Kullatriinud on innukad sportijad
Põlva Lepatriinu lasteaia Kullatriinude rühma koolieelikud on innukad sportijad. Õpetajana, kellele eneselegi meeldib liikuda, olen oma kasvandikke kõrvalt vaadates väga uhke. Puhas rõõm on näha kooli minevaid lapsi, kes on alati rõõmsal meelel nõus kõikvõimalikest liikumistegevustest osa võtma. Suur osa rühma poistest teeb ka väljaspool lasteaeda sporti. Kõige populaarsem ala meie rühma poiste seas on jalgpall. Tüdrukud käivad tantsimas.
Ainuüksi septembris käisid Kullatriinud mitmel pool kohtades sportimas või osalesid lasteaia õuealal liikumistegevustes. Käisime Intsikurmus jalutuskäigul, et vaadata sealset tiiki, mängida laualulava juures luurekat, ronida suurtest mägedest üles, luusida veidi aega päris sügavas metsas. Intsikurmu korvpalliplatsil mängis osa lapsi omaalgatuslikult korvpalli ja teised „Värvipoti“ mängu. Koolieelikud kutsuti kogu rühmaga Lootospargi uuele murule jalgpallitrenni, mida juhendasid kogenud treenerid. Lapsed said aimu sellest, kuidas lasteaia lähedal toimub jalgpallitreening, kus suurem osa rühma poistest pärast lasteaiapäeva kahel korral nädalas kokku saab.
Põlva linnas toimub igal sügisel ja kevadel linna lastele Põlva spordikooli korraldatud jooksupäev. Nii lastel, õpetajatel kui ka lapsevanematel on väga hea tunne, kui lapsed saavad kolme lasteaia võistluses oma vanusegrupis esimesed ja teised kohad. Mõni nädal varem tuletame lastele meelde, et enne sellist jooksupäeva on tarvis jooksu harjutada. Lasteaia õueala on selleks jooksuring olemas. Jooksupäeva medali saavad vaid vähesed väljavalitud, kuid on ka teisi võimalusi oma päris esimene olümpiamedal saada. Juba palju aastaid toimub Põlva maakonna lasteaedade vaheline iga-aastane spordifestival, kus saavad osaleda maakonna kõigi lasteaedade koolieelikud. Sel aastal toimus see Räpinas, korraldajaks sealne lasteaed. Koos Sipsikuga tegid lapsed mitmesugust huvitavat ja parajalt keerukat sporti. Koju aga naasid rõõmsalt, nii mõnelgi oli kaelas oma elu esimene medal. Sellistest väikestest edulugudest võivad teinekord alguse saada tõeliselt suured sportlikud saavutused ja liikumine võibki saada eluviisiks.
Lasteaias saavad lapsed iga päev viibida õues. Nad lausa ootavad, et saaksid õuealal koos rühmakaaslastega oma väljamõeldud liikumismänge mängida. Aeg-ajalt võtavad õpetajad ohjad enda kätte ning suunavad lapsi uusi sportlikke tegevusi proovima. Lastel on võimalik kaugust hüpata, tasakaalulindil kõndida, hüppenööriga hüppamist harjutada, ronida, jalgrattaga sõita ja palju muudki teha.
Septembri alguses osalesime maanteeameti projektis „Liiklustarga liiklusnädal“, mil lapsed said nädala jooksul igal hommikul kleepsuga tabelisse märkida, kuidas nad lasteaeda tulid: autoga, bussiga, jalgrattaga või jalgsi. Nii armas oli hommikul telefonis kuulda, kui lapsevanem helistas ja teatas, et tema oma lapsega veidi hilineb. Põhjuseks asjaolu, et tavapärase autosõidu asemel tuldi lasteaeda jalgsi, sest laps soovis oma nime taha kleepsu saada. Pisiasjadest võibki nõnda saada harjumus.
Artiklit kirjutama asudes mõtlesin palju sellele, miks ikkagi on lastes vaja liikumisharjumusi kujundada. Kui vaadata loo juures olevaid fotosid, võin julgelt väita, et meie Kullatriinude rühm on ehe näide, et Lepatriinu lasteaiast saavad tuule tiibadesse rõõmsad ja lennuvõimelised lapsed, kes oskavad lugu pidada aktiivsest liikumisest. Hea näide on minu kasvandik Maicel Uibo, kes kergejõustiku MM-il Dohas võitis kümnevõistluses hõbemedali. Maicel lõpetas 2000. aastal Põlva Lepatriinu lasteaia.
Ka alanud õppeaasta üks moto on „Liikumine teeb tuju heaks!“.