Loodusainete uut tüüpi tasemetööd on kasutamiseks valmis

Uued loodusainete tasemetööd suunavad tähelepanu teadmistelt üldistele oskustele

Margus Pedaste, Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogiaprofessor, 1. ja 2. kooliastme loodusainete tasemetööde arendusmeeskonna juht

Viimastel kuudel on aktiivselt sõna võetud nii põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamise kui säilitamise kaitseks. Tagaplaanile on jäetud tõsiasi, et praegugi ei ole eksamid ainus õpilaste ja koolide tulemuste hindamise vahend. Meil on juba aastakümneid toimiv ja arenev riiklike tasemetööde süsteem. Tõsi, selle sisu ja vorm on kohati ajale jalgu jäänud. Nüüdisaegne tehnoloogia võimaldaks elektrooniliste tasemetööde tulemusi väga kiiresti ja paindlikult analüüsida, sünteesida ja tõlgendada nii õpilase, klassi kui ka kooli tasandil. Nüüdisaegne õpikäsitus eeldab, et pähe õpitud valemite ja definitsioonide asemel hinnataks pigem kõrgema taseme õpiväljundeid.

Uudsete riiklike tasemetöödega selgitatakse välja teadmised ja oskused, mille õpilased on omandanud sügavalt ja püsivalt. See tähendab, et tasemetööks ei pea õpilane ega õpetaja eraldi valmistuma. Hinnet selle eest ei panda. Sellegipoolest näitavad meie uuringud, et õpilased võtavad tasemetööd tõsiselt ega lähe seda sooritades mütsiga lööma. Rahvusvahelised uuringud näitavad ka, et tasemetööde sisu mõjutab, mida ja kuidas õpetajad klassiruumis õpetavad.

Kuhupoole suunavad siis õpetust Eesti kooli tasemetööd? Eks ikka samas sihis hariduse üleriigiliste strateegiliste alusdokumentidega, mis ütlevad, et tulevikus hakkama saamiseks on lisaks aineteadmistele vaja paremaid mõtlemisoskusi.

Saad seda, mida mõõdad

„Kas me siis pole seda seni õpetanud?“ küsib nüüd õpetaja. Kindlasti on parimad õpetajad alati toetanud õpilastes uurimise, arutlemise, probleemilahenduse oskust ning õpitu eluga seostamist. Seda ei soodusta aga koolide pingereastamine hindenumbrite järgi, mida pannakse eksamitel, kus kontrollitakse meeldejätmist. „Saad seda, mida mõõdad“ – kui hinnatakse faktiteadmisi, siis esmajoones neid ka õpetatakse. Kui fookuses on üldoskused, kandub ka õppetöös rõhk nendele.

Kuidas mõõta arutlemise, järeldamise ja põhjendamise oskust? Kas see pole liiga subjektiivne? Oleme viimased viis aastat koostöös SA Innovega HTM-i digipöörde programmis Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames vaeva näinud, et töötada välja uutmoodi tasemetööd, mis oleksid ühelt poolt teaduspõhisel alusel ja teisalt hindaksid „raskesti hinnatavat“. Innovest on meie põhipartner Elle Reisenbuk. Hindamiskontseptsiooni ja tasemetööde arenduses on osalenud hulk haridusteadlasi ja õpetajaid, katsetöid on teinud tuhanded õpilased. Võime öelda, et I ja II kooliastme loodusvaldkonna e-tasemetöö on koolidele kasutamiseks valmis.

Mis on uutes tasemetöödes kõige suurem muutus? Toon välja neli uuendust: punktide asemel taseme kirjeldamine, senisest põhjalikum tagasiside ja soovitused, uurimuslikud ja otsusetegemise ülesanded ning mõningate ülesannete juures interneti kasutamise lubamine. Vaatame neid lähemalt.

Oleme harjunud, et eksamil antakse punkte ja tõlgitakse need hindeks, aga näiteks PISA testidest on tuttav ka tasemepõhine lähenemine. Meie uutes loodusainete tasemetöödes eristatakse I ja II kooliastmes nelja taset: alg-, kesk-, kõrg- ja tipptase. Mõõdetakse tasemete saavutamist neljas osas: teadmised, analüüsi-, kavandamis- ja tõlgendamisoskused. Nii oskavad näiteks algtasemel teadmistega õpilased vastata loodusvaldkonna põhiteadmisi hindavatele küsimustele, kui vastamiseks tuleb leida õige valik või kirjutada lühivastus. Kesktaseme puhul osatakse vastata ka pikemate avatud vastustega. Analüüsioskuste puhul tuleb alg- ja kesktasemel osata üksnes analüüsida tekste, pilte ja jooniseid, kuid kõrgtasemel ka jooniseid koostada ning probleeme sõnastada.

Tasemete täpne kirjeldamine teeb võimalikuks selle, et iga õpilane saab oma töö kohta tagasisidelehe. Sellel on kirjeldatud tema teadmiste ja oskuste tase ning antud soovitused edasiseks õppimiseks, et jõuda järgmisele tasemele. Õpetaja saab aga tagasisidet oma klassi õpilaste tasemete kohta, et õppeülesandeid täpsemalt kavandada.

Kolmas oluline uuendus on ülesanded, mille lahendamine eeldab uurimuslikku protsessi: probleemi sõnastamine, hüpoteesi püstitamine, andmete kogumine ja tõlgendamine ning nendest järelduse tegemine. Lisaks on otsusetegemise ülesanded, kus tuleb lahendada probleeme, millele puudub üks ja ainuõige vastus; hinnatakse seda, kui paljusid eri tahke õpilane otsuse langetamisel arvesse võtab. Seda tüüpi ülesanded aitavad ka koolitundides arendada üldisi ülekantavaid oskusi, millest on kasu igas eluvaldkonnas.

Viimane märkimisväärne uuendus on interneti kasutamise lubamine. Lähtume põhimõttest, et faktide teadmisest on vähe kasu, kui puudub oskus nendega midagi peale hakata. Seetõttu ei ole õpilastel I ja II kooliastmes tasemetöö tegemise ajal keelatud internetti kasutada ja kasutame isegi ülesandeid, kus see on suisa oodatud. Sellest ka suurem väljakutse ülesannete koostajatele ja õpetajatele – rohkem tähelepanu tuleb pöörata sellele, mida teadmistega peale hakata, üksi teadmistest loodusteaduslikuks kompetentsuseks ei piisa.

Oleme seda meelt, et mõõtmises, hindamises ja tagasisidestamises peab rõhuasetus liikuma lihtsasti hinnatavatelt oskustelt keerukamatele, kuid tulevikus olulisematele üldistele oskustele. Hindamine peab olema eeskätt õpilast toetav tagasiside. Kui eksamihinne on õpilase jaoks peamine või väga oluline motivaator, on miski juba valesti läinud. Haridusteadlastena loodame, et õpiväljundite tasemepõhine hindamine saab ajapikku riikliku õppekava lahutamatuks osaks. Praegu on selles küll detailselt lahti kirjutatud õppe-eesmärgid, kuid antud üsna üldine suunis, et neis tuleb saavutada vähemalt rahuldav tulemus.

Toetades loodusteaduslikku kirjaoskust, kujundame mõistlikke ja vastutustundlikke kodanikke

Miia Rannikmäe, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi loodusteadusliku hariduse professor

Haridusteadlased kogevad vahel kriitikat, et nende töö on tegelikust koolielust võõrandunud: „Eks tulge ja seiske paar päeva ise klassi ees!“ Seepärast ütlen kohe ära, et olen töötanud aastaid keemiaõpetajana – eri tüüpi koolides ja kooliastmetes. Õpetajatöö juurde kuulusid ka hindamine ja eksamid. Oli näiteks aeg, kui kooli keemiaõpetaja koostas ise lõpueksami küsimused ja ülesanded. Veel eelmise sajandi üheksakümnendate alguses olid sellised eksamid suunatud peamiselt ainealase sisu reprodutseerimisele ja ülesannete lahendamisele. Hea mälu võis garanteerida hea hinde ka siis, kui eksaminand asja sisust suurt midagi ei mõiganud.

Mäletan enda muutumist, kui sain aru, et õpilased vajavad midagi muud. Märkasin, et neile meeldis päriseluga seotud probleeme lahendada, see oli huvitav ja tõi kaasa ka paremad hinded, mis tõstis veelgi motivatsiooni. Aastal 2001 kaitsesin doktoriväitekirja, olles juba veendunud paradigma muutuse vajalikkuses: vaja on õppida sügavamalt, arusaamisega, probleeme lahendades, mitte vastuseid pähe õppides.

2011–2015 uurisime EDUKO rahastatud projektis LoteGüm loodusteadusliku kirjaoskuse tasemete muutumist ja nende muutuste mõõtmist. Selgus, et gümnaasiumi jooksul kasvavad küll loodusteaduslikud teadmised (mida saab mõõta traditsiooniliste eksamiküsimustega), kuid probleemide lahendamise, otsustamise ja põhjendamise oskustes edasiminekut ei ole. Sai veel kord kinnitust haridusteadlaste sõnastatud reegel, et õpilased õpivad seda, mida hindab („peab hinnaliseks“) hindamissüsteem. Seega – tuleb muuta hindamisvahendeid!

Aastal 2017 alustasime põhikooli kolmanda astme (7.–9. klass) ja gümnaasiumi uuelaadsete tasemetööde arendust. Aluseks võtsime kolleeg Margus Pedaste töörühma välja töötatud ja testitud hindamiskontseptsiooni. Meie töö puhul on aga see erisus, et vanemates kooliastmetes õpitakse juba eraldi nelja loodusainet: füüsikat, keemiat, bioloogiat ja geograafiat. Seega kaasasime oma töögruppi nende ainete eksperdid. Võrreldes nooremate kooliastmetega on meie loodud tasemetöö mahukam ja selles on rohkem ainesisu. Üksüheselt ei saa noorema ja vanema astme tööde tulemusi vastavusse seada, kuid teatud sillad eri oskuste tasemete võrdlemiseks siiski on.

Mida ja miks uut tüüpi tasemetöö hindab?

Oleme sihi seadnud nn tulevikuoskustele – oskus oma õppimist ja mõtlemist juhtida, probleeme lahendada, otsuseid langetada, infot töödelda, suhelda ja oma tööalast karjääri kujundada. Neid toetavad ainekavadest välja valitud teaduslikud raamideed, mis läbivad kõiki õppeaineid ja moodustavad ülesannete konteksti. Ülesanded on seotud loodusteaduste, igapäevaelu ja/või globaalsete nähtustega. Sisse on toodud ka sotsiaalne mõõde, et hinnata õpilaste argumenteerimisoskuste sügavust probleemides, millel pole ühte õiget vastust. Veel üks vanemates kooliastmetes tasemetöödesse lisanduv aspekt on teaduse ja mitteteaduse eristamine. Kahjuks ei võimalda elektrooniline vorm teha praktilisi töid, kuid saab simuleerida katseid virtuaalses keskkonnas ning vastata selle kohta käivatele uurimisküsimustele.

Ülesannetega hinnatakse riiklikus õppekavas sätestatud loodusteadusliku kirjaoskuse komponente: loodusteaduslikud teadmised, uurimuslikud ja probleemilahendusoskused, loodusteadusliku teksti mõistmine ja loomine ning arusaam teaduse olemusest. Õpilane võib igas eraldi komponendis olla alg-, baas-, kesk-, kõrg- või tipptasemel. Kolmandas kooliastmes hinnatakse baas-, kesk- ja kõrgtasemel, gümnaasiumis kesk-, kõrg- ja tipptasemel.

Ühes tasemetöös on kokku neli mitmeosalist ülesannet ning need on valitud nii, et saaks hinnata kahel korral kõigi tunnuste kõiki tasemeid. Õpilane saavutab teatud taseme, kui on selle ülesannetest lahendanud vähemalt pooled. Näiteks kui õpilane lahendab ära enamiku baastaseme ning vähemalt pooled kesktaseme ülesannetest, saavutab ta loodusteadusliku kirjaoskuse kesktasemel. Loodusteadusliku kirjaoskuse kõrgtase saavutatakse siis, kui enamik ülesannetest on lahendatud baas- ja kesktasemel ning kõrgtaseme ülesannetest on lahendatud vähemalt pooled.

Hinnatavad tunnused ja tasemed põhikooli kolmandas astmes ja gümnaasiumis (lihtsustatud tabel)

HINNATAV KOMPONENT

Loodusteaduslik ainesisu

TUNNUS

• T1 – selgitab ja analüüsib loodusobjekte ja protsesse ning nende seoseid.
• T2 – kasutab korrektselt mõisteid, sümboleid ning ühikuid.
• T4 – kasutab protsesside ja seoste selgitamisel mudeleid või jooniseid.

TASEMETE KIRJELDUSED

• Algtase* – kirjeldab loodusobjektiga seotut; kasutab etteantud mõistet õigesti; valib välja õige mudeli/joonise, mis selgitab nähtust või protsessi.
• Baastase – selgitab nähtust või protsessi; kasutab etteantud mõistet, ühikut või sümbolit õigesti; täiendab mudelit.
• Kesktase – selgitab nähtuse või protsessiga seotud põhjuse-tagajärje seost; sõnastab ise ühe küsimuse vastuse, kasutades korrektseid mõisteid, ühikuid või sümboleid; selgitab mudelit.
• Kõrgtase – seostab omavahel nähtusi ja protsesse; selgitab ja põhjendab põhjuse-tagajärje seoseid silmas pidades; leiab etteantud interdistsiplinaarse loodusteadusliku seose põhjal õige vastuse, kasutades korrektseid mõisteid; koostab mudeli.
• Tipptase – põhjendab nähtusi ja nende seoseid mikro-, makro- ja megatasandil; tuletab iseseisvalt interdistsiplinaarsele sisule vastava seose ning leiab õige vastuse, kasutades korrektseid mõisteid; mõistab mudelite tähtsust ja piiratust loodusnähtuste kirjeldamisel.

HINNATAV KOMPONENT

Uurimuslikud oskused

TUNNUS

• T6 – analüüsib ja tõlgendab andmeid ning teeb asjakohaseid järeldusi.
• T7 – leiab situatsioonist probleemi ja sõnastab selle mõistetaval kujul.
• T8 – sõnastab uurimisküsimuse ja/või hüpoteesi.
• T10 – kavandab katse ning valib sobivad vahendid.

TASEMETE KIRJELDUSED

• Algtase* – kirjeldab andmeid; täiendab probleemi etteantud sõnastust; valib uurimisküsimuses mõjuteguri või uuritava tunnuse; valib nimekirjast vahendid või järjestab tegevused.
• Baastase – viib läbi lihtsa andmeanalüüsi; valib etteantud probleemisõnastustest sobivama; valib valikvastustest uurimisküsimuse/hüpoteesi; nimetab katsevahendid või -tegevused.
• Kesktase – viib läbi keerukama andmeanalüüsi; sõnastab ise probleemi; sõnastab uurimisküsimuse/hüpoteesi; põhjendab vahendite valikut ja tegevusi.
• Kõrgtase – tuletab esitatud andmete põhjal järelduse; sõnastab ise probleemi; parandab sõnastatud uurimisküsimust ja põhjendab; analüüsib kavandatud katse kvaliteeti.
• Tipptase – tuletab seaduspärasuse ning ennustab tulemusi; sõnastab teadusliku probleemi ja uurimisküsimuse edasiuurimiseks; täiendab uuringu kavandit.

HINNATAV KOMPONENT

Probleemide lahendamine ja otsuse tegemine

TUNNUS

• T5 – lahendab loodusvaldkonnaga seotud probleeme ja teeb põhjendatud otsuseid.

TASEMETE KIRJELDUSED

• Algtase* – pakub välja probleemile sobiva lahenduse, arvestades ühe aspektiga.
• Baastase – pakub välja probleemile põhjendatud lahenduse, arvestades ühe aspektiga.
• Kesktase – pakub sotsiaalse kandepinnaga probleemile sobiva lahenduse, mis on põhjendatud ja arvestab mitme samaliigilise aspektiga.
• Kõrgtase – pakub sotsiaalse kandepinnaga loodusteaduslikule probleemile sobiva lahenduse, mis on põhjendatud ja arvestab mitme eriliigilise aspektiga
• Tipptase – pakub sotsiaalse kandepinnaga loodusteaduslikule probleemile lahenduse, mis on põhjendatud mitmest aspektist ja näitab teadlikkust loodusteadustega seotud karjääridest.

HINNATAV KOMPONENT

Kommunikatsioonioskused

TUNNUS

• T3 – saab aru loodusteaduslikust tekstist ning loob ise loodusteadusliku teksti.
• T9 – leiab eri allikatest loodusteaduslikku infot ja hindab seda kriitiliselt.

TASEMETE KIRJELDUSED

• Algtase* – leiab internetist vajaliku informatsiooni, kasutades ühte allikat; leiab teksti põhjal küsimusele vastuse; koostab lihtsa lühikese teksti kasutades igapäevakeelt.
• Baastase – koostab lihtsa lühikese loodusteadusliku sisuga teksti; leiab internetist vajaliku informatsiooni, kasutades ühte allikat; seob kaks tekstis esitatud mõistet oma vastuses kokku.
• Kesktase – koostab loodusteadusliku sisuga teksti, kasutades loodusteaduslikke mõisteid; leiab internetist vajaliku informatsiooni, kasutades mitut allikat, ja põhjendab valitud allika usaldusväärsust; kirjutab etteantud info põhjal loogiliselt seostatud teksti.
• Kõrgtase – koostab loodusteadusliku sisuga teksti temale tuttavas kontekstis, kasutades korrektselt loodusteaduslikke mõisteid ja näidates arusaamist selle loodusteaduslikust ainesisust; leiab internetist vajaliku informatsiooni, kasutades mitut allikat ja näidates kontseptuaalset arusaamist selle loodusteaduslikust ainesisust.
• Tipptase – koostab loodusteadusliku sisuga teksti õpilasele uudses kontekstis, kasutades korrektselt loodusteaduslikke mõisteid ja näidates arusaamist selle loodusteaduslikust ainesisust; koostab loodusteaduslikult korrektse teksti etteantud teemal, tuginedes etteantud allikatele ning võtmesõnadele, kasutades seejuures korrektset viitamist.

HINNATAV KOMPONENT

Arusaam teadusest

TUNNUS

• T11 – mõistab teaduse olemust ajaloolises ja tänapäevases kontekstis.

TASEMETE KIRJELDUSED

• Kesktase – eristab teadust ja teooriat ette antud kirjelduse põhjal.
• Kõrgtase – eristab teadust ja mitteteadust (pseudoteadust), põhjendab oma seisukohta.
• Tipptase – mõistab teaduslike teadmiste arenguprotsessi: prognoosib loodusteadusliku teooria või seaduspärasuse edasiarendamise võimalusi.

Algtaset ei hinnata 3. ja 4. kooliastmes.

‘

Mis saab edasi?

Tasemetööde arendamine jätkub. Iga uus katse annab meile sisendit ülesannete täpsemaks kalibreerimiseks, et nad oleksid võimalikult täpsed ja tõhusad nii kooli tulemuslikkuse hindamisel kui õpilase individuaalsel tagasisidestamisel. Suur tänu koolidele ja õpetajatele, kes on meiega koostööd teinud – teie panus aitab tänastel õpilastel keerulises tulevikumaailmas kindlamalt toimetada ning lahendada kõiki neid keerulisi probleeme, mida meie ehk ettegi ei näe.

Loodusvaldkonna e-testide arendusprotsessist

Elle Reisenbuk, SA Innove testide keskuse ekspert:

Sihtasutus Innove on loodusvaldkonna uusi e-hindamise vahendeid arendanud 2015. aastast. Eesmärk on luua testid, mille alusel saab võrrelda õpilase tulemusi kooliastmeti, mis toetavad õppimist ja kujundavat hindamist ning annavad senisest enam tagasisidet nii õpilasele, lapsevanemale, koolile kui ka hariduspoliitika kujundajatele. Põhjalikuma tagasiside kaudu on võimalik suunata õppimis- ja õpetamisprotsessi koolis.

Arendustööd on tehtud tihedas koostöös Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumiga digipöörde programmi Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames.

Põhikooli I ja II kooliastmes on uut e-hindamissüsteemi arendatud professor Margus Pedaste juhtimisel. Arendustöö tulem oli 2018. aasta sügisel uutel alustel tehtud loodusõpetuse riiklik e-tasemetöö 4. ja 7. klassis. Viidi läbi kaks eel- ja kaks põhikatsetust. Arendustöösse oli kaasatud suur hulk õpilasi ja õpetajaid üle Eesti. Ülesandeid koostas I kooliastmes kuus ja II astmes neli õpetajat. Eel- ja põhikatsetustes ning tasemetöös osales 10 949 õpilast I ja 10 810 õpilast II kooliastmes. Avatud vastustega küsimusi hindas 92 õpetajat, lisaks õpetajad, kes hindasid koolides vabatahtlikult tasemetööd sooritanud õpilaste vastuseid.

2019. aasta tasemetööd 4. ja 7. klassis

Arendustöös valminud ja 2018. aastal korra juba läbi viidud e-tasemetöid saavad koolid soovi korral kasutada 2019. ja 2020. aasta sügisel. Võib öelda, et tasemetöö on koolide hulgas väga populaarne. Hoolimata sellest, et avatud vastustega küsimusi tuli koolidel endal hinnata, registreerus enneolematu arv õpilasi – 24. ja 25. septembril toimunud 7. klassi tasemetööle üle 9000 õpilase ja 1.–2. oktoobril toimunud 4. klassi tasemetööle ligi 10 100 õpilast. Nii palju õpilasi pole varem ühte e-tasemetööd sooritanud.

Kuigi tegemist on e-testiga, ei saa me loodusainetes teha kõiki küsimusi arvutiga hinnatavateks. Peavad olema ka küsimused, kus õpilane saab oma mõtteid ja seisukohti väljendada. Kuna arvuti neid vastuseid hinnata ei saa, tuleb neid hinnata õpetajatel. Koolid said sellest teada enne tasemetööle registreerumist.

Miks on hea, et õpetaja ise vastuseid hindab?

Hindamise käigus õpib õpetaja väga palju ja saab boonusena süüvida põhjalikult küsimustesse. Kuna tegemist on õpetajate jaoks mõnevõrra harjumatute ülesannetega, annab see õpetajale väärtusliku kogemuse, kuidas koostada ja hinnata kontekstipõhiseid uurimuslikke, probleemilahenduse ja otsusetegemise ülesandeid. Lisaks näeb õpetaja vahetult, milliste hinnatavate tunnuste osas on tema õpilased tugevad ja milliseid teadmistele baseeruvaid oskusi on vaja veel arendada. Nii saab õpetaja kõige otsesemat tagasisidet.

Hindamise käigus oli õpetajatel võimalik esitada hindamisjuhile küsimusi. Suurt rõõmu teeb, et paljud õpetajad seda võimalust kasutasid. Eriti hea meel oli, et tuues välja õpilase vastuse, pakkusid mitmed õpetajad ise punktid ja lisasid juurde põhjenduse, miks nemad nii palju punkte paneksid. Hindamisjuht vastas ja põhjendas samuti, mitu punkti ja miks õpilane vastuse eest saab. Nii tekkis õpetaja ja hindamisjuhi dialoog. Oli tunda, kui põhjalikult õpetajad hindamisse süvenesid.

Tulemused saavad koolid teada viis tööpäeva pärast töö toimumist. Eksamite infosüsteem (EIS) genereerib tagasisidelehed õpilase ja grupi tasandil automaatselt. Lisaks kogu grupile on õpetajal võimalik näha kõigi oma õpilaste tulemusi. Tagasisidelehti aitavad tõlgendada professor Margus Pedaste koostatud juhised, mis on kättesaadavad Innove kodulehel. Kõigil asjaosalistel on võimalik anda tagasisidet tagasisidelehtede kohta, info ilmub Innove kodulehel. Palume seda võimalust kasutada ja avaldada oma arvamust, et üheskoos tagasisidelehti veelgi paremaks muuta.

III kooliaste ja gümnaasium

Põhikooli III kooliastmes ja gümnaasiumis on arendustöö toimunud professor Miia Rannikmäe juhtimisel aastast 2017 ja on jätk I–II kooliastmes tehtule. Kuna neis astmetes on tegemist juba nelja loodusainega, on TÜ töörühma kaasatud bioloogia-, geograafia-, keemia- ja füüsikaekspert, kelle tööd koordineerivad TÜ teadurid Katrin Vaino ja Regina Soobard.

Ka 9. klassis on tehtud kaks eel- ja kaks põhikatsetust, kus osales 4137 õpilast. Hindamisvahend on küll valmis minema riiklikku välishindamissüsteemi, kuid samas arendatakse ja täiustatakse seda jätkuvalt edasi. Gümnaasiumiastmes on seni toimunud üks eel- ja põhikatsetus, milles osales 1296 õpilast. Ees seisavad teine eelkatsetus 15.–18. oktoobrini ja põhikatsetus II poolaasta algul. Ülesannete koostamisel osales kaheksa õpetajat (mõlemas kooliastmes neli), avatud vastusega küsimusi on seni hinnanud 56 õpetajat. Vastuseid hinnanud õpetajad said anda tagasisidet nii ülesannete kui ka hindamisjuhiste kohta.

SA Innove on tänulik koostööpartneritele ning õpetajatele ja õpilastele, kes on andnud suure panuse loodusvaldkonna uute hindamisvahendite väljatöötamisel.