Ootame aktiivset arutelu!
Õppekavade eluiga on enamasti kümmekond aastat, sest selle ajaga muutub paratamatult elu meie ümber, sealhulgas haridusnõudlus ning õppimise võimalused. Praegu kehtivat koolieelset lasteasutuse riiklikku õppekava rakendati 2009. aastal, seega on nüüd üsna õige aeg seda nüüdisajastada. Selleks andis haridus- ja teadusministeerium mais 2019 tellimuse töögrupile, kes koostas septembri lõpuks lasteaia riikliku õppekava tööversiooni koos selgitustega.
Pärast arutelu analüüsitakse laekunud ettepanekuid ja arvamusi ning tehakse õppekavasse vajalikud korrektiivid. Viimistletud versiooni põhjal vormistavad dokumendi valitsuse määruseks juristid. Selgitavad ning täiendavad materjalid koondab töögrupp selle järel õpetajaraamatusse, mis toetab õppekava rakendamist lasteaias. Sama eesmärgiga plaanitakse ka lasteaiaõpetajate täiendusõpet.
Mis siis on uuendatud õppekavas varasemaga võrreldes teisiti? Esitatud on õppekava üldosa koos saateteksti ja riikliku õppekava koostamise lähtealustega. Käsitletakse lasteaia kui haridusasutuse ülesandeid, tema missiooni ja alusväärtusi. Õpikäsituses määratletakse alusharidust kui ühtlustatud üldhariduse ja elukestva õppe esimest etappi ja see puudutab lapsi vanuses 3–7 aastat. Olulisel kohal on väärtuskasvatus ja laste heaolu, nende turvalisuse ning õiguste kaitse, mille tagamisel osalevad kodu, kohalik omavalitsus, lasteaed ja kool.
Uuendatud õppekava tööversioonis on olemas ka õppesisu (õppeteemad, põhimõisted, lõiming, õppekeskkondade kirjeldus) valdkondade kaupa. Neid on kuus: eesti keel ja kodulugu / eesti keel riigikeelena, matemaatika, kehaline areng, muusika, kunst ja meisterdamine ning tööd ja tehnoloogia. Iga valdkonna juures on selgitused, miks just selline õppesisu ja sellises järjestuses on valitud. Õppe- ja kasvatustegevused on kavandatud lapse igapäevaelust ja tema lähemast ümbrusest lähtuvalt, sellest lähtub ka valitud õppesisu. Niisugune lähtealus toetab lapse loomulikku arengut ning koolivalmiduseni jõudmist.
Riiklikus õppekavas lähtutakse põhimõttest, et kõik lapsed on õpivõimelised, ent õpivad mõnevõrra eri viisil ja tempos. Erilisel kohal on täiskasvanute tegevused (lapsevanemad kodus ja õpetajad lasteaias) – nende juhtiv roll ja tegevus jäljendamist vääriva eeskujuna. Lapse areng ja mäng kui põhitegevus toimub täiskasvanu juhtimisel.
Lapse terviklikku arengut iseloomustavad üldoskused, mis oma kujunemises liiguvad elukestva õppe võtmekompetentsuste omandamise poole. Üldoskused on sisuvaldkonnaülesed individuaalsed oskused, mis aitavad lapsel sotsialiseeruda ning omandada kooliks vajalikud esmased teadmised ning suutlikkuse iseendaga uues keskkonnas toime tulla. Kui lasteaias on põhitegevus mäng, siis koolivalmiduseks on vaja ka oskust töötada kaaslasi arvestavalt ja rühmas. Lapse tasakaalustatud arengu toetamiseks on pööratud kõige enam tähelepanu laste kõnearendusele, kehalisele arengule ning tervisekasvatusele. Arusaadavalt on säilitatud meie lasteaiakasvatuse traditsiooniline osa õppekäikude, loodusvaatluse, rahvakalendri tähtpäevade ja riiklike tähtpäevade tähistamisega. Endiselt on olulised nii muusika kui kunstiõpetus, matemaatika kõrval on uue valdkonnana esitatud tööd ja tehnoloogia, mis sisaldab ka meediaõpetust.
Lasteaed koostab riiklikust õppekavast lähtuvalt, ent oma tingimusi, lapsi ja paikkondlikku eripära arvestava oma õppekava ning töökavad. Kavas on uuendada ka laste koolivalmiduskaardi struktuuri, mis lubaks pakkuda koolile rohkem informatsiooni lapse senise õpitee ja arengu kohta, kuid seda reguleerib täpsemalt praegu töös olev koolieelse lasteasutuse seadus.
Uus õppekava saab parem, kui avaldate selle kohta arvamust ja teete konstruktiivseid ettepanekuid. Ootame neid nii õpetajatelt, lastevanematelt, tervisespetsialistidelt kui kõikidelt haridushuvilistelt kuni 31. oktoobrini.
Lasteaia riikliku õppekava tööversioon on kättesaadav nii paberil (haridus- ja teadusministeeriumis Tõnismägi 5a kui ka elektrooniliselt https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/alusharidus.
Palume ettepanekud saata aadressil Haridus- ja Teadusministeerium (märksõna „Lasteaia õppekava“), Tõnismägi 5a, 10119 Tallinn või meiliaadressil karoli.kardi@hm.ee, kirja nimi samuti „Lasteaia õppekava“.
Töögrupi nimel Urve Läänemets