Õpetajate koostöö Soldino gümnaasiumis

Kui räägitakse koostööst, siis mõeldakse eelkõige õpilaste paaris-, rühma- ja projektitööd. Tegelikult on õpetajate koostöö niisama oluline.

Kui õpetajad teevad koostööd, avanevad õpilastelegi uued koostöövõimalused. Nii saab võimalikuks näiteks õppeainete lõimimine, eri klasside ja koolide õpilaste koostöö jpm.

Meie teeme Narva Soldino gümnaasiumis koostööd eesti keele õpetamisel. Kui varem õpetas üks meist 6.b klassi üht ja teine teist eesti keele rühma, siis nüüd oleme võtnud mõlemad 6.b eesti keele rühmad ühte klassi kokku, nii et seal on korraga kaks eesti keele õpetajat. Niisamuti oleme pannud mõlemad eesti keele rühmad ühes ruumis koos õppima 7.b klassis. Meil on olnud seda suhteliselt lihtne korraldada, sest üks meist (Kätlin) on 6.b ja teine (Dina) 7.b klassijuhataja. Kui varem valmistasime 6.b klassi eesti keele tunde ette kumbki omaette, siis nüüd teeme seda koos. Niisamuti valmistame kahekesi ette 7.b klassi eesti keele tunde.

Oleme eesti keele tundide üheskoos läbiviimiseks ette valmistanud juba päris palju teemasid.

6.b teemad

• Minu kodukoht ja minu koduümbrus. Matkamine kodukohas.
• Suhtumine keelde. Keelte õppimine. Eesti keel ja teised keeled.
• Lapsed ja probleemid.
• Koolikiusamine. Vägivald kodus.
• Pühad ja tavad.
• Tervis. Arsti juures.
• Sportimine.
• Puhkamine. Vaba aeg.

7. b teemad

• Reisimine kaugetes maades. Eesti vaatamisväärsused.
• Liiklusohutus. Tee küsimine ja juhatamine.
• Elu linnas ja maal.
• Taskuraha. Suvine töö.
• Koolitoit. Teeme ise süüa!
• Värvid ja mood.
• Tervis. Arsti juures.
• Minu ümbrus. Kodukoht. Heategu. Talgud.
• Meelelahutus ja vaba aeg

Iga teema puhul oleme omavahel kokku leppinud ja selgelt välja toonud, missugust sõnavara me selle teema käigus õpilastega harjutame.

Kõige põnevam on olnud 6.b klassis õpilastele kahe rühma ühises tunnis teema „Lapsed ja probleemid“. Selles vanuses õpilastel on oma probleemide kohta rohkesti näiteid tuua.

Teeme koostööd ka klassijuhatajatena. Päris tavaline on, et kui kooli tuleb külaline, võtame klassijuhatajatunniks 6.b ja 7.b kokku, et mõlema klassi lapsed külalisega kohtuda saaksid. Näiteks sai politseinik kohtuda mõlema klassiga korraga ja küsimusi oli talle tänu sellele kaks korda rohkem.

Oleme teinud 6.b ja 7.b keelerühmadele ka ühiseid väljasõite Eesti eri paikadesse, et õpilased saaksid väljaspool kooli eesti keelt harjutada. Suur pluss on asja juures see, et ühe klassi kahe keelerühmaga ja eriti kahe klassi nelja keelerühmaga saab bussi kergemini täis, nii ei pea pooltühjalt välja sõitma. Lisaks on alati kindlustatud kaks õpetajat saatjatena. Selliseid ühiseid väljasõite oleme teinud päris mitmesse kohta. Oleme käinud Tallinnas tervishoiumuuseumis, lennusadamas, energiakeskuses; Tartus loodusmuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Ahhaa keskuses; Rakveres politseimuuseumis; Läänemaal Silma õpikojas,

Kõige põnevam väljasõit on olnud Läänemaale, sest seal olid õpilased kaks päeva ilma vanemateta ja said selle võrra kauem osaleda mitmesugustes tegevustes, mis eeldasid eesti keeles suhtlemist.

Mis kasu on õpetajate koostööst õpilastele?

• Kui kaks keelerühma kokku pannakse, siis on õpilasi klassis poole rohkem ja seda ei peeta heaks. Tegelikult on selles klassis aga individuaalset lähenemist ja üksikute õpilaste toetamist rohkem, sest klassis on korraga kaks õpetajat. Kui mõni õpilane vajab abi, siis üks õpetaja märkab ja aitab teda, teine viib samal ajal tundi edasi.
• Õpilaste sõpruskond suureneb. Näiteks käisid 6.b ja 7.b kevadel Läänemaal Silma õpikoja laagris, kus nad elasid kaks päeva. Seal said õpilased omavahel palju suhelda ja nii mõnigi leidis uusi sõpru. Õppeaasta lõpus käivad meie 6.b ja 7.b koos piknikul – seegi on olnud koht, kus paremateks sõpradeks saada.

Mis kasu on koostööst õpetajatele?

• Õpetajad on koostööd tehes õpilastele eeskujuks ja tänu sellele teevad meie 6.b ja 7.b õpilasedki meelsasti paaris- ja rühmatööd. Nad on hakanud tegema rühmatööd isegi klassivälises tegevuses, kus nad ise moodustavad rühmad.
• Kui keelerühmad on kokku pandud, puutuvad mõlemad klassijuhatajad oma klassi õpilastega rohkem kokku. Kui varem puutus klassijuhataja tihedalt kokku ainult oma klassi eesti keele rühmaga ehk poole klassiga, siis nüüd terve klassiga.
• Kui üks õpetaja puudub töölt, ei pea õpilane ootama oma keelerühma õpetajat, vaid võib minna hinnet parandama teise rühma õpetaja juurde – mõlemal eesti keele rühmal on ühesugused teemad ja hindelised tööd.
• Eesti keele tunde on kergem ette valmistada, sest ideid on poole rohkem. Vanasõnagi ütleb: „Üks pea on hea, kaks pead parem. Mida üks ei tea, seda teab teine.“
• Kahe peale saab tundide ettevalmistamise pealt (konspektid jm materjalid) tublisti aega kokku hoida. Üks õpetaja trükib välja eesti keele tunni konspekti ja töölehed, teine mõtleb kaasa, aga samal ajal teeb näidismaterjale (lõikab välja, lamineerib, värvib).
• Õpetajal on tunnis kompetentne abiline. Üks õpetaja selgitab õpilastele uut teemat või kordab, teine saab samal ajal mõnele õpilasele lisaselgitusi anda või lihtsalt korraks hinge tõmmata.
• Klassijuhataja näeb kogu oma klassi, iga õpilase oskusi ja teadmisi, millest võib pärast vanematele arenguvestlusel rääkida.
• Ükski planeeritud väljasõit ei jää ära, sest väljasõiduks vajalik arv õpilasi on alati tagatud.

Õpetajad, hakake samuti tunde kahekesi või ka kolmekesi ette valmistama!