Õpetajate Leht 18. oktoobril
Mida muuta ja mida hoida?
Eesti Kultuurikoja eestseisusel sündis kevade hakul idee korraldada maakondlikud ümarlauad kavandatava haridusstrateegia sisu teemal ning koguda kokku nende inimeste ideid ja mõtteid, kes oma igapäevatöös peavad hakkama seda strateegiat ellu rakendama. Maakondlike ümarlaudade kõnelustel leiti, et kaotada tuleb rumalad läbimõtlemata reformid, juhtimine hariduses olgu teaduspõhine ning igale suuremale muutusele peab eelnema teaduslik ekspertiis ja avalik arutelu. Aeg on tuua tegevõpetaja hääl haridus- ja muu poliitika kujundamisse! „Vahest ongi teadmiste ja väärtuste osa praeguses strateegiaversioonis liiga vähe esindatud, sest uueks võlusõnaks on tõusnud pädevused,“ nendib kasvatusteadlane Tiiu Kuurme.
Mida on vaja Eesti hariduses uurida?
Eesti Haridusfoorumi ümarlaual arutati, missuguseid uusi haridusuuringuid on Eestil vaja, et tagada õppijakesksele õppele üleminek. Konkreetsemalt vaadati, missuguseid uuringuid eeldab personaliseeritud õpiradade rakendamine koolis. Akadeemik Tarmo Soomere toonitas, et eeskätt tuleb investeerida nendesse õpilastesse, kellest võivad saada Eesti elu vedurid.
Põhikooli riiklikud lõpueksamid – udu ja usaldamatus
„Mul on väga kahju, et umbes pool põhikooli riiklike eksamite üle käivast diskussioonist on täielik udu näidete ja järeldustega, mis põhikooli lõpueksamitesse üldse ei puutu, ning teine pool usaldamatus Eesti kooli ja õpetaja vastu, mida on tarvis sunnimeetmelise õpilaste kontrolliga igal aastal leevendada,“ nendib Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi, kes ütleb välja ka sellised mõtted: „Mina ütlen, et õpetaja, kes vajab õpilase õppima ja pingutama suunamiseks riigieksamit, on kehv õpetaja ega peaks koolis töötama“ ja „Kui meil on nii suur mure õpetajate kvaliteedi pärast, siis teeme eksami õpetajatele!“.
Eesti esimene kujutava kunsti kõrgem kool sündis Tartus
1. oktoobril möödus sada aastat Pallase kunstikooli asutamisest Tartus, mida muuhulgas tähistati mahuka näitusega „Pallas 100. Kunstikool ja kultus“, kus on väljas üliõpilaste ja õppejõudude looming põhiliselt aastaist 1919–1944, mil kool tegutses. Kunstiühingu Pallas esimees Enn Lillemets räägib pallaslastest ning sellest, kuidas õppetöö koolis toimus.
Vene lasteaiad said eestikeelse kala-aabitsa
Tartu ülikooli kalanduse teabekeskus on üllitanud venekeelsetele lasteaedadele kala-aabitsa, mis tutvustab kalu ja aitab eesti keelt õppida. Aabitsa saavad tasuta kõik ligi 3300 vene kodukeelega lasteaialast.
Tehnoloogiafirma toetab õpetajaharidust
Playtech Estonia direktor Ivo Lasn andis 11. oktoobril Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis üle stipendiumi kahele vastsele matemaatikaõpetajale, kes alustasid programmi „Kogenud kooli“ raames nii õpetajatööd kui -õpinguid.
Uued loodusainete tasemetööd suunavad tähelepanu teadmistelt üldistele oskustele
Tartu ülikooli professorid Margus Pedaste ja Miia Rannikmäe ning Innove ekspert Elle Reisenbuk annavad põhjaliku ülevaate loodusainete e-tasemetöödest, mis mitmeaastase töö tulemusel I ja II kooliastme jaoks valmis saanud.
Punktkirja õppimisest ei pääse ka nutiajastul
„Nägemispuudega õpilasi õpib üha enam tavakoolis, kuid neile vajalike kohanduste tegemine on suur väljakutse ning alati ei suudeta seda teha,“ räägib Tartu Emajõe kooli õpetaja Anne Kõiv, kes pälvis äsja Tartu linna hariduse elutööpreemia.
Võlukeelte noored viiuldajad vallutavad lavasid
Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli ansambli Võlukeeled noortel viiuldajatel on vilkam kontserditegevus kui paljudel professionaalidel. Viimasel kahel aastal on nad andnud üle 120 kontserdi kodu- ja välismaal ning osalenud edukalt konkurssidel.