Õpetajate Leht 11. oktoobril
Üks rääkimata lugu kaasavast haridusest
Kaasava hariduse mõte on suurepärane, aga see ei tööta, sest koolid ei ole selleks valmis, ütleb Julia, kelle poja põhikooliaeg oli pidev enese tõestamine ja võitlus. Ema tundis kõik need aastad survet: viige oma teistest erinev laps siit koolist ära.
Põliskeeled ja eesti keel
Keeleteadlane, Eesti ekspert ÜRO põlisrahvaste püsifoorumis Sven-Erik Soosaar kirjutab põliskeelte aastast ja sellest, miks on oluline eesti keele säilimisele jätkuvalt tähelepanu pöörata. Ta rõhutab, et omakeelne haridus on keele elujõulisuse üks alustalasid ja siin on igal õpetajal ja õppejõul tähtis roll, et järeltulevate põlvede eesti keel oleks rikas ja ilus. Samuti arvab ta, et kui okupatsioon oleks kestnud meil 50 aasta asemel 100 aastat, oleks eesti keele seisund ilmselt hoopis teine.
Õpetajatel jagus rõõmu ja pisaraid
5. oktoobril kuulutati Jõhvi kontserdimajas välja järjekordsed hariduselu laureaadid 12 kategoorias. Õpetajate Leht uuris kolmelt avaliku tunnustuse pälvinud õpetajalt, millised tegurid ja isikuomadused on neil aidanud saada heaks õpetajaks ja mida nad panevad südamele oma noorematele kolleegidele.
Tartu erakool läheneb teismelistele uutmoodi
Tartu erakooli 7.‒9. klassi lapsed õpivad sellest sügisest omaette majas. Progümnaasiumis ehk ProTERA-s pole ainult uued, teismeliste vajadusi arvestavad ruumid, vaid ka õpetatakse-õpitakse teistmoodi, püüdes toetada igaühe individuaalset õpiteed.
Kuidagi möödaminnes on käinud see kasvatamine, lastel on mõnus ja endal ka
Äsja Tartu linna õpetaja elutööpreemia pälvinud Tiina Miti tööraamat on igav, seal on vaid üks sissekanne, Tartu Helika lasteaed. „Lastega on samamoodi nagu lilledega,“ lausub poole sajandi pikkuse staažiga Tiina Mitt. „Kui sa neid ei väeta, jäävad kiduraks.“
Koolikeskkond peab toetama nii liikumist kui ka õppimist
Kas liikumisvõimaluste loomine koolikeskkonnas segab õppimist ja milliste lahendusteni on Eesti koolid jõudnud? Teemat avab Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabori juhataja Merike Kull.
Digipädevuse tase – tugevamad ja nõrgemad kohad
Selgunud on aprillis koolides tehtud digitasemetöö tulemused. Õpilased on küllalt hästi kursis digiturvalisuse teemadega, vähem punkte saadi sisuloome ja teabe haldamise ülesannetes. Kõige raskemaks valdkonnaks kõikide gruppide jaoks osutus sisuloome alapädevus. 12. klassi õpilased lahendasid kõige paremini suhtlemise alapädevuse ülesandeid.
Kuidas paremini õpetada? VEPA on võti!
VEPA metoodikat kasutavate klasside õpilased on sõbralikumad ja abivalmimad kui tavaklassi õpilased, näitab Võru Kesklinna kooli sotsiaalpedagoogi ja VEPA mentori Minni Aia-Utsali magistritöö uuringuosa.
Õpetajate koostöö Soldino gümnaasiumis
Õpetajad Dina Jankovskaja ja Kätlin Laiksoo kirjutavad, kuidas nad kahekesi koos 6. ja 7. klassi eesti keele tunde ette valmistavad ja neid ka läbi viivad. Klassiväliseid üritusigi korraldavad nad oma õpilastele kahekesi koos.
Gregorio Ussardi: „Keelt on hea õppida sõprade abil“
Itaallane Gregorio Ussardi õpetab eesti keelt Veneetsias oma kaasmaalastele. Ta soovitab keelt omandada suhtlemise kaudu ja mitte peljata vigu. Keeleõppimine peaks tema sõnul olema lõbus tegevus.
NordPlus Juuniori projekt arendab õpilaste digipädevust
Haapsalu kutsehariduskeskuses algas rahvusvaheline koostöö, kus keskendutakse hariduslike erivajadustega õppijate digipädevuse ja analüüsiva mõtlemise arendamisele.