Õpetajatel jagus rõõmu ja pisaraid

Laupäeval, 5. oktoobril Jõhvi kontserdimajas toimunud aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ kuulutati välja laureaadid 12 kategoorias. Teist aastat järjest anti välja ka riiklikud hariduspreemiad, mille koguväärtus on 155 000 eurot. Elutööpreemia pälvis Lauri Leesi.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles oma kõnes, et õpetajate panust on raske, et mitte öelda võimatu üle hinnata. „Õpetajaid on väga vaja olnud kõikidel aegadel kõikides ühiskondades. Nii jääb see ka tulevikus,“ sõnas Reps.

Elutööpreemia laureaati tutvustades tõi minister esile tema mitmekülgse ja järjepideva panuse Eesti haridusse ja kultuuri. „Lauri Leesi on kindlasti inimene, kes jääb Eesti rahvuslikku ajalukku hariduse ja kultuuri kujundajana.“

Üheksa kategooria laureaadid pälvisid riikliku preemia suurusega 10 000 eurot. Elutööpreemia laureaadi preemia on 65 000 eurot.

„Aasta õpetaja“ konkurss algas kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku esitati neid 1389. Järgmise sammuna asusid tööle maakondade komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finaalvooru 189 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria kolm nominenti, kelle seast selgitati välja laureaadid. Elutööpreemia kandidaate esitati konkursile 46.

Tunnustussündmuse eestvedajad on haridus- ja teadusministeerium ning Eesti haridustöötajate liit.

LAUREAADID

• Aasta lasteaiaõpetaja Kersti Kuusk, Tallinna Endla lasteaed, Kopli lasteaed.
• Aasta klassiõpetaja Annika Tõnurist, Sillaotsa kool, Tartumaa.
• Aasta klassijuhataja Kadi Kaja, Saue gümnaasium, Harjumaa.
• Aasta põhikooli aineõpetaja Rasmus Kits, Tallinna 21. kool.
• Aasta gümnaasiumiõpetaja Lauri Mällo, Tartu Jaan Poska gümnaasium.
• Aasta kutseõpetaja Meeta Heinaste, Tallinna ehituskool.
• Aasta tugispetsialist Larissa Tsõganova, Narva lasteaed Tareke.
• Aasta õppejõud Kaido Kikkas, Tallinna tehnikaülikool.
• Aasta õppeasutuse juht Maarja Merigan, Tallinna 32. keskkool.
• Aasta hariduse sõber Hannes Maripuu, Tallinna loomaaed.
• Aasta haridustegu „Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks“,
• Antsla gümnaasium, Võrumaa.
• Riiklik haridustöötaja elutööpreemia Lauri Leesi.

Laureaat jagab kogemust

Õpetajate Leht uuris kolmelt avaliku tunnustuse pälvinud õpetajalt, millised tegurid ja isikuomadused on neil aidanud saada heaks õpetajaks ja mida nad panevad südamele oma noorematele kolleegidele.

Annika Tõnurist, Sillaotsa kool, aasta klassiõpetaja: „See töö on minu jaoks“

Hea klassiõpetaja aitavad olla lapsevanemad – kui lapsevanematega koostöö laabub, kui veame kõik vankrit ühes suunas. See on number üks. Seejärel aitavad kaasa kolleegid ja kool, kes toetavad, annavad uusi mõtteid.

Isikuomadustest pean tähtsaks kannatlikkust. Esimese klassi õpilastega peab olema superkannatlik, kõike tuleb rääkida üle neli-viis korda ja siis veel korra. Kindlasti peab klassiõpetajal olema soe süda ning natuke ka rangust, järjepidevust ja hoolivust. Ma ei oska öelda, kas minul seda kõike alguses oli, aga aastatega on tulnud. Olen olnud klassiõpetaja 26 aastat. Kui asusin klassiõpetajaks õppima, ei mõelnud ma, kas mul on kõik need omadused olemas. Tundsin, et tahan olla väikeste laste õpetaja. Nemad kasvatavad õpetajat maru hästi.

Kord tahtsin isegi koolist töölt ära minna, aga mul ei õnnestunud – siis hakkas uus hingamine ja selle üle olen väga õnnelik. Mind on hoidnud selle töö juures lapsed – kui nad tulevad hommikul ja kallistavad … Innustab nende areng, mõned ei oska kooli tulles lugedagi. Kui nad siis hakkavad lugema, arvutama, kirjutama … nende väärtushinnangud muutuvad. Kõik see kokku … see on minu jaoks.

Lauri Mällo, Tartu Jaan Poska gümnaasium, aasta gümnaasiumiõpetaja: „Oluline on eeskuju“

Noort innustab õppima ja aine vastu huvi tundma, kui ta tunneb, et aine on tema jaoks oluline. Mitte nii suures plaanis, et hakata kohe maailma muutma, aga enda jaoks. Näiteks kui räägin õpilastele raku hingamistest, siis ütlen, et õpime seda seepärast, et see toimub nende sees. Mida lähemale suudad õppeaine noorele tuua, seda rohkem ta sellest huvitatud on.

Teisalt ei ole väga hea minna klassi ette plaaniga oma teadmised kõigini sügavuti viia. See plaan kukub juba alguses läbi. Tuleb jõuda nendeni, kes seda väga tahavad. Nendele, kes ei ole ainest väga huvitatud, tuleb püüda põhitõed selgeks teha, et nad ei jääks piinlikusse olukorda, kui peaksid sel teemal kuskil rääkima.

Oluline on eeskuju. Õpilased on mulle öelnud, et nad ei saanud eelmises tunnis midagi aru, aga tulevad rõõmuga tundi, sest ma räägin huvitavalt. Ju siis neile meeldib kuulata.

Meil on koolis palju noori õpetajaid, meie kooli õpetajate keskmine vanus on juba alla 40. Ise töötan õpetajana 19. aastat, koolis hoiab mind töökeskkond, kus saab palju ära teha ja anda tegevusele väärtust. See töö on mitmekesine – natuke teater, natuke teadus, hästi palju suhtlemist, inimestest arusaamist – see kõik on põnev. See on töö, mida tehes ei hakka igav.

Midagi päris uut ei ole võimalik pedagoogikas leiutada, pedagoogika toimib juba antiikajast. Pigem peab õpetaja otsima võimalusi rakendada olemasolevaid meetodeid-teadmisi selleks, et praegused õpilased teda kuulaksid ja tuleksid elus hiljem toime. Õpetaja jaoks on oluline oskus olemasolevaid pedagoogilisi võtteid tänapäevasesse võtmesse panna – sellega tuleb iga päev tegelda. Näiteks lehekülgede kaupa tekste ei suudeta enam lugeda, loetakse ekraanitäis haaval, aga sedagi saab ära kasutada, tuleb mõelda välja, kuidas see töötab.

Heaks pedagoogiks ei saa õppida, see on praktika käigus omandatav oskus, kogemuse käigus omandatav amet.

Kadi Kaja, Saue gümnaasium, aasta klassijuhataja: „Mul on vedanud …“

Hea klassijuhataja saab olla siis, kui armastad oma tööd ja teed seda südamega.

Mul on äärmiselt hästi läinud oma klassi lastega ja nendel on vedanud oma vanematega, sest väga oluline osa sellest, millised lapsed on, tuleb kodust. Ma olen oma lastele alati rääkinud, et hea läbisaamise alus on aus ja viisakas suhtlemine ning selline koostöö toimib nii laste, nende vanemate kui ka minu vahel. Samuti on mu töökollektiiv väga abivalmis ja toetav.

Minu lapsed on praegu kaheksandas klassis, saime tuttavaks, kui nad olid viiendas. Esimestel aastatel töötasin ülekoormusega aineõpetajana ning andsin muusikaõpetuse tunde põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Siis oli aga võimalik minu töökoormust vähendada ning võtsin raske südamega vastu klassijuhatamise töö, millest olin seni suutnud paar aastat kõrvale puigelda.

Ausalt öeldes kartsin kohutavalt vastutust, mis klassijuhataja tööga kaasneb. Aga mul vedas.

Soovitan algajale klassijuhatajale lihtsalt olla inimene, mõista lapsi ja panna ennast nende olukorda. Tuleb nad alati ära kuulata ning seejärel lahendustele suunata.

Mind motiveerivad ja innustavad kõige rohkem mu õpilased. Mul on neilt väga palju õppida, usun, et isegi rohkem, kui neil minult.

KOMMENTAAR

Väärtustatakse kogemust ja sõbralikkust

Kristi Vinter-Nemvalts, HTM-i asekantsler:

Rõõmustab, et auhindadele esitatuid oli tänavu erakordselt palju. See näitab, et õpetajaid väärtustatakse varasemast rohkem, õpetajat ja kolleege märgatakse.

Soovin muidugi, et õpetajat märgataks aasta ringi, mitte ainult õpetajate päeval ja galal, aga samas on see üritus väga oluline, sest õpetajad vajavad ja väärivad pidulikku ja kõrgel tasemel korraldatud tunnustusüritust.

Nominentide hulgas oli palju tuttavaid nimesid, tundub, et ennekõike hinnatakse kogemust ja läbisaamist õpilastega – sõbralikkust ja rõõmsameelset suhtlemist õpilaste ja kolleegidega. Seda nii õpetajate kui haridusasutuste juhtide puhul. Näeme siin pikaajalise kogemusega õpetajaid.

Õpetajakutse on muutumas populaarsemaks. Kui õpime noori õpetajaid koolis paremini hoidma, on tulevik helge. Ülikooli vastuvõtukomisjonis olnuna julgen öelda, et 95% sisseastujatest teab kindlalt, et nad tahavad oma elu kooli ja haridusega siduda. Kutsesobivusvestlused näitavad, et õpetajaks õppima tullakse teadlikult.