Õpetajatel oli maru öö
Kohe kõlab udupasun ja võistlus algab. 
Audru kooli võistkond valmistub teleintervjuuks. 
Ehkki kolleegid kõrvalt toetavad, ei õnnestu Laiuse Poska põhikooli õpetajal läbi viia arenguvestlust lapsevanematega. 
Häireolukorras tuleb eriti kiiresti tegutseda. Õpetajate tegevust jälgivad kaks politseinikku. Fotod: Annika Poldre 
Võistluse korraldajad, Kilingi Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Kairi Kaldoja, huvijuht Laine Ülemaantee ja õpetaja Ly Rätsep ning direktor Erli Aasamets tervitavad võistlejaid. Foto: Margit Jaanson
Saarde Öömaru nimega võistluse mõtles välja Saarde hariduselu sihtasutus ja kutsus võistlema õpetajaid üle Eesti. Ohutus- ja siseturvalisuse võistlus algas möödunud reede õhtul ja kestis poole ööni.
„Õpilastele on väga vahvaid üritusi: ohutuspäevad, tuletõrjespordimängud jm, kuid laste turvalisuse eest vastutajate teadmised piirduvad enamasti vaid teoorialoengute ja evakuatsiooniõppusega kord aastas,“ räägib võistluse üks eestvedajaid, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Kairi Kaldoja. Lapsed panevad võistlustel oma teoreetilised teadmised proovile. Et laste vastu aus olla, peame ise ka oskama ohutusteadmisi rakendada, arvasid õpetajad.
Idee pedagoogidele võistlused korraldada sai Kaldoja sõnul alguse 2016. aastal Kilingi-Nõmmes Pärnu politseijaoskonna korraldatud ÖÖKEAT-i (ohutusmäng „Kaitse end ja aita teist“) võistlusest gümnaasiumiõpilastele, kus osales Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpetajate võistkond, kes saavutas 3. koha.
Võistlusmängu korraldamisse on kaasatud kolleegid, kogukonna liikmed, koostööpartnerid ja sponsorid ning hulk vabatahtlikke. Ainuüksi koostööpartnerite nimekirjas on umbes 30 asutust, MTÜ-d jm ühendust. Oluline roll on Pärnu politseijaoskonnal, kes on rohkearvuliselt kohal mitme kontrollpunktiga. 25 kontrollpunkti ülesanded on koostanud neis punktides tegutsejad. Võistluste korralduse eest vastutavad Kaldoja kõrval tema kolleegid, õpetaja Ly Rätsep ja gümnaasiumi huvijuht Laine Ülemaantee ning piirkonnapolitseinik Rauno Lensment.
Kokku osaleb Saarde Öömaru võistlusmängus 25 võistkonda. Iga haridusasutus on saanud välja panna ühe tiimi. Soovijaid on ka n-ö joone alla ning tänu loobujale on Kilingi-Nõmme gümnaasium saanud viimasel hetkel välja panna kaks tiimi.
Kella kuuest kolmeni
Reede õhtul kella kuueks Kilingi-Nõmme gümnaasiumi saali kogunenud 115 sportlikult riietatud võistlejat tervitab Kairi Kaldoja rõõmsalt: „Mul on hea meel, et võtsite vaevaks kokku tulla päris ehtsatele võistlustele.“ Avamisel aega ei raisata. Kui rahvas on saalist kooliõue valgunud, kõlab üle linna udupasuna signaal, mis kuulutab võistlused alanuks.
Taskulampide, rajakaardi ja oma ajatabeliga varustatud võistkonnad asuvad hämaruses rajale. Viie minutiga tuleb jõuda ühest punktist teise, igaühes on aega tegutsemiseks 15 minutit ja ette on nähtud vaid üks tee-kohvipaus. Esimesse punkti peab esimene võistkond jõudma kell 18.10 ja viimases lõpeb võistlus kell 02.25. Selleks ajaks on koolisööklas valmis seljanka ja Moskva saiad ning kell kolm öösel kuulutatakse välja võitja.
Kas õpetaja teab ja oskab …
Kuidas ronida välja katusele keeratud auto eesistuja külgaknast, kui tuleb arvestada kaassõitjatega? Mismoodi anda esmaabi avariis viga saanud inimesele? Missugustele nõuetele peab vastama õpilaste ekskursioonibuss? Kuidas liiklusõnnetusse sattunud bussi asukohta kindlaks teha?
Missugused on hädavajalikud asjad, millest on kasu metsas öö üleelamiseks? Kuidas ja millega metsas lõket süüdata? Kuidas mähkida sisse alajahtunud inimest? Missugused on hädavajalikud asjad, mida päästepaati kaasa võtta? Kuidas tuvastada isikut kahe dokumendifoto järgi, millest üks on lapsepõlvepilt? Kuidas peaks õpetaja reageerima ohumärkidele, mis õpilase juures silma hakkavad? Kuidas anda teleintervjuud?
Loetletu on vaid osa küsimustest-ülesannetest, mida kontrollpunktides lahendada tuleb. Kontrollpunktid on koolimajas ja õpilaskodus, kuid enamik väljas – kooliõues, metsas, staadionil, pimedas, aga õnneks umbes 10-kraadises soojuses. Ülesanne lahendatud, kuulevad võistlejad kohe kontrollijailt hinnangut oma tegevusele või vastustele ning juhtnööre selle kohta, mis jäi tegemata või mida võinuks teha teisiti.
Kontrollpunkt 112
Haapsalu lasteaia võistkond saabub kooli õpilaskodus asuvasse politsei kontrollpunkti. Politseinik selgitab ülesannet: tuleb siseneda ruumi, kus on õpilased, nendega vestelda ning kui tekib häireolukord, siis tegutseda. „Te peate tegutsema reaalselt,“ sõnab politseinik enne ukse avamist. „Me hindame teie tegevust sündmuse lahendamisel.“
Vaevu jõuavad õpetajad poistega mõne lause vahetada, kui koridorist kostab vali kisa. „Tulge välja! Tapan kõik ära!“ karjub mees ukse taga. Nüüd tuleb õpetajail kiiresti tegutseda. Nende tegevust jälgivad samas ruumis kaks politseinikku.
„Maha! Laua alla!“ kamandab üks õpetaja poisse. Sama teevad täiskasvanud, kellest kaks liiguvad kiiresti kükakil ukse juurde, et kapp selle ette lükata. Kõik peavad vakka olema, üks õpetaja võtab ühendust häirekeskusega ja teatab, mis toimub.
Ülesanne täidetud, tõustakse püsti ja kuulatakse politseinik Maksim Korzini hinnangut: „Õige, et laskusite madalale. Teavitus oli okei. Tähtis on sulgeda uks ja olla vaiksed. Vaja olnuks ka akendele katted ette tõmmata. Kähku tuleb tekitada olukord, et mürgeldaja läheks ära.“
Küsin poistelt, kas ära ei tüüta, kui 25 korda tuleb sama stseeni mängida. „Üldse mitte,“ vastavad poisid, „iga võistkonnaga on veidi isemoodi.“ Haapsalu õpetajad kiidavad võistlust kui head võimalust tasuta õppida.
Arenguvestlus kodus
Õpilaskodu kolmandal korrusel tuleb võistlejail ohvriabi kontrollpunktis teistsuguses olukorras tegutseda. Siin on legend, et on Mihkel, kellega on koolis mure hilinemiste ja puudumiste pärast. Tema vanematega pole muud moodi võimalik kontakti saada, kui minna õpilase koju. „See on nagu sotsioloogia eksam,“ arvab üks võistleja ukse taga legendi arutelu käigus. Aeg tiksub, tuleb koputada uksele, mille taga kostab vali lärm telerist. Toas avaneb vaatepilt kolme täiskasvanuga, kel alkohol peolaual. Mihkli ema on saabunud töölt, merelt. Ja nagu sel puhul ikka, on pidu. Mihkel on läinud poodi piima järele. Teineteist süüdistavad vanemad püüavad küll õpetaja vastu kenad olla, kuid asjalikku vestlust ei kujune. Sündmuste käiku jälgivad kaks ohvriabi asjatundjat, kes toimunut hindavad.
Andekalt mängivad politseinikud oma rolle ja huvitav on järgnev arutelu. Õpetajate arvamused kodukülastuse kohta on erinevad: mõni ei lähe kunagi koju arenguvestlust pidama, teisel pole maakohas mõnikord muud võimalust, kui õpilase koju minna. Peamine on sealjuures õpetaja enda ohutus, ütlevad politseinikud. Parimaks peavad hindajad lahendust, kus kohe lepiti kokku uus kohtumisaeg.
„Selline on tegelik elu,“ ütleb ema osa mänginud piirkonnapolitseinik Piret Dreimann. „Tänased ülesanded on kõik sellised, mida meil võib vaja minna,“ arvavad Laiuse õpetajad.
Nende kahe kõige närvekõditavama kontrollpunkti kõrval on öö läbi põnevust kõikjal. Kell kolm öösel selgub võitja – Tapa gümnaasiumi võistkond koosseisus Aile Kippar, Aivi Leimann, Mikk Maasikrand, Piret Võlli ja Raili Rooba.
„Silmad särasid lõpus kõigil,“ lausub Ly Rätsep järgmisel päeval. „Kõik jäid rahule ja me ise ka.“ Tagasisides leidub arvamusi: tehke veel, see võistlus võiks traditsiooniks saada.
Saarde Öömarul võistlesid
Lihula, Kilingi-Nõmme, Värska, Põlva ja Tapa gümnaasium, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium ja Aravete keskkool, Uulu, Kõpu, Pärnu Rääma, Valga ja Laiuse Jaan Poska põhikool ning Audru ja Suure-Jaani kool, Tali, Ramsi, Mõisaküla ja Vändra lasteaed, Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll, Haapsalu lasteaed Tareke ning Pärnu lasteaed Mai ja Raeküla, Paikuse noortekeskus, Rapla KEAT-kogukond ja Saarde kogukond.