Õpitulemuste välishindamine – valuvits või võluvits?

Reaalkooli kolmas rahvusvaheline konverents

13. ja 14. septembril toimus Tallinna reaalkoolis koostöös Eesti teadusagentuuriga juba kolmas rahvusvaheline reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverents õpetajatele, ülikooli õppejõududele, tulevastele õpetajatele ja haridusasutuste partneritele.

Avapäeval oli konverentsil 300, teisel päeval 351 osalejat.

Konverents oli järg 2015. ja 2017. aastal Tallinna reaalkoolis toimunud reaal- ja loodushariduse konverentsile.

Ettekannetega esinesid ning diskussioonides ja töötubades osalesid asjatundjad Eestist, Soomest, Taanist, Hollandist, Iirimaalt, Ühendkuningriigist ja Venemaalt.

Vaatluse all oli kolm peamist teemat.

• Nüüdisaegne õpikäsitus (21. sajandi oskused, uuenduslikud õppematerjalid, õppeainete lõimimine, õppekäigud).
• Koostöine õppimine (ettevõtete kaasamine õppetöösse, koostöö ülikoolidega).
• Õpitulemuste hindamine (välishindamine, kujundav hindamine).

Konverentsil pakkusid palju kõneainet kolm vestlusringi, kus keskenduti teaduse rollile õppekava arendamisel; reaal- ja loodusainete õppimise ja õpetamise jätkusuutlikkusele; õpitulemuste välishindamisele. Kõrgehetkeks kujunes viimane vestlusring. Mida konverentsil konkreetsemalt räägiti, sellest saab lugeda konverentsi töös osalenud inimeste alljärgnevatest artiklitest.

Konverentsi välishindamise teemal peetud vestlusringis leiti, et enne uue süsteemi põhjalikku läbimõtlemist ei ole mõistlik vana süsteemi lõhkuda.

Vitsa on Eestis ikka kasutatud kasvatusvahendina, ent ühtlasi võib vits olla abiks millegi kokkuköitmisel või sidumisel. Kas kõnekäänd „omad vitsad peksavad“ paneb meid, täiskasvanuid, tänaseid otsuseid tehes mõtlema tulevikule? Kas põhikooli riiklikud lõpueksamid ehk ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid on põhihariduse loomuliku osana ohuks õpilaste individuaalsuse toetamisel? Kas ühtne eksamisüsteem saadab põhikoolist edasi „ühe vitsaga löödud“ õppureid? Kas kavandatav välishindamise süsteem võiks olla „võluvits“ ja päästa Eesti hariduse? Kas riiklik eksam põhikooli lõpus on „valuvits“, mis põhjustab ülearust pinget ja stressi – aga meie lapsed peavad kasvama vitsata?

Valitsus kiitis 15. augustil heaks haridus- ja teadusministri esitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kodakondsusseaduse muutmise eelnõu, mille jõustumisel pole õpilastel enam vaja põhikooli lõpetamiseks riiklikke eksameid sooritada. Põhikooli lõpetamise otsus peaks HTM-i kava järgi edaspidi jääma kooli otsustada.  

Sööt on antud riigikogule, kes peab otsustama, mida teha õpetajates suurt rahulolematust põhjustanud eelnõuga. Valdav osa õpetajatest on vastu põhikooli riiklike lõpueksamite kaotamisele. Et HTM-i reformikava plusse ja miinuseid vaagida, oli Tallinna reaalkooli reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsi kavasse planeeritud päevakajaline arutelu, kuhu olid kaasatud õpetajate aineliitude juhid ning esindajad HTM-ist ning riigikogust.

Vestlusringis osalesid Hele Kiisel (koolimatemaatika ühendus), Ave Vitsut (keemiaõpetajate liit), Kaja Sarapuu (emakeeleõpetajate selts), Ülle Seevri (geograafiaõpetajate ühing), Aivar Ots (HTM-i välishindamise osakond), Mare Oja (TLÜ haridusteaduste instituut), Aiki Jõgeva (bioloogiaõpetajate ühing), Liina Kersna (riigikogu), Liis Reier (ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate selts, vestlusringi juht).

Arutelus jäid kõlama järgmised seisukohad. 

• Ühtluskooli idee on ja jääb Eesti hariduse kandvaks juhtmõtteks. Ühtluskooli eesmärk on tagada kõigile Eesti lastele kvaliteetne põhiharidus ning võimalus ennast oma võimete kohaselt teostada.
• Põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamite säilimine toetab riiklikku haridusstandardi ideed kvaliteedigarantiina.
• Nii põhimõttelises küsimuses, nagu seda on riiklike põhikooli lõpueksamite kaotamine, ei saa õpetajate arvamust eirata.
• Väga positiivne on, et põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu on käivitanud laiema arutelu ühiskonnas ning õpetajad on välja öelnud oma seisukoha.
• Põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksameid ei pea kaotama, vaid arendama. Arendustööd tuleb teha nii eksamite sisu kui mõõteskaalade osas. Põhikooli riiklike lõpueksamite tulemused võib esitada punktidena, võttes eeskujuks näiteks gümnaasiumi riigieksamite hindeskaala.
• Põhikooli lõpp on Eestis kohustusliku hariduse lõpp, seega on eesti keele riiklik eksam põhikooli lõpetamise tingimusena väga oluline verstapost, mis annab teavet õpilasele, õpetajale, koolile ja riigile sellest, mis seisus on meie keeletöö. See on väga tähtis teave, sest põhiseaduse järgi peab Eesti riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.
• Põhikooli riiklikud lõpueksamid on välishindamise süsteemi loomulik osa, mis võimaldab parimal viisil ühtlustada õpetajate arusaama riiklikust haridusstandardist. Õpetajate koostöö hindamisküsimustes, koolitused, seminarid ja eksamite arendus on pedagoogika edendamisel mõjusam vahend kui kavandatav elektrooniline testimissüsteem.
• Õpetajad on autonoomsed, valimaks tee, kuidas iga õpilane jõuab seatud eesmärkideni.
• Ühtsete ülesannetega riiklik valikeksam aitab arendada õpilaste individuaalseid tugevusi, toetab valitud valdkonna teadmistes ja oskustes tervikliku süsteemi loomist ja annab eduelamuse.
• Stressi ja pingega toimetulekut saab õppida. Eksamistress annab õpilasele ettekujutuse tema suutlikkusest tegutseda pingesituatsioonis. Eksamiperiood on aeg, mil õpetajad aitavad ja nõustavad õpilasi, kuidas valmistuda pingeolukorras toime tulema.
• Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata õpetajate toetamisele töös hariduslike erivajadustega õpilastega. Õpetaja ei tohi jääda oma muredega üksinda.

Põhikooli ühtsete ülesannetega lõpueksamid on läbiproovitud ja tõhus vahend õppimisest kokkuvõtete tegemiseks, info kogumiseks ja õpilaste motivatsiooni toetamiseks. Kuni uus süsteem ei ole põhjalikult läbi mõeldud, seni ei ole mõistlik vana süsteemi lõhkuda. Me ei taha ju, et suur töö, mis on seni Eesti hariduse kõrge kvaliteedi nimel tehtud, kaoks nagu vits vette.

Ettepanek riigikogule

Meie, Tallinna reaalkoolis 13. ja 14 septembril toimunud reaal- ja loodusteadusliku hariduse konverentsil osalejad, oleme seisukohal, et vabariigi valitsuse 9. septembril 2019 algatatud eelnõu „Kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus“ tuleb peatada.

Oleme eelnõu sisuga, samuti selle ettevalmistamise käiguga rahulolematud järgmistel põhjustel.

• Mõistame praeguses mahus lõpueksameid loomuliku osana õppest, sh õppija motivatsiooni kujunemisel, teadmiste-oskuste-arusaamiste süstematiseerimisel ja/või arenguks tarviliku pingutuse toetamisel. Mõistame ühtsete ülesannetega lõpueksameid loomupärase osana riikliku haridusstandardi hoidmisest. Leiame, et ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamid kui avalikud testid toetavad õpetajat kehtiva ainekava rakendamisel, sh valdkonnapädevuse ja üldpädevuste kujundamisel.
• Oleme avatud võimalikele muudatustele põhikooli lõpetamise tingimustes, sh põhikooli lõpetamise tingimuste lahtisidumisele põhikooli lõpueksamite tulemustest. Leiame, et sellised muudatused vajavad põhjendusena senisest sisukamat analüüsi ja kaasamist ning rakendamisel mõistlikku ajakava.
• Taunime sügavalt kujunenud olukorda, kus septembrikuus ei tea praegune 9. klassi õpilane, millised on tema põhikooli lõpetamise tingimused. Peame sellises ajakavas õigusloomet ühtaegu ebamõistlikuks ja lugupidamatuks nii Eesti õpilaste, nende vanemate kui ka õpetajate suhtes. Õppeaastat ei ole võimalik alustada teadmatuses lõpetamise tingimustest. Peame kahetsusväärseks, et haridus- ja teadusministeerium on sellisel kujul eelnõu vabariigi valitsusele esitanud ning see omakorda kõnealuse eelnõu riigikogule suunanud.
• Peame kahetsusväärseks, et kõnealune eelnõu anti arvamuse avaldamiseks mh nii Eesti lastevanemate liidule, Eesti lastekaitse liidule, Eesti õpilasesinduste liidule, Eesti eraüldhariduskoolide ühendusele, Eesti kristlike erakoolide liidule ja Eesti vabade waldorfikoolide ühendusele, kuid ühtegi Eesti õpetajaid koondavat aineühendust ei kaasatud sisuliselt ega vormiliselt. Oma arvamuse olevat öelnud küll Eesti õpetajate liit, kuid aineühenduste ja – veel enam – paljude Eesti õpetajate häält see ei kandnud. Käesolevaga avaldame toetust mitmete aineühenduste poolt haridus- ja teadusministeeriumi ja/või riigikogu kultuurikomisjonile esitatud pöördumistele, millega toetati ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite säilimist.
• Oleme seisukohal, et kehtiva välishindamise põhimõtete ja korralduse muutmisel, sh ühtsete ülesannetega põhikooli lõpueksamite kaotamisel peab olema eelnevalt esitatud selgelt formuleeritud uuenenud välishindamise kontseptsiooni aluspõhimõtted ja selle rakendamise kava.

Ettepaneku esitajate nimel

Martin Saar, Tallinna reaalkooli hariduskonverentsi üks korraldajaid

Tallinnas, 14. septembril 2019