Õppimine ja ettevõtlus
Oktoobri alguses on meil saanud tavaks ettevõtlusnädalad, tunnustatakse parimaid ja tublimaid ettevõtjaid. On palju üritusi seoses eraettevõtlusega: ettevõtete külastused, infopäevad, töötoad, loengud teemal, kuidas paremaks, nähtavamaks, edukamaks ja rikkamaks saada.
Koolides alustatakse ettevõtlusega erinevalt. Mõnes on aktiivseid õpetajaid, kes viivad ettevõtlusõpet läbi Junior Archivementi kaudu põhikoolides, osa korraldab laatasid ja müügipäevasid heategevuslike üritustena.
Gümnaasiumides on juba eri suunad: näiteks kas loodus või majandus. Need, kes kooli lõpetavad, peavad olema saanud ka müügikogemuse. Kutsekoolides on samuti mitmesugused õppekavad. Küll õpitakse traktoristiametit ja põllumajandust, kuid ettevõtlus on sama pinnapealne kui põhikooliski. Üldiselt tutvustatakse seda, kes on ettevõtja ja mida ta teeb. Räägitakse pigem majandusest üldiselt, konkreetseks minnakse harva. On ju nii palju erialaga seotud õppeaineid, mida eriala läbinu peab teadma, enne kui kooli lõpetab ja erialasele tööle läheb.
Diskuteerimise koht
Siin tahan diskuteerida. On erialasid, millel ei ole Eestis võimalik tegutseda, kui sa oma ettevõtet ei tee. On minimaalselt töökohti, kus saad end rakendada. Küll tulevad täiskasvanud kutsekooli mõnd eriala õppima soovist ennast täiendada, kuid mitte saama kutsetunnistust. Amet õpitakse enda arendamiseks.
Võtame näiteks arboristi ameti – Eestis ei olegi ettevõtteid, kes palkavad arboriste. Pigem tehakse koostööd teise arboristiga, kellel on oma ettevõte. Töötanud kutsekoolis, näen, et selliseid erialasid on veel küll. Ka pottsepp, korstnapühkija, põllumajandustöötaja (olgu ta siis masinate peal või viljakasvatuse või loomade suunal).
Kas teate mesinikku, kes on mõne firma palgal? Kas on võimalik leida sellel erialal tööd? Kui palju on töötukassas töökuulutusi, milles otsitakse arboristi? Korstnapühkijat? Mesinikku? Pigem otsitakse teenusepakkujat.
Ilusat ettevõtlusnädalat!
Ettevõtluse osakaalu koolides on alahinnatud. Soovitakse, et loodaks uusi ettevõtteid ja laekuks palju maksuraha, kuid ettevõtluse osakaal koolides on minimaalne. Ka lihtsustatud õppekavaga õpilane peaks saama majandustundides eelarve koostamise ning tulude ja kulude arvestamise selgeks. Ikka selleks, et osata oma palgarahaga terve kuu välja tulla. Tundide osakaal peaks olema ikka sama mis erialatundidel. Põllupidaja peab teadma, kuidas põldu harida. Aga tundma ka majandust ja konkurentsi ning turundust ja likviidsust, investeeringuid. Need ei tohiks olla selliste erialade puhul vähem tähtsad.
Meie koolide õppekavad on kitsarinnalised ja n-ö ühte auku suunatud. Ei ole mõeldud suurelt ja avaralt, vaadates kaugele silmapiirile. Praegu, ettevõtluse nädalal, saame ehk midagi muuta ja alustada kasvõi praegusest suuremas osas ringitöödega. Alustame töötubadest – turundus, investeerimine, raamatupidamine … Korraldame müüki, laatasid, tootmispäevi …