Rahvusvahelist hariduskonverentsi tõlkisid õpilased

4. okt. 2019 Markus Vaher Tallinna reaalkooli 12. klassi õpilane - 1 Kommentaar
Need õpilased aitasid kaasa Tallinna reaalkooli 2019. aasta rahvusvahelise hariduskonverentsi õnnestumisele. Fotod: Tallinna Reaalkool

Tallinna reaalkooli kolmandal rahvusvahelisel hariduskonverentsil töötasid vabatahtlike tõlkidena gümnasistid Laima Šusta, Paul Mark Tammiste, Hubert Hakk, Kristjan Nork, Marek Talv, Kevin Sults, Joonas Richard Roose, Jüri Kozlik, Elina Karlson, Johann Mattias Tamm, Johann Mattias Kammiste, Sten-Markus Reintam, Mia Niin, Aile Anderson, Karmo Viherpuu, Anne-Mari Kasemetsa ja Markus Vaher.

11. klassi õpilane Sten-Markus Reintam teeb sosintõlget Hollandi Santa Maria lütseumi õpetajale Gijs Jonkersile.

Kui Tallinna reaalkool korraldas 2015. aastal rahvusvahelist harduskonverentsi esimest korda, siis kasutati seal palgalisi tõlkijaid väljastpoolt kooli. Seevastu 2017. aasta konverentsil kasutasime väliriikide õpetajate ja õppejõudude tõlkimisel juba oma kooli võõrkeeleõpetajaid ja gümnasiste. Kogemus julgustas tänavu veelgi rohkem õpilasi tõlkimisse ja võõrustamisse kaasama, seda enam, et väliskülaliste arv on kasvanud ‒ tänavu esindas meie konverentsil kaheksat maad juba 21 väliskülalist.

Tänavuse hariduskonverentsi õnnestumisele aitas vabatahtlikena kaasa ligikaudu 30 reaalkooli õpilast ja kümmekond hiljutist vilistlast. Rahvusvahelisel reaalaineid ja loodusteadusi käsitleval konverentsil on meie kooli gümnasistid asendamatu ressurss: nad oskavad hästi võõrkeeli ning  on pädevad ka reaal- ja loodusainetes, mistõttu jääks igasugune traditsiooniline tõlketeenus neile igati alla. Lõppude lõpuks on nad ka oma kooli õpilased ning sobivad seepärast võõrustaja rolli eriti hästi. Gümnasistid andsid oma panuse konverentsi õnnestumisse nii kirjalikus kui suulises tõlketöös, samuti väliskülaliste võõrustamises ja ürituse korraldamises.

Töö suurte andmehulkadega

Klassijuhataja ja aineõpetajana kaasas õppealajuhataja Madis Somelar vilistlasi ja õpilasi ka infotöötlusse: partnerite e-aadresside koondamine ja muu konverentsiga seotud info jagamine. Töö oli uus, kuid õpilaste õppisid kiiresti nii infot kiiresti ja adekvaatselt edastama kui ka suuri andmehulki töötama.

2017. aastal Tallina reaalkooli lõpetanud Katariina Sofia Päts (vil! 132) vastutas kahe konverentsipäeva vältel kogu infolaua töö eest. See töö eeldab struktuurset ja kiiret mõtlemist ning valmisolekut otsuseid langetada, samuti oskust tekkinud murekohti lahendada. Katariina Sofia Pätsi eelis on, et juba õpilasena aitas ta koolis korraldada mitmesuguseid teemapäevi ja projekte. Samuti oli tal 2017. aasta konverentsi kogemus.

Väliskülalistele tõlkimine

Õpilaste põhiline ülesanne konverentsil oli tõlketöö. Valdav osa neist tõlkis inglise keelest eesti keelde ja vastupidi, mõned olid ametis ka vene keelega. Suurem osa õpilastest kasutas sosintõlget, mis tähendas ühele külalisele esitluste ja korraldusinfo individuaalset sosinal tõlkimist. Osa õpilasi aitas tõlkida töötubade vestlusi ja esitlusi ning kaasnevaid tutvustavaid tekste, mis koondati konverentsi kogumikku. Haridusminister Mailis Repsi ja kooli direktrissi Ene Saare kõnede inglis- ja venekeelsed versioonid olid samuti koostanud õpilased. Tõlkijad ise meenutavad konverentsil tehtud tööd järgnevalt.

„Võõrustasin ja tõlkisin konverentsil Šotimaa haridustöötajat ja endist informaatikaõpetajat Nicholas Morganit. Minu varasem kokkupuude tõlketööga oli üsna minimaalne, seega olin igati valmis konverentsil tõlkimist harjutama. Soovisin kogemust ning selle ma sain. Kõige keerulisem oli minu jaoks kogu saali ees suulise esitluse tõlkimine, kus pidin loobuma otsetõlkest ja andma edasi võimalikult täpse eestikeelse interpretatsiooni. Kirjalik ja suuline sosintõlge on selle kõrval üsna lihtne.“ (Markus Vaher, 12. klass)

„Olin sosintõlkija Soome õpetajale Teppo Harjule ning tõlkisin nii tema kui ka teise soomlase Ville Tilvise loengut „Füüsika- ja programmeerimisalaste õpilasuurimuste juhendamine“. Et otsetõlget oleks mürarohkes saalis olnud keeruline teha, tegin esineja igast lõigust kokkuvõtte ning andsin idee edasi oma sõnadega. Loengut polnud eriti raske tõlkida, kuna olin oma külalistega enne ettekannet kõik slaidid läbi arutanud. Arvan, et sain tõlketööga päris hästi hakkama. Tagasiside, mis ma oma Soome kolleegidelt sain, oli positiivne ning vaadates publiku reaktsiooni ja diskussiooni käigus tekkinud küsimusi, oli näha, et kõik mõtted olid korrektselt edasi antud. Spontaanselt ja ilmekalt tõlkida oli mõnusalt kõva pähkel: ülesanne oli täiesti tehtav, kuid nõudis ka väikest mõttetööd. Olen tulevikus valmis hea meelega taas oma tõlkimisoskuse proovile panema.“ (Paul Mark Tammiste, 12. klass)

„Tegin konverentsil sosintõlget Peterburi 334. keskkooli õpetajale Natalja Nagaitšenkole. Tõlkisin peaasjalikult eesti keelest vene keelde ning see oli väga keeruline. Asja tegi eriti raskeks tõsiasi, et üheaegselt pidin kuulama, rääkima ja lisaks mõtlema, kuidas järgmist lauset tõlkida. See nõuab tohutut keskendumist, sest kui mõte läheb hetkekski kaduma, on raske sellest jälle kinni haarata.“ (Kristjan Nork, 12. klass)

„Võõrustasin konverentsil Taanist pärit Thomas Ambyt, kes õpetab Viborgi Katedralskoles füüsikat ja astronoomiat. Suhtlesin ja tõlkisin esitlusi inglise keelde. Olgugi et saan igapäevases ingliskeelses suhtluses ladusalt hakkama, pakkus tõlketöö ja vestlus hariduse teemal oskussõnavara puudumise tõttu väljakutset.“ (Mia Niin, 11. klass)

Õpilased kui võõrustajad

Õpilaste teine ülesanne oli külalisi vastu võtta ning neile Eestit, Tallinna ning reaalkooli tutvustada. Seda lihtsustas mõneti tõsiasi, et paljud neist olid Eestis üldiselt või selsamal konverentsil varem käinud, kuid sellegipoolest oli veel paljust rääkida. Kolm abiturienti käis konverentsi eelõhtul külalistega koos õhtusöögil, et nendega mõnevõrra vabamas keskkonnas vestelda.

„Väliskülalise võõrustamine oli minu jaoks uus kogemus. Arutelus leidus ruumi ka meie kultuuriruumide erinevuste võrdlemiseks ning mind üllatas meeldivalt see, kui lihtne oli meil teatud aspektides samastuda. Hollandlaste soojus avaldas mulle väga head muljet.“ (Sten-Markus Reintam, 11. klass)

„Kuna olin konverentsi ajal õppereisil Peterburis, siis ma viisin konverentsile eelneval päeval väliskülalised pooleteisetunnisele õhtusele jalutuskäigule Tallinna vanalinna – lisaks ajaloolisele neoklassitsistlikule reaalkoolile näitasin neile ka Toompead, Raekoda, kirikuid ja keskaegseid tänavaid. Inglise keele rääkimine muutus sujuvamaks ja sain tuttavaks teiste riikide linnade eluga. Samuti kasutasin ära võimalust näidata neile omaenda kodu, kus elas kunagi maailmakuulus kunstnik Michel Sittow.“ (Hugo Kivilo, 11. klass)

„Nicholas Morgani võõrustamisega tegelesin eelkõige konverentsile eelneval päeval, mil vaatasime koos üle ja arutasime läbi tema presentatsiooni ning arutlesime maailma asjade üle. Kui tema rääkis mulle Šoti haridusest ja Suurbritannia poliitikast (jah, ka Brexitist), siis selgitasin omalt poolt Eesti olusid. Samuti tuli juttu Eesti lähiajaloost, mille vastu Nicholas Morgan suurt huvi tundis. Kuigi ta oli ka varem Tallinnas käinud, oli tema eriline soov just Vabamu muuseumi külastamine, mida ta ka tegi. Konverentsi vältel rääkisin talle Eesti hariduse paegustest probleemidest, sealhulgas poleemikast, mis on seotud põhikooli lõpueksamite kaotamisega. Olime ühel nõul, et eksamid peaksid alles jääma.“ (Markus Vaher, 12. klass)

„Võõrustamine andis mulle hea võimaluse praktiseerida oma keeleoskust. Kui muidu olen harjunud kasutama vene keeles pigem igapäevast sõnavara, siis nüüd pidin pingutama ja kasutama endale võõraid sõnu.“ (Kristjan Nork, 12. klass)

„Juba tõlkijate ja külaliste kohtumisel sain oma külalisega jutu peale. Vestlesime muuhulgas näiteks õpingutest gümnaasiumis ja ülikoolis, õpetajaametist, füüsikaõppest ja teadustööst astronoomia vallas. Oli väga põnev vestelda inimesega, kes näeb kooli teise riigi õpetaja pilguga. Usun, et ka temal oli huvitav kuulda õpilase nägemust Eesti haridusest. Õpetajad Viborgi Katedralskolest huvitusid ka meie koolimajast, seega tegime koos teiste taanlaste tõlkidega neile ringkäigu reaalkoolis, pannes oma kommentaarides erilise aktsendi meie kooli ajaloole. Teemadeks tulid ka Eesti ajalugu ja riigikaitse.“ (Mia Niin, 11. klass)

Õpilased kui konverentsil osalejad

Muuhulgas olid õpilased ka konverentsil osalejad. Puututi kokku kogu konverentsi esitluste ja töötubade ampluaaga, mistõttu omandati nii mõndagi uut. Niisamuti ei piirnenud õpilaste suhtlus vaid neile määratud külalisega, vaid tõlketöö kõrval oli võimalik tutvuda ka teiste konverentsil osalejatega.

„Sattusin konverentsil kuulama loenguid, mis olid pigem suunatud õpetajatele. See andis võimaluse näha, kuidas õpetajad õpivad ja kust nad saavad ideid, mida hiljem tunnis kasutada. Need loengud panid mind õpetajaid paremini mõistma. Küllap tunnen tundides edaspidi ära mõningaid võtteid, millest loengutes räägiti.“ (Kristjan Nork, 12. klass)

„Konverentsi teemad mind üleliia tugevalt ei puudutanud, oli see ju suuresti suunatud õpetajatele. Samas sain nii mõndagi uut teada just külaliste ja koolitöötajatest korraldajatega vabadel hetkedel suheldes. Lisaks Nicholas Morganile sain tuttavaks Hollandi haridusinnovaatori ja geograafi Harry Roggega ning Šoti õpetaja Neil McIntyrega. Rääkisime väga palju haridusest ja hariduspsühholoogiast, kultuurierinevustest, naljakatest seikadest meie koolikogemustes ning muidugi ka oma kodumaast üldisemalt. Sain mõndagi põnevat teada nii Šoti energeetika, Hollandi ülikoolide kui ka Euroopa Nõukogu (vabaühenduse) kohta.“ (Markus Vaher, 12. klass)

„Peale oma Soome kolleegide sain vestelda ka haridustegelastega Šotimaalt ja Hollandist. Kõigi nendega oli väga põnev juttu rääkida. Läbi arutatud said teemad alates haridussüsteemist ja  ülikoolidest kuni Eesti ajaloo ja riigieksamiteni. Nõustuti nii põhikooli lõpueksamite vajalikkuse kui ka gümnaasiumiastme uurimistööde kasulikkusega. Tegu oli väga muhedate ning entusiastlike inimestega. Oli tohutult põnev uurida nende hoiakuid eri haridussüsteemide kohta. Samuti sain palju kasulikku informatsiooni ülikoolide kohta, kuhu olen plaaninud kandideerida. Neist kahest päevast jäid väga head mälestused.

Konverentsil oli huvitav kuulata eri koolide õpetajate arvamust Eesti haridussüsteemi kohta. Oli hämmastav näha, milline teineteise mõistmine ja ühtsus on suurema osa õpetajate vahel. Paistis, nagu oleks meie hariduses kaks leeri: õpetajad ja ametnikud.“ (Paul Mark Tammiste, 12. klass)

„Leian, et konverentsil tõlkimine ja osalemine andsid mulle hea kogemuse nii tõlketöös, võõrustamises kui ka konverentsikorralduses. Usun, et meist oli kasu nii korraldajatele kui väliskülalistele. Soovitan kindlasti kõigil noorematel õpilastel seda tulevikus proovida.“ (Markus Vaher, 12. klass).

„Väga lõbus ja positiivne kogemus oli. Tõlketöö meeldis. Olen tänulik selle võimaluse eest, mis mulle anti.“ (Paul Mark Tammiste, 12. klass).


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Rahvusvahelist hariduskonverentsi tõlkisid õpilased”

  1. Tiia Falk ütleb:

    Tore, et lastele antakse võimalus ametit proovida, aga kas sellele eelnes ka mingi tõlkekoolitus? Kas oli kaasatud ka mõni professionaalne tõlk, kes oleks saanud õpilastele tööst natuke täpsemalt rääkida? Tegemist on siiski päris spetsiifilise erialaga, mida magistriõppes kaks aastat higipull otsaees harjutatakse.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!