Reaalkooli õppekava oma nägu
Õppekava arendamisel oleme pidanud vajalikuks aimata ja mõtestada oskusi, teadmisi ja vilumusi, mis on vajalikud veerand- või poolsajandi pärast.
Reaalkooli esimese kooliastme õppekavas on matemaatikat riiklikult kehtestatud miinimumist neli tundi rohkem. Õpilase loogilise mõtlemise arengut toetavad ka valikained (maleõpetus 1. ja 2. klassis, informaatika 2. klassis ja programmeerimine 3. klassis).
Üks reaalkooli eripära on R-õpe, mille teemad ja tunnid on lõimitud eesti keele, matemaatika, inimese- ja loodusõpetuse, kunsti- ja tööõpetuse ainetundidega. R-õppe eesmärk on äratada huvi reaal- ja loodusainete ning tehnoloogia vastu. Lisaks klassiõpetajale annavad R-õppe tunde ka põhikooli kolmanda astme, samuti gümnaasiumiastme aineõpetajad. Neljandal klassil on üks R-õppe lisatund, mis koosneb majandusõpetusest, mõttemängudest ja programmeerimisest.
Tallinna reaalkoolis on ka muutunud õpikäsituse ehk MÕK-tund. See on paralleelklasside teemapõhine koostöötund, kus õpilased rakendavad oma teadmisi praktilises tegevuses. Õppeained on seal lõimitud ja õpilase aineteadmised võimaldavad neil luua ja mõista seoseid eri valdkondade vahel.
Lisatunnid mitmes õppeaines
Põhikooli esimeses astmes on liidetud loodus- ja inimeseõpetus ning kunst ja tööõpetus üheks õppeaineks ja seal on samuti riiklikult kehtestatud miinimumist üks tund nädalas rohkem. Kohustuslikest õppeainetest on kolmandas klassis läbi aasta üks inglise keele lisatund nädalas. 1.–4. klassini on üks kehalise kasvatuse tundidest jagatud rahvatantsuks ja peotantsuks. See loob eeldused tantsupidudel osalemiseks ning annab võimaluse korraldada 1.–4. klassis Tallinna reaalkooli aulas iga-aastasi lennupõhised balle.
Omanäoline on õpe ka reaalkooli teises kooliastmes. 4. ja 5. klassis on riiklikku õppekava rikastatud iganädalase inglise keele lisatunniga. Ka vene keeles on üks iganädalane lisatund. 4. ja 5. klassi matemaatikas on lisaks üks nädalatund läbi aasta. 4. klassi tehnoloogiaõpetuses, käsitöös ja kodunduses on üks tund riiklikult kehtestatud miinimumist rohkem. Lisaks juba nimetatule on kooli õppekavasse lisatud lisaainetena draamaõpetus 5. klassis ning informaatika 5. ja 6. klassis. Väärib esiletõstmist, et oleme toetanud õpilaste digipädevuse kujunemist eri õppeainete kaudu nii esimeses kui teises kooliastmes.
Realica ehk reaalkooli ajalugu
Tallinna reaalkooli õppekavas on läbiva teemana realica ehk reaalkooli ajaloo käsitlemine. Igal õppeaastal lahendavad 1.–4. klassi õpilased kooli ajaloo kohta õpetaja juhendamisel neli teemapõhist töölehte, lisaks on realica integreeritud õppekäikudesse, klassijuhataja- ja ainetundidesse ning kooli ühisüritustesse. 5. klassis jaguneb sissejuhatav 35-tunnine ajalookursus kolmeks, kus tavapärase ajalooõppe sissejuhatusele lisandub nii Tallinna reaalkooli kui ka Tallinna linna (sh vanalinna) ajaloo tundmaõppimine. Nimetatud tundidest pooled toimuvad väljaspool klassiruumi – kas siis kooli ajaloolistes ruumides või linnaruumis.
Õppekava mitmekesistamiseks korraldatakse reaalkoolis õppekava toetavaid ühisüritusi ning aineüleseid õppekäike. Ühisüritusteks on näiteks sügislaat, Teadlaste Öö, ettelugemise päev, ajalooviktoriinid, jõululaat, peastarvutamise võistlus, teaduspäev, stiilinädalad, õpioskuste võistlus, võimlemispidu, Ohhoo-päev, tervisepäev, turvalisuse päev ning Taani päev, kus gümnaasiumiastme õpilased viivad läbi teemapõhiseid tunde algklassides.
1.–4. klassis toimub klassijuhataja eestvedamisel vähemalt üks aineülene õppekäik. Algklassides kasutatakse RMK, loodusmajade jt organisatsioonide projektipõhiseid pakkumisi. Alates 5. klassist osalevad õpilased kahel õppekäigul, kus mõlemad programmid kestavad terve õppepäeva ja mille läbiviimisel osalevad nii klassijuhatajad kui ka aineõpetajad. Üks õppekäikudest on kaldu reaal- ja loodusainete, teine humanitaaria ja kultuuri valdkonda.
Projektõpe
Projektõppe kohta on hea näide 5. klasside aineülene draamaprojekt, kus on lõimitud eesti keel ja kirjandus, draamaõpetus, muusika- ja kunstiõpetus, töö- ja tehnoloogiaõpetus, käsitöö ja informaatika. Projekt arendab meeskonnatöö, dramatiseerimise, planeerimise, kujunduse ja esinemisoskusi. Kogu protsess lõpeb kevadel, mil kirjandusteoste põhjal tehtud rühmalavastusi esitletakse kogukonnale. Oleme alustanud projektõppega 6. klassides, kus lõimime projektides eesti keelt, kirjandust, matemaatikat, loodusõpetust, kunstiõpetust ja inglise keelt.
Kogu õppekava arendamise juures oleme pidanud vajalikuks aimata ja mõtestada oskusi, teadmisi ja vilumusi, mis on vajalikud veerandi või poole sajandi pärast. Tuleviku kõrval peame aga oluliseks õppida ka minevikust ning väärtustada oma kooli lugu.