Vajame reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskust

4. okt. 2019 Kaisa Tamkivi Tallinna reaalkooli projektijuht ja karjääriõpetuse õpetaja - Kommenteeri artiklit

Kompetentsikeskus koordineeriks koolide ja ettevõtjate koostööd ning aitaks õpilasi tööturule sisenemiseks ette valmistada.

Rahvusvahelise hariduskonverentsi raames toimus 13. septembri õhtupoolikul reaalkooli ja Eesti teadusagentuuri ühisel eestvedamisel Tallinna õpetajate majas koolide, ülikoolide, õpetajate aineliitude ja ettevõtete koostöövõrgustiku kohtumine „Toome päriselu kooli!“. Kohtumise kandev mõte oli edendada haridusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Tallinna reaalkooli üks missioon on olnud juba aastakümneid reaal- ja looduteadusliku hariduse edendamine ning populariseerimine ka oma partnerettevõtete ja teiste koolide hulgas. Just see on üks põhjus, miks oleme asunud rajama reaal- ja loodushariduse kompetentsikeskust, kus saab oma teadmisi ja kogemusi vahetada nii Tallinnas kui ka mujal Eestis tegutsevate partneritega: partnerkoolide, ettevõtjate, ülikoolide ning hariduse edendajatega.  

Praeguseks on koolide koostöös ettevõtetega juba mõndagi ära tehtud. Näiteks MTÜ Tagasi Kooli eestvedamisel külastavad ettevõtete spetsialistid ja juhid ettevõtlusnädalal koole. Ideaalset koostööformaati, mis oleks lihtsalt rakendatav koolidele ning jõukohane ettevõtetele, tuleb aga veel otsida. Näen selles vallas üht suurt probleemi – kuidas planeerida koostööd selliselt, et ei koolid ega ettevõtjad tunnetaks seda kui ebamugavat lisatööd, vaid kui läbimõeldud ja süsteemselt korraldatud tegevust, mis on kättesaadav igas Eesti koolis.

Ettevõtete esindajate lühikese etteteatamisega külastusi on koolidel tihti keeruline korraldada. Koolil on vaja läbi mõelda, kellele loengut pakkuda, kas teha seda tundide ajast või õppetööväliselt, kas õnnestub teema siduda tunniteemaga või on vaja lisatundi. Erandkorras, mõned korrad aastas, ei ole see suur probleem ja on korraldatav, kuid ebaregulaarselt toimuvate kohtumiste puhul ei ole võimalik anda õpilastele terviklikku ja läbimõeldud teavet tuleviku töökohtade sisu ja ettevalmistusvajaduse kohta ning koolidel ei ole aega ega jõudu sellist õpet läbivalt korraldada.

Lahendusena näen olemasoleva õppekavaga lõimitud tegevusi, kus ettevõtjad valmistavad ette õppekavalise tunnisisu ning õpetajatel on olemas info, milliste teemade juures on võimalik firmade esindajaid oma tundidesse kaasata. Kõik see eeldab nii koolide kui ka ettevõtjate põhjalikku eeltööd. Väga oluline on ka õpitava materjali pidev uuendamine ja ajakohastamine ning selleski küsimuses vajame ettevõtjate sisendit ning kaasamõtlemist.

Tallinna reaalkoolis näeme üha enam, kuidas vilistlased, lapsevanemad ja teised haridususku koolikogukonna liikmed, kes erasektoris tegutsevad, avaldavad soovi ja valmisolekut panustada kooli- ja õppetöösse. Näiteks oleme viimastel aastatel kaasanud ettevõtjatest lapsevanemaid algklasside R-õppe tundide läbiviimisesse ning palunud neil avada eri ametikohtade ja ettevõtlusvaldkondade „valusid ja võlusid“ ka kõigile kooliastmetele suunatud teaduspäeval. Samuti oleme juba mitu aastat viinud gümnaasiumi majandusõpetuse tunnis investeerimisõpet läbi koostöös valdkonnaspetsialistidest vilistlastega. Nemad on valmistanud ette sissejuhatava ehk inspireeriva tunni investeerimismaailma. Koolijuht ja majandusõpetaja Ene Saar veab viis-kuus kuud kestvat praktikat, mille vältel õpetatakse ning hinnatakse õppetulemusi LHV panga investeerimiskooli virtuaalkonto simulatsiooniga katsetades. Praegu kavandame oktoobris toimuva ettevõtlusnädala raames teemakohast salongiõhtut põhikooli kolmanda astme lõpuklasside ja gümnaasiumiastme õpilastele.

Häid kogemusi, mida jagada ja üksteiselt üle võtta, on Eesti koolidel palju. Kogemuste optimaalsemaks kasutamiseks vajame aga kohta, kus kõik head ideed koonduvad ning sobivas formaadis edasi andmiseks ette valmistatakse. Just sedalaadi koostöö koordineerimiseks on vaja kompententsikeskust. See oleks ettevõtjate ja koolide vahelüli, mis panustaks nende kahe koostöö edenemisse, lõimides oskuslikult koolide õppekavad ja ettevõtjate head kogemused. Loodetavasti on siis kunagi võimalik jagada õppekava uuenduste ja valikainete kaudu vajalikku teavet kõigile Eesti õpilastele ning teha seda ajasäästlikult ja planeeritult. Ettevõtjad saavad siis oma koolitunde juba aegsasti planeerida ning koolid oskavad arvesse võtta, missuguse osa tundidest õppekavas viivad läbi ettevõtjad, kes suudavad oma tunnitegevusse pikkida ka elulisi näiteid ja anda edasi uuendusi oma tegevusvaldkonnas.

Ühiselt ja targalt tegutsedes saame muuta Eesti haridust paremaks ja konkurentsivõimelisemaks ka nendes aspektides, milles praegu veel teiste riikide haridussüsteemile alt üles vaatame.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!