Veebiküsitluse kommentaar: Õpetajate tööalane liikuvus
Nagu iga asjaga elus, pole äärmused ka õpetajate tööalases liikumises head. Ei toeta koolielu see, kui õpetajad üldse ei vahetu, ega ole hea ka see, kui nad teevad seda sageli ja/või suurel hulgal. Kui uusi inimesi tuleb juurde või asemele, toob see endaga loodetavasti ka uued ideed, mõtted, värsked vaated ja võimalused. Kui uusi töötajaid tuleb koolil vastu võtta aga tihti ja hulgaliselt, võib see seada ohtu senise hea õhkkonna ja tavad. Seetõttu tuleb uute inimeste sisseelamisse panustada, sellega tuleb tegelda. Võimalusel tuleks uusi inimesi juba valida kooli väärtustest ja koolikultuurist lähtuvalt.
Ajapiiri, kui kaua võiks õpetaja koolis töötada, on keeruline ja ka mõttetu paika panna. Arvan, et õpetajate tööalast liikumist peab kriitiliselt analüüsima kõige enam kooli juhtkond ise. Samas ei saa 21. sajandil õpetajate tööalasesse liikumisse suhtuda ainult kui kaadrivoolavusse.
Inimene mõtleb järjest enam enda personaalsele arengule, eneseteostusele ning seetõttu ei saa takistada töötaja edasiõppimist, ärakolimist, eriala muutust, väljateenitud puhkusele minekut vms.
Töökohavahetust tasub kindlasti kaaluda õpetajal siis, kui silm ja süda enam ei sära ja kui koolielu pisiasjad hakkavad mõjuma ärritavalt. Samas pole „noor ja särasilmne“ õpetaja puhul ainuke kriteerium. Eesti kooli edu rajaneb õpetajate vanust vaadates valdavalt keskealistel õpetajatel (enim on meil õpetajaid vanusegrupis 50–59), kes saavad ühiskonnalt üsna napilt tunnustavat tagasisidet, kuid kes teevad oma tööd pädevalt ja pühendunult, kuna teavad, et see on oluline.
Mulle meeldib, kui kooli õpetajate seas on esindatud kõik vanusegrupid, sest siis õpib kasvav laps ja kujunev noor hakkama saama ka väljaspool kooli, kus paratamatult tulebki suhelda ja toime tulla erinevate inimeste ja olukordadega.
Õpetajaamet on ääretult oluline, vastutusrikas ja võimalusterohke, samas põnev ja loominguline. Õpetaja on ühteaegu juht, teadlane, kunstnik, näitleja ja psühholoog, kes peab iga lapse jaoks leidma õige võtme, millega uks teadmistele lahti teha ja teda tulevase elu väljakutseteks ette valmistada.
Kolleegid!
Mida kujutavad endast KOOLIS (resp ÕPETAMISEL) “uued ideed” ja “värsked vaated”? Kui me kooli UUENDAME taoliste emotsionaalsete mõistete abil, siis… Õpetamise aluseks saavad olla vaid TEADUSPÕHISED meetodid-õppevõtted! Kui “uus” ja “värske” pole teaduspõhine, siis pole mõtet neist rääkida, olgu õpetaja noor või vana.
Laste ARENDAMISE ieaduslikuks aluseks on arengupsühholoogia ning ÕPETAMISE aluseks just kognitiivne psühholoogia, millega toetutakse (igaks juhuks – hm!) ka pedagoogika ajaloole. Kooli uuenemine (rääkimata aruteludest sel teemal) saab käivituda vaid psüühiliste PROTSESSIDE pinnalt. Elame ju 21. sajandil…