Vene lasteaiad said eestikeelse kala-aabitsa

Tartu ülikooli kalanduse teabekeskus on üllitanud venekeelsetele lasteaedadele kala-aabitsa. Kahte lasteaeda, Narvasse ja Tallinna, viisid raamatud kohale teabekeskuse juhataja Toomas Armulik, aabitsa autor Kätlin Vainola ja merebioloog Jüri Tenson.

Vene emakeelega lasteaedadele mõeldud „Väike kala-aabits“ õpetab kalu tundma ja ühtaegu saab selle abil eesti keelt õppida. Aabitsaid trükiti nii palju, et jätkub kõigile vene lasteaedadele. Kätte saavad nad need postiga.

Tallinna Lehola lasteaia Sipelga rühma 3–6-aastastele lastele tutvustas kala-aabitsat Kätlin Vainola. Sipelgad on Lehola lasteaia üks kahest keelekümblusrühmast ning neile oli eestikeelne jutt hästi arusaadav.

Põnevaks läks siis, kui merebioloog Jüri Tenson hakkas päris kalu näitama ja neist rääkima. Jaganud lastele kilekindad, lubas ta neil mereelukaid isegi katsuda. Lapsed said ka teada, kuidas on kalade nimed nii vene kui eesti keeles. Iga uus mereloom võeti vastu ohoo-hüüatustega. Elevus kasvas veelgi, kui Tenson tõstis lauale kandiku, millel ukerdasid kaks vähki. Kel oli mahti tähele panna, see sai teada, et Eesti rahvuskala on räim, aga kalade ilukonkursi võitja ehk aasta kala on jõesilm.

Kui kalad nähtud-katsutud, jagasid rühma õpetajad Eda Kirch ja Margarita Keptsova kõigile kala-aabitsad. Iga laps sai endale raamatu ning nüüd hakati seda uurima. Kala-aabitsas juhivad tähed sõnadeni, sõnad viivad luuletusteni. Luuletust toetab pilt ja selle kõrval on ülesanne, kus tuleb joonistada, kirjutada või lahendada ristsõnu.

Kolm aastat tagasi ilmus kalanduse teabekeskuse eestvedamisel samalt autorilt samasugune eestikeelsetele lasteaedadele mõeldud „Meie pere kala-aabits“. Kätlin Vainola ütles, et varasemaga võrreldes on vene emakeelega laste aabitsas teksti vähem ja ülesandeid rohkem ning need on veidi lihtsamad. Ülesanded on välja mõeldud koos raamatu kunstniku Kertu Sillastega.

Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik rääkis, et „Väikese kala-aabitsa“ tegemisel arvestati kõiki Eesti 105 lasteaeda, kus põhikeel ei ole eesti keel. Neis õpib kokku umbes 3300 last. Arvestades ka õpetajaid, on teabekeskus lasteaedadele välja saatnud 4000 aabitsat. Armulik lisas, et juhul kui mõni lasteaed pole seda oktoobri jooksul saanud, tuleb teatada teabekeskusele. Sealt saadetakse raamatud ka neile, nii et ilma ei peaks keegi jääma.

Eestikeelsed lasteaiad saavad kala-aabitsa juba kolmandat aastat ning need jagatakse välja jõulude paiku 12 000 lapsele.

Narva Kirsikese ja Tallinna Lehola lasteaed, kuhu koos raamatutega viidi ka kalu näha, valiti välja seetõttu, et nemad vastasid teabekeskuse pakkumisele kõige esimestena.

Lehola lasteaias tegutseb kaks keelekümbluse rühma, mis on direktor Merike Pappeli sõnul laste arengule kõige parem kombinatsioon: laps saab vene keeles asjad selgeks ja siis õpib sama eesti keeles. Lasteaias on kümnes rühmas kokku paarsada last. Kirsikese lasteaia keelekümblusrühma õpetaja Tatjana Surkova sõnutsi on aabits õpetajatele suureks toeks.

Kalanduse teabekeskus tegeleb juhataja sõnul tulevaste kalurite ja kalasööjate kasvatamisega, mis on siiski vaid väike osa teabekeskuse tööst. Kala-aabitsa projekt kestab aastani 2022 ning seda rahastab EL-i merendus- ja kalandusfond.