VKK püsib tempos: juba 45 aastat

„Lapsed on muutunud, eriti nende maailmapilt ja arusaam asjadest,“ täheldab Võru Kesklinna kooli direktor Kaare Lill. „Seetõttu peab ka kool muutuma. Mugavustsooni ei saa jääda!“

Kes on Võrumaal ringi liikunud, see ei imesta, miks on üks Võru kool valinud oma ainekavasse looduse-majanduse õppesuuna. On üldteada, et Eesti kaguosa looduskaunis piirkonnas tegeldakse aktiivselt maaturismi ja teiste loodusega seotud ettevõtlusliikidega, mis eeldavad tootmise, turustamise ja majandusarvestuse oskuste kõrval ka keskkonnateadlikkust.

Looduse ja majanduse kõrval tunnevad Võru Kesklinna kooli õpilased end tugevalt ka muusikas, matemaatikas ja võõrkeeltes, sest needki ained kuuluvad kooli õppesuundadesse. Tugevalt tunnevad nad end ka värskelt renoveeritud helehallide seinte ja veinipunaste aknaraamidega koolimajas Vabaduse tänavas, sest selle maja seinte vahel pingutab kogu koolipere selle nimel, et nii õpilased kui õpetajad tunneksid end hästi ja saaksid omavahel ka hästi läbi.

Õpetaja igapäevatööd iseloomustades tunnistab õppejuht Õnne Kronberg, et õpetajatööd ei saa teha tuim inimene. „Õpetaja peab oskama õpilastega suhelda, neid mõista, ära kuulata. Huumor käib tihtipeale selle suhtlemise juurde,“ arvab ta. „Nii mõnigi kord aitab just huumoriga lähenemine keerulisi olukordi lahendada.“

Õnne Kronberg arvab, et üleüldse kuulub õpetaja ametioskuste juurde oskus elust rõõmu tunda: „Kui näed kõike ainult mustades toonides, siis põled ruttu läbi!“

Omavahelised suhted peavad olema head ja koolipäev huvitav, aga ka tarkust peab õppejuhi hinnangul koolist saama, sest kuhu põhikoolilõpetaja muidu edasi läheb … Kes see kahemehi ikka tahab!

Looduse tundmine

VKK osaleb ülemaailmses programmis „Roheline kool“, mille eesmärk on keskkonnahariduse abil edendada jätkusuutlikku arengut. Kool liitus programmiga 2018. aasta sügisel. Aga loodushariduse traditsioon on koolil märksa pikem. Selle ilmekas näide on traditsioonilised ja süsteemsed õppekäigud loodusesse, et õpilased saaksid oma silmaga näha ja käega katsuda kõike, mida loodus meile pakub.

Ettevõtluse juurutamine

Majandus on VKK-s eraldi õppeainena alates neljandast klassist, kuuendas jõuavad õpilased oma toodangu väljatöötamise ja turule toomiseni. Projektülesande käigus luuakse õpilasfirmad, kus pannakse oma fantaasia ja oskused proovile, projekti on lõimitud eri õppeained, näiteks kunstiõpetuses töötatakse välja logo, eesti keeles tootekirjeldus, matemaatikas hinnakalkulatsioon. Eesmärk on lõimida õppeaineid veelgi rohkem, et aineõpetajate koormust ühtlustada ja õpilastel jätkuks asjakohast tegevust kõikides ainetundides. Õpilasfirmade toodang läheb müüki koolilaadal.

Seda, mis toimub väljaspool kooli, päris tööturul, kogevad õpilased karjäärikuu jooksul, kus eri elualade esindajad oma tööd tutvustamas käivad. Õpilased käivad ka asutustes ja ettevõtetes töövarjuks. Kui nad töövarjupäeval enda jaoks sobivat ametit ei leia, tunnevad nad vähemalt ära valdkonnad, millele tulevikus pühenduda ei taha.

Keelte hoidmine

Esimese võõrkeelena õpitakse VKK-s inglise, teise võõrkeelena vene või saksa keelt. VKK on üks väheseid koole, kus püütakse saksa keelt veel au sees hoida. Selleks korraldatakse VKK eestvedamisel maakondlikke saksa keele laagreid ning juba 28 aastat vahetatakse õpilasi Saksamaa Rosenheimi tütarlastekooliga.

Inglise keelt praktiseeritakse inglise keele pärastlõunatel.

Sport ja meie-tunne

Lähtudes põhimõttest, et liikumine on tervise pant, tervis aga inimese kõige kallim vara, on koolis au sees liikumine, õues viibimine, sport ja tervislik toitumine. Juba mitmendat korda on peetud sügisest heategevusjooksu, mis toimus tänavu 26. septembril üleeuroopalise spordinädala raames ja millega tähistati VKK 45. sünnipäeva algust. Jooksuga toetati VKK õuealale kiigepargi rajamist – see loob võimaluse muuta õuevahetundi sisukamaks ja aktiivsemaks. Jooksuüritusel osalesid õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, igaüks läbis omas tempos viis kilomeetrit.

Kevadel on tulemas kooli kolmandad olümpiamängud. Nagu spordiüritused ikka, aitab see tõhusalt koolipere meie-tunnet kasvatada.

VKK on liikuma kutsuv ja tervist edendav kool. Kooli päevakavva kuulub 45-minutiline vahetund, mis on mõeldud nii söögi- kui välivahetunniks. Seda aasta ringi. Väljas saab värsket õhku ja kasutada mobiiltelefoni, palju tahad. Nimelt on VKK-s koolimajas nutitelefoni kasutamine keelatud. „Mida nooremad õpilased, seda rohkem nad välja tahavad,“ nendib VKK õppejuht.

Teisele kooliastmele on ette nähtud kevadine koolilaager, mis kestab kaks päeva ja on samuti liikumiseks mõeldud – korraldatakse spordi- ja orienteerumisvõistlusi ning töötubasid. Laager on nutiseadmevaba.

„Kodus on lapsed tihtipeale saamatumad kui koolis, kus pole vanemaid juures,“ ütleb VKK direktor Kaare Lill õpilaste hakkamasaamise kohta kodust eemal.

Üheskoos on parem

VKK on kiusamisvaba kool, kus märgatakse enda ümber kaaslasi ja kolleege ning nende vajadusi. Koostöö alus on meeskonnatöö. Kiusamist aitab koolijuhi sõnul ennetada ühtekuuluvustunne: „Kuidas ma kiusan inimest, keda tunnen?“

Ühtekuuluvustunnet aitab direktori sõnul tekitada eri kooliastmete ja klasside kaasamine samadesse ettevõtmistesse ja üritustesse. Näiteks jääb VKK saal kitsaks, et korraldada aktus kõikidele õpilastele korraga, aga mitmes osas korraldamisel ei pea jagama õpilasi kahte rühma vanuse järgi. Saab ka nii, et kõige vanemad ja kõige nooremad on ühel aktusel.

Digipööre ja raamatud

Õpetaja peab pidevalt arenema ja omandama järjest uusi digioskusi. See on talle päris suur väljakutse. Tänu renoveerimisele on klassiruumides nüüdisaegne tehnoloogia, mille võimalusi õpetajad parajasti avastavad. Aga digimaailma pealetungi kõrval ei ole VKK-s ka raamatuid unustatud, sest raamatute lugemine avardab maailmapilti ja arendab eneseväljendusoskust. Kohustuslikku kirjandust koolis enam pole, aga õpilased loevad rohkem omal valikul, näiteks osaleti Erasmus+ projektis „Today a reader, tomorrow a leader“ (2016–2018). Selle 7–12-aastastele õpilastele suunatud projekti eesmärk oli äratada lugemishuvi, arendada lugemis- ja suulist väljendusoskust, laiendada sõnavara ning silmaringi, tutvustada nii oma riigi kui partnerriikide kirjandust ning kultuuri.

Muusika

Koolis on muusikaklassid ja alates 2013/2014. õppeaastast etendatakse igal aastal kooli muusikali, milles osalevad nii muusikaklasside õpilased kui ka teised, kes tahavad, saavad ja oskavad kaasa lüüa. Muusikali esitatakse ka väljaspool kooli ja saadakse seeläbi lavakogemust. Au sees hoitakse traditsioonilisi žanre. Kooli laulukoorid osalevad alati laulupeol ja koolis on kaks rahvatantsurühma. Muusika suunal tehakse aktiivset koostööd Võru muusikakooliga.

Lapsevanemad

Lapsevanemad on muutunud aasta-aastalt teadlikumaks ja soovivad oma laste hariduselus aktiivselt kaasa rääkida. Õnne Kronbergi sõnul on VKK lapsevanemad koolile nõu ja jõuga abiks. Hoolekogusse kuulub tavapärasest rohkem vanemaid, sest iga paralleeli esindab üks lapsevanem.

Lapsevanemate kaasamiseks kooliellu toimusid eelmisel kevadel ka esimesed lapsevanemate mõttetalgud, kus arutleti koos näiteks õuevahetunni, nutiseadme kasutamise, liikumisvõimaluste loomise ja toetamise teemal.

„Oleme uudishimulikud ja avatud uuele,“ seisab VKK väärtustes.

VKK keskmine õpetaja

• On 49,6 aastat vana;
• on töötanud VKK-s 16,9 aastat;
• töötab 0,9 ametikohal;
• annab 18,8 õppetundi nädalas;
• õpetab 9,36 õpilast;
• paljundab nädalas 81 töölehte;
• tarvitab 28 g kohviuba nädalas;
• omab 1,8 isiklikku last ja 0,6 lapselast.

Väljavõtteid VKK ajaloost. Kronoloogiline ülevaade

• 1974 loodi Võru 3. 8-klassiline kool, direktor Vello Paavel;
• 1975 toimus I õpilaskonverents;
• 1976 moodustati koolimetskond;
• 1979 moodustati esimene kooli TPL-i rühm, kooli pioneeriorganisatsioon hakkas kandma Jaan Siilivase nime;
• 1982 avati I suusaklass, treenerid Maret ja Laur Lukin;
• 1984 hakkas kool tööle kahes vahetuses;
• 1988 nimetati kool Võru 3. 9-klassiliseks kooliks, laupäevad muutusid koolivabadeks;
• 1991 nimetati kool Võru 3. põhikooliks;
• 1992 mindi kabinetisüsteemilt üle koduklasside süsteemile, sõlmiti sõprussidemed Rosenheimi tütarlaste reaalkooliga Saksamaal;
• 1993 nimetati kool Võru Kesklinna kooliks, koliti Vabaduse tänavale, moodustati kodutütarde ja noorkotkaste rühmad, kooli hoolekogu;
• 1994 saabus kooli esimene arvuti (kantseleisse); toimus esimene vilistlaste kokkutulek;
• 1996 võeti vastu esimene 10. klass, hakkas ilmuma kooli ajaleht Kesklinna Huikaja;
• 1997 jõudis kooli „Tiigrihüpe“, toimus I ümber Tamula järve jooks;
• 1998 lõpetas gümnaasiumi I lend;
• 1999 kool sai oma logo ja laulu „Meie kool“;
• 2000 hakati korraldama ainenädalaid, võeti kasutusele oma õpilaspäevik;
• 2001 toimus I integratsioonilaager Narva Pähklimäe kooli õpilastega, esimesed koristustalgud;
• 2002 käis kooli õpilasfirma rahvusvahelisel laadal Newcastle’is, moodustati õpilasomavalitsus;
• 2004 hakati välja andma kooli aasta õpetaja tiitlit; kool sai esimesed robootikaseadmed;
• 2006 mindi üle e-koolile;
• 2007 anti välja esimene Hea Teo auhind;
• 2008 hakati välja andma kooli aasta õpilase tiitlit;
• 2013 nimetati kool Kesklinna kooliks, õppesuunad: muusika, keeled, loodus-majandus;
• 2014 toimusid kooli I olümpiamängud;
• 2015 võeti kasutusele koolivorm;
• 2016 nimetati VKK digitaalselt aktiivseks kooliks; Võru linna parimaks haridus- ja kultuuriasutuseks;
• 2017 toimus I heategevusjooks;
• 2018 rekonstrueeriti peahoone, liituti KiVa, „Rohelise kooli“ programmiga;
• 2019 liituti programmiga „Liikuma kutsuv kool“; hakkas toimuma huvitund algklassiõpilastele; matemaatikat ja inglise keelt hakati õpetama temporühmades.