Võlukeelte noored viiuldajad vallutavad lavasid
Ansambli Võlukeeled trio: Ursula Melsas, Karoliina Kuppart, Ingmar Kiviloo ja õpetaja Tereza Šmerling. 
Ingmar Kiviloo ja Karoliina Kuppart musitseerimas koos ERSO kammerkoosseisuga 13. oktoobril Mustpeade majas. Foto: Viktor Burkivski
Vanalinna hariduskolleegiumi muusikakooli ansambli Võlukeeled noortel viiuldajatel on vilkam kontserditegevus kui paljudel professionaalidel. Viimasel kahel aastal on nad andnud üle 120 kontserdi kodu- ja välismaal ning osalenud edukalt konkurssidel. 13. oktoobril astusid ansambli neli solisti – Ingmar Kiviloo, Karoliina Kuppart, Pärli Peäske, Zara Durrani – Mustpeade majas aga esmakordselt üles koos professionaalidega, ERSO kammerkoosseisuga Ensemble Entr’Acte.
Kohtume kahe noore viiuldaja, Vanalinna hariduskolleegiumi õpilaste Ingmar Erik Kiviloo (15) ja Karoliina Kuppartiga (12) ning nende õpetaja Tereza Šmerlingi ja Ingmari ema Heidy Kivilooga Vanalinna muusikamaja saalis. Seljataga on proov nende kontsertmeistri Susanna Liisa Onoperiga ja järgmisel päeval ees esimene kohtumine ERSO-ga.
„Kontsert ERSO-ga on erakordne võimalus end näidata,“ kinnitavad Ingmar ja Karoliina. „Praegu veel ei pabista.“
„Ootame põnevusega, anname parima, olen kõrval ja toetan,“ sõnab õpetaja Tereza Šmerling.
Oma esinemisnärvi on Võlukeelte noored nii suuremas kui väiksemas koosseisus, triona, saanud proovile panna korduvalt. Suvel osalesid nad Prantsusmaal Provence’i noorteorkestrite festivalil, Itaalias kogunisti kolmel festivalil, Kreekas rahvusvahelisel Zeusi festivalil ja võistlusel. Jaanuaris astuti üles Moskvas Gnessini rahvusvahelisel keelpillikonkursil ja aasta lõpus Soomes Sibeliusele pühendatud konkursil Turus.
Võlukeelte reisid on aastate vältel viinud ka USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse, Soome, Hollandisse, Šveitsi.
Täiskasvanudki ei mängi sellistes saalides!
Ingmar: „Oleme näinud palju kohti, tutvunud uute inimestega, see jääb meelde kogu eluks. Kõige rohkem meeldis mulle esineda USA-s: Floridas, Californias, New Yorgis, Washingtonis.“
Karoliina: „Mulle jäi meelde esinemine USA eestlaste päevadel kruiisilaeval.“
„Mulle avaldas muljet New Yorgis Lincoln Centeri Alice Tully saalis esinemine, iga sekundi jätsin meelde, ja selle, kuidas muusika kõlas,“ ütleb õpetaja.
Braavohüüded katedraalis
Heidy Kivilool on ere mälestus Prantsusmaal Aix en Provence’i katedraalis toimunud kontserdist, kus lõunamaiselt temperamentne publik hüüdis braavo juba enne iga loo lõppu.
„Lastesse on suhtutud heatahtlikult igal pool,“ sõnab Heidy Kiviloo.
Suviseks turneeks Prantsusmaal ja Itaalias, kus noortel tuli neljal festivalil anda kaheksa eri kavaga täispikka kontserti, valmistuti aasta otsa. Paljudele festivalidele pääsemiseks on konkursid. Juhtub ka nii, et ühelt festivalilt soovitatakse tublisid esinejaid järgmistele. Näiteks said niimoodi teoks esinemised väliseesti päevadel Austraalias ja Ameerikas, kuna noori märgati Kanadas.
Kontserdireiside korralduse eest kannabki hoolt Heidy Kiviloo.
„Olen viiuli juures tänu lapsele,“ räägib ta. „Tereza õpilastest tekkis ansambel. Soov ansamblielu rikastada on tekitanud hullumeelseid ideid ja reise, püüan neid organiseerida ja otsin rahastust. Kutseid on rohkem, kui suudame vastu võtta. Meid on igale poole tagasi kutsutud, aga püüame leida uusi variante, et mitte sama rada kulgeda ja ka lastel oleks huvitav. Järgmiseks kaheks aastaks on kutsed olemas, aga peame neid sõeluma.“
Mõistagi seab raha oma piirid. Tuleb kirjutada projekte. Kulka on meepott, mida kõik sihivad. Enamasti õnnestubki sealt toetust saada, aga reisi eelarvest on see siiski pisku.
„Seega peame ise olema nutikad,“ märgib Heidy Kiviloo. Tehakse tuluüritusi ja tasulisi esinemisi nagu näiteks beebimuusikakontserdid kõige pisemale kuulajale.
Hasartmängumaksu nõukogu toetab vanadekodudes mängimist. Seal antavad kontserdid on ühtlasi oma kavade testimine.
Harjutamine teeb meistriks
Ingmar on mänginud viiulit üheksa ja Karoliina kuus aastat, harrastus meeldib mõlemale.
„Kui tahad midagi saavutada, pead palju harjutama, aga minu puhul see ei kehti. Olen päevas nii kahe harjutustunni juurde jäänud,“ tunnistab Ingmar.
Karoliina kinnitab sama.
Ju aitab siis looduslik anne?
„Kui nii arvate,“ muigab Ingmar vastuseks.
„Mõnikord lapsed harjutavad valesti,“ ütleb Tereza Šmerling. „Neile tundub, et mängivad loo läbi ja ongi kõik. Minu ülesanne on õpetada neid õigesti harjutama. Õige mäng tuleb siis, kui nad oskavad ja viitsivad nokitseda. Loodus võib ju ande anda, aga vaja on ka pühendumist. Kui need rasked kohad on selged, saab õpetaja tunnis tegelda juba muusikaga.“
Ingmar on Tereza Šmerlingi esimene õpilane, kelle õpetaja võttis „katsejäneseks“. Võttis ja läkski kohe õnneks!
Õpetaja Šmerling paneb lapsed ansamblis mängima, nad lähevad lahti ja on näha, kellega saab ja tasub rohkem tööd teha, nagu Ingmari ja Karoliinaga.
„Tunnike kodus harjutamist pole siiski ainuke aeg, mis neil viiuliga pistmist on. Trio harjutab ikka kõvasti, eriala- ja ansamblitunde on nädalas mitu,“ korrigeerib Heidy Kiviloo noorte muusikute juttu. Enne konkursse tehakse väga tihedat tööd. Ta on kõik need aastad poja tundides kohal käinud, teinud oma nootide koopiatele märkmeid ja jälgib ka nende täitmist.
„Kui vanemad on väga huvitatud, saab nende lapsest asja,“ ütleb Tereza Šmerling. „Kolmnurk õpilane-vanem-mina peab töötama. Võlukeelte trios ongi kõik vanemad nagu Heidy, ja on teistelgi minu õpilastel. Kui vanem tuleb kaasa, võin igast lapsest midagi teha, ta ei pea olema andekas.“
Heidy Kiviloo on küll ise klaverit õppinud, kuid pühendumiseks ei pea vanem olema muusikat nuusutanud. On lapsi, kes tulevad puhta lehena ja on suguvõsas esimesed muusikaõppijad.
Tereza Šmerlingi tunnid ei koosne vaid lugude mängimisest. Ta üritab lapsi igati inspireerida ja ajab oma õpilastega niisama juttu, tundes huvi ka nende muusikakoolivälise elu vastu. Isiklikust kogemusest mäletab õpetaja, et muusika kõrval on igaühel sõbrad ja teised huvid.
Karoliina näiteks harrastab hiphoppi. Ingmar teeb aga kaaslastega metal-muusika bändi, kus mängib trumme. Ta on õppinud ka orelit.
„Mõned klassikalised lood on ilusad ja meeldivad mulle, aga ise kuulan retropoppi. Lemmikuid mul praegu pole,“ lausub Ingmar.
„Mulle meeldib klassikaline muusika, aga rohkem kuulan korea muusikat,“ lisab Karoliina.
„Kõige kergem oleks neil öelda, et neile meeldib klassikaline muusika. Kuid mulle meeldib, et nad on ausad. Nad on noored ja on loomulik, et neil on oma huvid,“ ütleb õpetaja.
Millised on järgmised eesmärgid?
Mais on Osakas X rahvusvaheline kammeransamblite konkurss, millest soovivad osa võtta ka Võlukeelte noored viiuldajad.
„Salvestasime tunniajase kohustusliku video, kandideerimiseks vajalike paberite pakk kaalus poolteist kilo ja läks teele koos plaatidega. Jõuluks saame teada, kas pidasime konkurentsis vastu ning pääseme sinna. Eelmisel aastal kandideeris 239 ansamblit,“ ütleb Heidy Kiviloo.
KOMMENTAAR
Susanna Liisa Onoper, kontsertmeister:
Olen uhke, et saan nende noortega tööd teha. Nende tase on äärmiselt kõrge. Olen näinud, kui suur on koormus ühel kontserdil. Ei mäleta, et minu muusikakooli ajal oleks keegi selliseid lugusid mänginud.
Kontsert Mustpeade majas oli VAIMUSTAV!