Lapsed rääkisid unistuste lasteaiast
Kallistame üksteist tervituseks ja hea tuju jagamiseks iga päev, aga kõige soojemad kallid saab ikka sünnipäeval
Tähetäpsid ja Mesimummid käivad palju lasteaiast väljas õppekäikudel. Sel sügisel oli laste üks lemmikmatk Mukri rabasse. Fotod: Aurika Talts
20. novembril, kui kogu maailmas tähistati lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäeva, toimus Tallinna Vesiroosi lasteaias lõpurühmade laste konverents „Ütlen ja osalen“. Päevakorras oli vastavalt selle aasta teemale kiusamine, lisaks rääkisid lapsed, milline on unistuse lasteaed ja kuidas võiks lasteaiapäev olla korraldatud.
Täiskasvanute kombel tuli igal lapsel konverentsil osalemiseks saali kogunemisel anda registreerimislehele allkiri ja leida üles enda töörühma jaoks valmis sätitud laud. Kuus töörühma olid jagatud värvide järgi ning igal grupil oli kiiresti kirjutamiseks abiks üks õpetaja. Konverents algas lasteaia direktori Jaanika Raudsepa sõnavõtuga, kes tuletas meelde, et igal lapsel on õigus oma mõtteid mõelda ja neid teistele öelda. Päevakorra selgitamise järel oli laste kord esineda ettekannetega.
Tähetäpside esitlus „Minu päev lasteaias“ jutustas loo laste lemmiktegevustest ja õpetajatest Vesiroosi lasteaias. Mesimummide poisid ja tüdrukud olid ette valmistanud ettekanded, milles nad mõtisklesid unistuste lasteaiast ja tõid välja tegevused, mida lasteaiapäeva jooksul rohkem teha võiks.
Mõtete värskendamiseks ja puhkehetkeks korraldasid muusikaõpetajad tantsulise vahepala, mille järel hakati tööle rühmades. Lastel tuli mõtiskleda neljal teemal: areng, innovaatilisus, turvalisus ja koostöö.
Lapsed leidsid, et nad on lasteaias õppinud päris palju uut. Kõige rohkem toodi välja liikumistegevusi: tantsimist, ujumist, jalgpalli, judo’t, võimlemist ning mänge nii toas kui ka õues. Veel on lapsed õppinud inglise ja saksa keelt ning eesti keeles rääkimist. Mõistagi on selgeks saadud tähed ja numbrid, mis aitavad arvutada ja lugeda ning tööraamatut täita. Mitmeid kordi mainiti, et on õpitud üksteisest hoolima, teineteist kallistama ja vältima kiusamist. Lastele oli oluline ka joonistamine, meisterdamine ning loodusest ja loomadest hoolimine.
Kõige populaarsem vastus küsimusele „Mis võiks olla lasteaiapäevas teisiti?“ oli soov, et ei peaks magama. Seejärel arutleti, millal on kõige parem lasteaias olla ‒ mõned lapsed tahtsid, et lasteaeda võiks tulla ja ära minna siis, kui selleks tuju tuleb, teised arvasid, et ühel õhtul võiks emme tulla järele hästi hilja, järgmisel päeval aga väga vara ning kolmandad tahaksid lasteaias ka öösel olla. Sooviti, et lasteaias oleks bassein liumäega, batuut, hiiglaslik legolaud, teleskoobid taeva vaatlemiseks, lilleaed liblikafarmiga, hobused sõimeaias, rulahüpekad, rulluisud ja jalgrattad, saaks puid istutada, teha padjasõda, filmiõhtuid popkorniga ja mängida arvutimänge, võiks olla rohkem huviringe ja saada õues vabalt olla.
Lapsed arvasid, et selleks, et neil oleks lasteaias hea olla, peaksid reeglid olema toredad ja turvalised, lapsed hästi käituma, suuremad väiksemaid aitama ja õpetajad ei tohiks riielda, vaid peaksid lapsi valvama. Kindlasti ei tohiks nutta, vaid tuleks olla rõõmsameelne ja igaühel peaks olema sõber. Et kõik hästi käituksid, peaks olema palju samasuguseid asju, et tüli ei saakski tekkida ja vajadusel peaks halvasti käitunud laps toolile istuma. Turvalisuse tagamiseks võiksid laste arvates lasteaia väravatel olla tabalukud ja maja valvata politseinikud, majal võiks olla ka varaste alarm, turvakaamerad ning töötavad häirekellad. Võimalusel peaks lasteaia ümber olema kivimüür ja õuealale ootavad lapsed suurt lampi, et pime ei oleks. Rühmaruumis peaksid olema pehmed kummist põrandad, lastel soojad riided seljas ja aknad lahti, et värsket õhku saaks.
Viimaks mõtiskleti selle üle, mida on tore teha sõbraga koos. Lapsed tõid välja terve hulga tegevusi: mängimine, batuudil hüppamine, kuumaõhupalli lennutamine, katsete tegemine, seiklusrajal turnimine, ujumine, jalgpalli mängimine, kaua õues olemine, külas käimine, trenni tegemine, õpetamine, nalja viskamine, kelgutamine, muusika kuulamine, laulmine, asjade jagamine, põnevate juttude või saladuste rääkimine, üksteise abistamine, lindude vaatamine, sõbrale raamatu lugemine, jalutamine, rabas matkamine, keeruliste ülesannete lahendamine ja arvutamine.
Konverentsi lõpuks kinnitati laste mõtted lasteaia saali aknale, et kõik õpetajad saaksid lugeda laste arvamusi ja võimalusel laste soovidele vastu tulla. Preemiaks tubli mõttetöö eest ootas lapsi üllatus. Kui nad puhkehetkeks silmad sulgesid, ilmus nende juurde lilla karu, keda tunneme „Kiusamisest vabaks“ programmi maskotina. Rõõmus kohtumine lõppes ühise laulu ja pildistamisega.
[…] Viimase kahe nädala tähtsaim sündmus oli 20. novembril toimunud laste konverents, kus Mesimummid koos Tähetäpsidega said ausalt välja öelda, mis lasteaias meeldib ja ei meeldi ning kuidas tegelikult asjad olema peaks. Laste soovidest saab lähemalt lugeda siit “Lapsed rääkisid unistuste lasteaiast“. […]