E-hindamine tuleb nagunii!

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 on seadnud eesmärgiks Eesti haridussüsteemi ülemineku e-hindamise kasutamisele. Keeleoskuse e-hindamisega alustati 2014. aastal, kui tehti esimest korda eesti keele e-tasemetöö teises kooliastmes.

Katsetööde analüüsi tulemusena otsustati jätkata nii e-tasemetööde kui ka e-eksamite arendamist. 2016. aastast alates toimuvadki kõik II kooliastme tasemetööd elektrooniliselt. Gümnaasiumi eesti keele e-riigieksami arendamine sai alguse 2015. aastal. Suurema katsetamiseni jõuti 2017. aasta kevadel, kui viidi läbi e-kirjandi katsetöö.

Kui mõne teise valdkonna jaoks on e-hindamine esialgu veidi võõras ja hirmutavgi ning midagi täiesti uut, siis keeleõpetajad on e-tasemetööd juba omaks võtnud ja nendega harjuda jõudnud.

Mida on loodavas keeleoskuse e-hindamise süsteemis uut?

Hindamise tähtsaim eesmärk on anda tagasisidet nii õpilasele kui õpetajale, et muuta õppimist tõhusamaks ja püsivamaks. Numbrilise hindamise kasutamine tagasisidena annab aga õpilastele suhteliselt vähe teavet ega tekita enamasti positiivseid emotsioone. Seetõttu on Eesti koolides hakatud üha rohkem kasutama kujundavat hindamist.

Kujundavat hindamist ja põhjalikumat tagasisidet võimaldab oskustasemete kasutamine tagasisidena. Oskustasemete e-hindamine sisaldab endas erinevate hindamiste elemente. See annab ülevaate juba omandatud teadmistest ja oskustest (kokkuvõtlik hindamine), annab õpilasele tagasisidet, mis tasemel on tema keeleoskus ja mida ta peaks oma tulemuste parandamiseks tegema (kujundav hindamine), ning annab õpetajale teavet, kuidas õpetamisega edasi minna (diagnostiline hindamine).

Eesti keele kui võõrkeele tasemeid on kirjeldatud juba varasemalt, aga eesti ja vene keele oskustasemeid sellisel kujul varem kirjeldatud ei ole. Nii ongi e-hindamise aluste loomisega seotud inimestele kõige suurem väljakutse oskustasemete määratlemine ning kirjeldamine ja esimeste katsetestide tulemuste põhjal nende toimivuse kontrollimine.

Et üldse oleks, millest oskustasemete määratlemise ja kirjeldamise võimalikkust ning toimivust uurida, oli vaja need sõnastada. Selleks saadi inspiratsiooni eri allikatest – näiteks Euroopa keeleõppe raamdokumendist, PISA lugemise saavutustasemete kirjeldusest, keeleoskuse mõõtmise käsiraamatust, loodusvaldkonna õpitulemuste hindamise raportist, Soome gümnaasiumi eksamist jm.

Kuidas on keele ja kirjanduse valdkonna üldisele e-hindamisele ülemineku ettevalmistamine seni kulgenud?

2018. kevadel hakkas Tartu ülikool Innove tellimisel keele ja kirjanduse valdkonna oskustasemete e-hindamise süsteemi arendama. Ülikooli töörühma kuulub keele õpetamise ja hindamise teemadega tegelevate õppejõudude n-ö koorekiht: Helin Puksand, Martin Ehala, Oksana Palikova ja Ülle Türk.

Eri tööetappides, nagu näiteks testide ülesannete koostamine, õpilaste tekstide hindamine, tulemuste analüüs jne, on kaasatud ja kaasatakse edaspidigi keeleõpetajaid.

E-hindamise kontseptsiooni ja tasemete esmasele versioonile on andnud eksperthinnangu Tallinna ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge. Innove poolt hoiab arendusel silma peal ning on abiks Innove keele ja kirjanduse valdkonna e-hindamise ekspert Anne Uusen.

2018. aasta lõpuks valmis esimene versioon hindamise üldistest alustest ja e-arenduse peamistest põhimõtetest. Dokumendiga liideti ka tasemete esmased kirjeldused (iga oskuse kohta neli taset), mille alusel hakati ette valmistama põhikooli kõikide astmete e-testide eristuskirju ja sealt omakorda edasi koostama ülesandeid.

Kõiki alusdokumente, nagu ka esialgseid teste ning ülesandeid, parandatakse ja täiendatakse eksperthinnangu ning katsetestide tulemuste analüüsi põhjal jooksvalt. Kogu e-testide arendus toimub Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toel.

Milline on arenduse seis praegu?

Töörühmal on olnud ülesannete ja testide koostamise ning parandamisega seoses pingeline ning toimekas tööperiood. Äsja lõppes esmaste testiversioonide katsetamine I, II ja III kooliastmes nii eesti kui vene keeles.

Iga katsetest koosneb kahest osast: 1) kirjutamine ehk tekstiloome ja 2) kuulamine, lugemine ning õigekeelsus. Ülesannete koostamisel on silmas peetud, et nende kaudu oleks võimalik määratleda õpilaste a) teksti mõistmise, b) tekstiloomeoskuse, c) digitaalse kirjaoskuse, d) kirjaliku suhtlusoskuse ning e) õigekeeleoskuse taset. Õpilase ja õpetaja jaoks kirjeldatakse igat osaoskust nelja oskustasemena.

Et tasemete kirjeldused on sõnastatud n-ö hüpoteetiliselt ehk siis erinevate materjalide ja allikate põhjal ja nende toimivust hakatakse katsetuste tulemuste põhjal alles analüüsima, siis esmase (ülesannete/testide) katsetamise ajal õpilased tagasisidet ei saanud.

Katsetamises osales kokku 1298 I, II ja III astme õpilast: eesti keeles 753 ja vene keeles 545. Tänu osalejatele on nüüd võimalik hakata analüüsima ülesannete sobivust, tasemetena tagasiside andmise võimalikkust ning toimivust, mille põhjal saab omakorda täiendada nii alusdokumente kui ka ülesandeid.

Katsetuse tulemused annavad aimu, et paranduskohti ning mõtlemiskohti on palju. See on isegi rõõmustav, sest ainult läbi mitmete katsetuste on võimalik jõuda e-hindamisele ülemineku valmiduseni.

Keeleoskuse e-hindamisel on nagunii omad piirangud, millest osa on ületatavad tehnoloogiliste lahenduste täiustumise korral (näiteks suulise suhtluse oskus), kuid osa üldse mitte.

Keele valdamise ja kasutamise oskus on nii mitmekihiline ja omavahel põimunud oskuste kompleks, et päris lõpuni seda hinnata või mõõta polegi võimalik. Tulebki piirduda sellega, mida on võimalik ja mõttekas hinnata, ehk tasub mõtiskleda, kas ongi üldse mõtet kõiki oskusi detailideni hinnata või mõõta ning mida mõõtmise tulemustega peale hakata.

Mis saab edasi?

Kõigepealt tuleb põhjalikult analüüsida põhikoolis katsetatud testide tulemusi ja sellest lähtuvalt teha kontseptsioonis, eristuskirjades, tasemete kirjeldustes ning testides/ülesannetes parandused.

Uue aasta esimesel poolel peavad valmis saama gümnaasiumi katseülesanded ja -test. Pärast katsetust järgneb tulemuste analüüs, alusdokumentide täiendamine, testide parandusettepanekute tegemine.

Katsetatud testid kõikide kooliastmete jaoks koos tulemuse analüüsi ja parandusettepanekutega peaksid valmis saama 2020. aasta lõpuks.

Vahepeal toimuvad kohtumised huvirühmade ja õpetajatega, et hoida kõiki toimuvaga kursis ning saada häid praktilisi soovitusi. Katseteste jms tutvustatakse erialaseltsidele, õpetajatele ja teistele asjast huvitatutele.

Kindel on, et e-hindamine (ka keeleoskuse hindamine e-vormis) tuleb nagunii. Kas üleminek toimub varem või hiljem, oleneb tehnoloogia arengust ning võimekusest, aga ka sellest, mida (ja miks) me edaspidi üldse mõistlikuks ning otstarbekaks hinnata peame. Selles on tuleviku tegevuste kavandamise seisukohast põhiküsimus.