Eesti digiõpik pälvis rahvusvahelise tunnustuse

1. nov. 2019 Annika Poldre toimetaja - Eesti digiõpik pälvis rahvusvahelise tunnustuse kommenteerimine on välja lülitatud
Toimetaja Kuldar Traks ja Mart Kalamees võidu toonud õpiku paberväljaandega. Foto: Annika Poldre
Auhinna annab Koolibri loodusainete osakonna ja kunsti õpikute juhtivtoimetajale Mart Kalamehele (paremal) üle BELMA žürii liige, Mainzi Johannes Gutenbergi ülikooli professor Christoph Bläsi.
Foto: Belma/Koolibri

Oktoobris Saksamaal Frankfurdis toimunud raamatumessil tunnustati pronksmedaliga teiste õppematerjalide hulgas Koolibri kirjastuse 4. klassi loodusõpetuse digiõpikut, mis on kättesaadav Opiqu keskkonnas.

Koolibri 4. klassi loodusõpetuse digiõpik osales rahvusvahelisel õppekirjanduse konkursil BELMA (Best European Learning Materials Awards), kus pälvis 3. koha 1.–4. klassile ehk 7–11-aastastele õpilastele mõeldud õpikute kategoorias.

Konkursil osales tänavu neljas kategoorias 57 õppematerjali 29 kirjastuselt. Võistlusele esitatud materjale hindas kaheksast sõltumatust eksperdist koosnev rahvusvaheline žürii, nende hulgas üks Eestist – Tartu ülikooli emeriitprofessor Jaan Mikk.

Üleeuroopaline konkurss

Kutse osaleda konkursil saadetakse kõigile Euroopa õpikukirjastustele. Ühest riigist võib osa võtta mitu kirjastust ja piiratud pole ka ühe kirjastuse õpikute arv. BELMA auhinna puhul võrreldakse konkursile esitatud õpikuid kogu Euroopa sama aine ja vanuseastme õpikutega.

„Iga aastaga läheb sel konkursil konkurents aina suuremaks,“ ütles Koolibri loodusainete osakonna juhtivtoimetaja Mart Kalamees. Varem on Koolibri saanud Euroopa õpikute konkursil auhindu oma paberõpikutega. See on Koolibril esimene rahvusvaheliselt tunnustatud digiõpik.

Eestile pronksmedali toonud 4. klassi loodusõpiku autorid on Kalle Sirel, Aivo Saar ja Sirje Kaljula, kujundanud on selle Koolibri peakunstnik Tiit Tõnurist. Digiõpik valmis toimetaja Kuldar Traksi sõnul nelja aasta jooksul muude tegemiste kõrvalt. Õpik on kättesaadav Opiqu keskkonnas.

Poolteist aastat tagasi kuulutas haridus- ja teadusministeerium välja digiõpikute keskkonna riigihanke. Võitis firma StarCloud, kelle digiõppematerjalide keskkond Opiq oli selleks ajaks juba mitu aastat koolides kasutusel olnud. Koolibril oli algselt plaanis kasutada Soomes väljatöötatud õpikute platvormi, kuid otsustati siiski Opiqu kasuks. Lisaks Avita õppematerjalidele on eelmisest aastast alates Opiqus ka Koolibri digiõpikud, praegu on neid 69 ning nende arv suureneb pidevalt.

Tänu ministeeriumi rahastusele on Opiqu materjalid tasuta kättesaadavad kõigile põhikooliõpetajatele ning õpilastele.

Kaua tehtud kaunis

Digiõpik sisaldab paberõpiku ja -töövihiku materjali, kuid see on esitatud teises võtmes. Digiõpik ei ole paberõpiku koopia, kuigi vastab samuti ainekava nõuetele. Kuldar Traks selgitas, et tegemist on siiski eri meediumitega, millel on kummalgi omad tugevused ja nõrkused. Ühelt poolt võimaldab digiõpik kasutada videoid ja interaktiivseid ülesandeid, teiselt poolt puuduvad joonistamise ja värvimise võimalused.

„See on kompromisside rida – valida töövihiku ülesannetest välja need, mis on kõige paremini digiteeritavad,“ selgitas Mart Kalamees ja tõi näite: töövihikus võib olla ühe tunni teema juures kümme küsimust. Pärast nende ülevaatamist toimetaja ja autori poolt otsustatakse, et ainult osa neist on digiteeritavad, ning neidki tehakse ümber või mugandatakse.

Digiõpikus on nii ülesandeid õpilasele kui ka ülesannete varamu õpetajale, kust saab neid vastavalt vajadusele õpilastele saata.

Paljud ülesanded on automaatkontrollitavad. Õpetajale on siiski jäetud lõplik õigus otsustada, kas vastus on õige või vale. Ka automaathindamise juures on õpetajal hindamisel viimane sõna ja võimalik juurde kirjutada kommentaar, miks ta on nii otsustanud – teadmiseks õpilasele ja lapsevanemale.

Opiq on püsivas arengus. Praegu on seal umbes 20 ülesandetüüpi, nagu ristsõnad, lünkade täitmine jne. Iga mõne kuu tagant lisandub üks tüüp. Mis tähendab, et ka võidu toonud loodusõpetuse õpiku digiversioonist tehakse mõne aja järel järgmine versioon, rääkis Kuldar Traks. Selle sisu jääb samaks, kuid ülesanded muutuvad vastavalt võimalustele.

Tunnustus ka Opiqule

Digiõpiku auhind on Kalamehe sõnul tunnustus ka Opiqu keskkonnale ja selle loojatele firmast StarCloud. „On ülimalt tähtis teha õige keskkond, mis ei vanane ja töötab kõigi jaoks,“ rõhutas Mart Kalamees.

Teiste Euroopa õpikukirjastajatega kohtudes vahetatakse oma tegevuse kohta infot ning nii ollakse kursis muu maailma digiõppe saavutustega. Eestis tehtud digiõpikute keskkonna üle võib Mart Kalamehe sõnul uhkust tunda – see on äratanud huvi mitte ainult Euroopas, vaid ka Aasias.

Opiqu keskkonna neli töökeelt annavad võimaluse saada Opiqust ülevaade ka mitte-eestlastel. Suurematel Euroopa riikidel on oma õpikute digikeskkonnad, kuid Frankfurdi messil kohal olnud jaapanlased näitasid üles põhjalikku huvi Eesti digiplatvormi vastu.

Opiqu suur pluss seisneb kirjastajate silmis selles, et Eestis kasutavad kõik koolid oma tegevuse haldamisel kas e-kooli või Stuudiumi ja Opiqu keskkond ühildub nendega. Kõik õpetajad saavad sealtkaudu sisse logides õpilastega suhelda. Klikkide arv näitab, et koolid kasutavad Opiqut agaralt. Kasutamisest saavad ülevaate niihästi kirjastused kui ka haridus- ja teadusministeerium, kes rahastab Opiqut sooviga, et Eestis oleks digitaalne õppematerjal olemas ja kasutatav.

Paberõpik ei kao niipea

Digiõpiku kõrval on koolides kasutuses ka 4. klassi loodusõpetuse paberõpik, mis on samuti tegijate sõnul osutunud väga populaarseks.

Paberõpikud ei kao digiõpikute kõrvalt niipea, on kirjastajad veendunud. „Digiõpik on alternatiiv,“ sõnas Mart Kalamees. Digimaterjali kasutus koolides sõltub nende varustatusest arvutitega. Praegu ei ole põhjust karta ega oodata, et paberõpikuid enam ei kasutata, kuni õpetajal ei ole igaks tunniks õpilastele arvuteid anda, arvavad kirjastajad. Ka kõikides kodudes pole arvuteid, kool ega riik ei saa lapsevanemaid sundida riistvara ostma. Seega on digiõpik alternatiiv. Digimaterjali üks olulisi eeliseid on aga see, et kui huvilisel lapsel on kodus arvuti, saab temaga tegelda kodutöö kaudu individuaalselt. Õppeaines nõrgale saab anda ühtesid ja tugevale teistsuguseid ülesandeid.


Mis on BELMA?

Alates 2011. aastast BESA (Best European Schoolbook Awards) ning aastast 2014 BELMA nime all toimuval võistlusel selgitatakse välja Euroopa parimad õppematerjalid. Võistlusele esitatud töid hindab rahvusvahelistest ekspertidest koosnev kaheksaliikmeline žürii. Õpikuid saab auhindamiseks esitada neljas vanusekategoorias.


Žürii arvamus

Väljavõte rahvusvahelise žürii hinnangust Koolibri 4. klassi digiloodusõpikule

Koolibrile tunnustuse toonud õpiku puhul tõstab žürii esile digiõppematerjali väga kõrget kvaliteeti ning loodusõpetuse teoreetilise ja praktilise osa tasakaalus esitust. Kiitust väärivad peatükkide värvikoodiga osad, mis innustavad õppijat ülesannetega tegelema.

Žürii on kõrgelt hinnanud rikkalikku visuaalset materjali, mis toetab teksti ja rikastab selgitusi. Tunnustatakse õppematerjali visuaalset seotust sarnaste teemadega eelmises ja järgmises klassis ning sidusust teiste õppekavadega.

Esiletõstmist on väärinud võimalus kuulata tekste kõnesüntesaatori abil, mis laiendab digiõpiku kasutust.

Ära märgiti tasakaalus sisu ja hindamine, kus iga alapeatükk sisaldab ka lühikest enesekontrolli võimalust koos kohese tagasisidega. Tunnustati alapeatükkide juurde loodud varamut õpetajale. Väga heaks peetakse seda, et õpetajad saavad lisada tekste, faile ja ülesandeid.

Kiidetakse õpiku sisu informatiivsust ja arusaadavust ning huvitavat esitust. Esile tõstetakse võimalust õpilastel lisada õpikusse oma tekste ja faile ning hõlpsat ligipääsu samale teemale teistes digiõpikutes.

Õppematerjali lihtne käsitlemine teeb selle kasutajasõbralikuks. Lisad ühendavad teemakäsitluse varasemate ja eelolevate teemadega. Ülesanded on hästi kujundatud, intuitiivsed ja õppeprotsessi integreeritud.


Comments are closed.