Hulluse haldamine
Haabneeme ja Maardu koolis toimunu näitab piltlikult, et õpetajal peavad olema terasest närvid. Ühelt poolt proovivad õpilased, kui kaua ta vastu peab, teisalt teevad sedasama lastevanemad. Ja mida saab õpetaja teha? Ainult kannatlikult oodata, millal inimesed mõistuse jälle pähe võtavad, et siis oma eesmärgi suunas edasi liikuda.
Aga kui kannatlik peab õpetaja olema? Kas on ka mingi piir? Tippisin internetti „kannatlik õpetaja“. Esile tulid tekstid, kus räägiti auhindu saanud pedagoogidest, kes on olnud lisaks kõigele muule heale ka kannatlikud. Eks selliseid vastuseid oli ka oodata.
Seevastu ingliskeelne „patient teacher“ üllatas. Kõigepealt tuli vastuseks Rwanda ajalehe The New Times artikkel „Kannatlikkus on iseloomujoon, mis peaks igal õpetajal olema“. Seal väideti, et kannatlikkus on õpetaja töö vundament. Teiseks pakkus internet välja Guyana haridusministeeriumi veebilehe, mis samuti üllatas, sest just tänases Õpetajate Lehes on artikkel Guyana haridusjuhi Brian O’Toole’i pedagoogilistest vaadetest. Guyana haridusministeeriumist tõi internet esile artikli „Kuidas saada kannatlikuks õpetajaks“. Seda lugedes jäi samuti mulje, et õpetaja kannatlikkus, eriti lapsevanematega, on tema töö nurgakivi.
Lõpuks jõudis internet siiski ka USA-ni, seal ilmuva ajakirjani AMLE (the Association for Middle Level Education). Tegemist on spetsiaalselt 10–15-aastaste õpilaste õpetajatele mõeldud ajakirjaga, mida antakse välja Vermonti, Ohio ja Illinoisi ülikooli koostöös.
AMLE juba tajub kannatlikkuse piiri, kirjutades, et kui õpetajalt oodatakse häid tulemusi liiga ruttu, siis kaotab ta silmist kaugemad sihid, mille poole kannatlikult liikuda. Tagajärg on, et õpetaja hakkab kasutama kõige algelisemaid õppemeetodeid. Piltlikult oli lisatud, et kiirete tulemuste surve all liigub õpetaja justkui enda ees õõtsuva taskulambi järgi, märkamata silmapiiril plinkivat majakat.
AMLE toonitab, et kannatlikkus on õpitav. Näiteks tutvustab ajakiri raamatut „Hulluse haldamine“, alapealkirjaga „Praktilisi nõuandeid tööks murdeealiste õpilastega“. Seal tutvustatakse nippe, mille abil õnnestub õpetajal murdeealistega töötades kannatlikuks jääda ning mis toovad tema tundidesse huumorit ja kaastunnet. Saame teada, et kannatlikkus ei näita õpetaja nõrkust ega otsustamatust, vaid õigete asjade tegemist õigel ajal ja õigel viisil. Meelde jäi veel mõte, et kannatlik õpetaja annab õpilasele aega oma käitumist parandada. Vahel võib see võtta isegi terve aasta.