Individuaalsed õpiteed Stockholmi koolides

1. nov. 2019 Tiia Rosenberg, Ruila põhikooli direktor; Karmen Paul, Viimsi gümnaasiumi direktor - Kommenteeri artiklit
Harjumaa koolijuhid Stockholmis. Fotod: Karmen Paul

Harju koolijuhtide ühenduse koolijuhid külastasid Stockholmi koole, et tutvuda haridusvõimalustega Rootsis ning analüüsida nähtu-kogetu põhjal koduseid probleemkohti.

Külastuseks sattusid seekord erakoolid: Kunskapsskolan Täby, Skapaskolan ja Stockholmi eesti kool. Meid huvitas eelkõige personaalse haridustee kujundamine ja kaasava hariduse rakendamine. Rootsi riik on osanud kaasata ja ära kasutada erasektori potentsiaali nii vaimse kui materiaalse ressursi näol. Riik toetab oma eraharidussektorit samaväärselt omavalitsustele kuuluvate koolidega, eraldades raha õpilaste arvu kohaselt võrdselt. Väidetavalt on erakoolidele kohaldatud mõningal määral teistsugused bürokraatianõuded ning antud neile selles suhtes vabamad käed, kuid samas ei tohi erakoolid küsida õppemaksu ja peavad lähtuma õpetamisel riiklikust õppekavast.

Kunskapskolan Täby

Selles koolis pööratakse individualiseeritud aineõpetuse käigus palju tähelepanu õpilaste eneseanalüüsile ja eesmärkide seadmisele. Õpilastel on võimalus aineid õppida endale vastaval tasemel. Igal nädalal toimub 15-minutine vestlus coach’iga, kellega koos planeeritakse oma aega ja õpinguid, koostatakse õppekava koos teadmiste ja eesmärkide seadmisega, analüüsitakse püstitatud eesmärke.

Koolipäeva alustatakse ja lõpetatakse oma põhigrupiga (n-ö coaching’u- või mentoritund oma grupiga), kus jagatakse infot, tehakse kokkuvõte möödunud õppepäevast. Õppeained on jagatud etappideks, mis aitab õpilasel endale sobival tasemel õppida.

Rohelise värviga on märgitud koolipäeva jooksul toimuvad õpikojad, meie mõistes konsultatsioonid.

Meie koolijuhtide hulgas tekitasid diskussiooni õpikojad tunniplaanis. Põhimõtteliselt on need samad mis meil konsultatsioonid, kuid neil on eri vanuseastme õpilased koos. Selles koolis olid koos 7.–9. klassi õpilased. Matemaatika, inglise keele, rootsi keele (kui emakeele) ja kolmanda võõrkeele õpikojad toimuvad samal ajal.

Õpilane peab ise jälgima, milles tal teadmistest või oskustest vajaka jääb ning kus ta vajab lisatähelepanu, iseseisvat tööd või õpetaja juhendamist. Meie kolmandas kooliastmes on tundide maht liiga suur, et seda mudelit Rootsist üle võtta, kuid selline õppimise vorm väärib mõtlemist ja arutamist. Õppeaasta on Rootsis 178 päeva pikk ja kohustuslikke õppeained on kokku 17, kuid tundide maht on neil väiksem, mis võimaldabki sellist õppevormi.

Õpetajatele esitatakse kõrged nõudmised nii coachng’u kui ka diferentseeritud õpetamise valdamisel. Direktorid tõid välja, et nende õpetajad on professionaalid, kellel on lapsevanema kõrval otsustav sõnaõigus. Aineõppele lisaks on neil oluline isiksuse arengu toetamine ja individuaalsete eesmärkide seadmine arendabki enesejuhtimist ja vastutuse võtmist. Pidime tõdema, et Täby kooliga võrreldes on meil õpilaskeskses lähenemises veel palju arenguruumi.

Skapaskolan

Sellel koolil on ilmselt Stockholmi kõige uuem koolimaja. Ideaalse hoone tagas tõik, et direktoril oli ehituse algetapist alates võimalus ellu rakendada oma visiooni ja nii lähtuti uue koolimaja ehitamisel kindlast kontseptsioonist ja eesmärkidest. Koolihoone on hubane, pakub häid võimalusi rühmaõppeks, lõiminguks, individuaalseks tööks tunni ajal loengusaalides, niššides, urgudes, orvades jne. Kuna kooli eripära on tervislike eluviiside toetamine, lisandusid eespool nimetatule suurepärased sportimis- ja õues liikumise tingimused, mis sobitusid kenasti kaljude, metsa ja mängumuruga. Tegemist on hea näitega erasektori kaasamisest haridusse. Mida mitmekesisem on koolivõrk, seda parem on valida igale lapsele sobivaid õppetingimusi ja metoodikat. Näeme, et ka Eestis on kasvanud vajadus eriilmeliste koolide järele, kus järgitakse just perele omaseid väärtusi, mida ka valitud kool õppe- ja kasvatustegevuses silmas peab.

Stockholmi eesti kool

Soojalt ja koduselt võeti meid vastu Stockholmi eesti koolis. Aastatepikkune hoolikas töö on loonud selles koolis tugeva aluse heade tulemuste saavutamiseks. Kooli väga hea maine pärast soovivad seal õppida nii eesti päritolu kui kohalikud lapsed, kuigi üks kohalik koolipoiss arvas, et eesti koolis on raskem ja õppida antakse rohkem. Meie õpilaste koolikoormus ongi suurem, õppekavad mahukamad, stressi ja pinget rohkem.

Kui meil Eestis arutletakse põhikooli lõpueksamite kaotamise üle, siis Stockholmi eesti koolis sooritavad õpilased suulise eksami koostöös õpetajaga, et õpetajal oleks võimalik jälgida õpilase mõttekäiku ülesannete lahendamisel. Nii saab õpetaja lapse oskustest ja teadmistest hea ülevaate.

Kõigi kolme kooli põhjal saab öelda, et Eesti koolid kaasavad rohkem lapsevanemaid. Meie vanematel on rohkem sõnaõigust ja võimalusi kaasa rääkida. Rootsis ei paista kodu ja kooli koostööootused väga kõrged olevat. Rootsis peavad õpetajad end professionaalideks ning seega teavad, mida ja kuidas teha.

Rootsi koolide külastamine andis meile mõtlemisainet, kuidas liikuda õpilaskesksema õppe ning pinge-, stressi- ja stambivabama õpikeskkonna poole.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!