Inglismaa alushariduse mitu palet ehk Tartu alusharidusjuhid Londonis, Brexitist rääkimata

29. nov. 2019 Jelena Ustav, Merje Laul, Kai Kikkas, Ülle Västrik, Piret Koiduaru, Kai Kens, Margot Fjuk, Marika Kört - Inglismaa alushariduse mitu palet ehk Tartu alusharidusjuhid Londonis, Brexitist rääkimata kommenteerimine on välja lülitatud
Hurley Pre-Schooli väike, aga võimalusterohke õueala.

Lasteaed Tadpoles Nursery Schooli õuesala oli justkui tükike muinasjutumaast.
St. Patricks Montessori Day Nursery üks lasteaiaruumidest.

Inglismaa on hariduse valdkonnas rikkalike kogemustega riik. Alusharidust pakutakse seal lastele alates teisest elukuust. Enamik väikelapsi hakkab lasteaias käima 2‒3-aastaselt. Koolikohustus on 5‒16-aastastele lastele ning algkooli minnakse 4‒5-aastaselt.

Sellise info leiab iga huviline internetist.

Aga milline on alushariduse ja lapsehoiu eripära ja miks ikkagi on Inglismaa haridussüsteem kogu maailmas nii kõrgelt tunnustatud?

Just neile küsimustele käisid Londonis vastuseid otsimas käesoleva aasta septembri lõpus Tartu linna lasteaedade direktorid ja haridusosakonna esindajad eesotsas abilinnapea Madis Lepajõega.

Õppekäigul külastati nelja lasteaeda ja üht lasteaeda-algkooli. Kõik asutused olid omanäolised ja saanud OFSTED-i (The Office for Standards in Education on riiklik asutus, mis tegeleb haridusasutuste hindamisega) poolt kõrge hinnangu.

Omanäolised lasteaiad

Viie rühmaga eralasteaed Busy Bees (lasteaed kuulub ühe asutusena lasteaedade Busy Beesi, võrgustikku) asus kortermaja teisel korrusel. Väga väikestes rühmaruumides käisid lapsed 3. elukuust kuni kooliminekuni (Inglismaal ei ole koolieelse lasteasutuse ehitamiseks/ülalpidamiseks rangeid nõuded: see võib hõivata osa elumajast, koolist või olla iseseisev hoone). Lõunauneks lasteaias voodeid ei olnud ja lapsed magasid põrandal mattide peal. Rühmades oli palju vahendeid lastele tegutsemiseks ja õppimiseks. Lasteaiaõpetajad töötavad kuuplaani alusel, mida töö käigus pidevalt täiendatakse. Lapsevanemal on pidevalt võimalus anda tagasisidet rahulolu kohta lasteaiaga. Lasteaias on oma köök, kus töötas kokana meesterahvas. Toite pakutakse kolmel korral päevas. Lasteaed on avatud kl 06.30‒18. Sellest on tingitud ka suur lasteaiamaks, sõime kohatasu on 1800 ja aiarühma tasu 1400 naela.

St Patrick’s Montessori Day Nursery on Montessori metoodika alustel tegutsev kolme rühmaga lasteaed, kus käib 66 last vanuses 9 kuud kuni 4 aastat. Ka Inglismaal rakendatakse kaasavat haridust ja selles lasteaias käis kolm autistlike joontega last. Õppetegevusi planeeriti kuuplaani alusel. Lapse arengut jälgitakse pidevalt ‒ nt kui laps pole  kuu aja jooksul omandanud vajalikke oskusi, vaadatakse õpetamismetoodika üle ja vajadusel muudetakse seda (planeeritakse individuaalne töö). Iga lapse arengu kohta koostab õpetaja albumi/kausta, kuhu kantakse andmed lapse tegevustest saadud oskuste ja edusammude kohta. Logopeedilist tööd alustatakse kolmeaastaselt. Kolm korda aastas toimuvad lapsevanematega arenguvestlused.

Vastavalt lasteaia kodukorrale oli lastel keelatud lasteaeda oma mänguasju tuua. Suurt tähelepanu pööratakse personali koolitustele. Iga kuue nädala tagant toimuvad koolitused, selleks pannakse lasteaed kinni vahel isegi kolmeks päevaks.

Lasteaia tööd kontrollib inspektor ning õpetajad peavad toimunud õppetegevustest aru andma. Selles lasteaias on vanema osalustasu kuni 1500 naela.

Hurley Pre-School on vabatahtlike toel tegutsev ja koolieelikutele mõeldud lasteaed. Lasteaia elu tutvustas meile asutuse juht Rosemary Phillips, kes oli võtnud südameasjaks kanda hoolt just keerulisemas majanduslikus olukorras olevate perede laste eest. Kuna lasteaed tegutses eralasteaiana, oli just juhi ülesanne leida koostööpartnereid, kes toetaksid selle lasteaia tegutsemist. Lisaks põhitöötajatele käisid abis vabatahtlikud. Rosemary Phillips tutvustas meile õppe- ja kasvatustegevuse, õpetajate ja lastevanematega koostöö põhimõtteid. Lapse arengut jälgitakse iga päev ja tehakse ka sellekohased ülestähendused lapse arengumapis, mis on lapsevanemale iga päev kättesaadav. Lapse arengu hindamiseks oli välja toodud, mida laps peaks mingis vanuses oskama. Soojus ja südamlikkus, millega töötajad selle lasteaia täitsid, oli muljetavaldav.

Tadpoles Nursery School on väga tunnustatud ja pika traditsiooniga lasteaed. Lasteaed rajati aastal 1976, kuid1993. aastast asub praeguses ajaloolises koolihoones ja  kannab Tadpoles Nursery Schooli nime. Lasteaias on viis rühma ja lastega tegelevad 21 täiskasvanut, kellest kolm on meesõpetajat. Rühmas on 18‒20 last, kõige noorematel 14 last. Oluliseks peetakse tihedat koostööd lapsevanematega ja selleks rakendatakse avatud uste poliitikat.  Lasteaia avatus väljendub üheselt ka tegevustes, nt vanemaid oodatakse avatud uste päevadele, kontsertidele, aga ka vabatahtlikeks laste väljasõitude saatjatena või lihtsalt lastega koos rühma mängima. Kõik lasteaia vanemad kuuluvad vanemate ühendusse, kuid igast rühmast üks vanem esindab neid vanemate nõukogus.

Lasteaialapse päev algab hommikuringiga, mis suurematele lastele on hallis ühine ja väiksematel oma rühmades.  Pärast seda toimuvad õpetaja juhendatud tegevused väiksemates alarühmades, kus lastele pakutakse alati mitmeid valikuvariante ja vabamängu aega. Rühmades on sisse seatud mängunurgad, kus lapsed saavad joonistada, vaadata raamatuid, ehitada jne. Lastel on igapäevaseks kasutamiseks oma mänguväljak ja õppeklass. Eriti suurt uhkust tundis lasteaed oma õppeaia üle, kus olid õunapuud, taimekastid, kasvuhoone, kompostikast. Lastega koos kasvatatakse vahepaladeks pakutavaid juurvilju, et lapsed teaksid, kust toit tuleb. Lapsed saavad hoolitseda ka kilpkonnade ja küülikute eest. Õues käiakse iga ilmaga. Igal nädalal veedavad lapsed ühe päeva lähedal asuvas metsas nn metsakoolis. Lasteaia juhi sõnul on oluline, et lapsed kasvaksid kogukonna liikmeteks, ja seetõttu külastavad lapsed näiteks igal teisipäeval vanadekodu. Käiakse palju ka õppekäikudel linnas.

Õppekava rakendamiseks kasutatakse projektõpet. Suurt tähelepanu pööratakse laste keele ja kõne arengule, tähtsal kohal on lugude jutustamine ja laulmine. Pärastlõunati pakutakse täiendavalt võimalust osaleda huviringides. Näiteks kolmapäeviti on lasteaias draamaõpetus, reedeti judo jne. Suurt tähelepanu pööratakse lasteaias laste turvalisuse tagamisele.

Ühe kooli (edu)lugu ehk Per aspera ad astra

Kõige ülevaatlikuma pildi ühe lasteaia-algkooli päevast saime Ainslie Wood Primary School’is, kus viibisime terve pika tööpäeva. See on kool, mida on eestlased varemgi külastanud ja mida saab tuua koolijuhtimise heaks eeskujuks. Päeva jooksul toimusid ettekanded, kus juhtkond ja õpetajad tutvustasid oma tegemisi. Ainslie Wood Primary Schoolinäol on mõneti tegemist unikaalse kooliga, sest 2013. aastal sooviti asutust sulgeda, seda just viletsate tulemuste tõttu. Sulgemise plaan lükati edasi tänu uuele julgele ja karismaatilisele juhile Kerry Scottile,  kellele OFSTED andis muutuste elluviimiseks aega ühe aasta. Praeguseks on Ainslie Wood Primary School parimate koolide hulgas Suurbritannias. Koolis õpib üle 400 kohaliku piirkonna 4‒11-aastast last, kellest 70% on teisest rahvusest (40% neist ei valda inglise keelt).  Koolis töötab 65 töötajat, nendest 30 õpetajat.

Esimese asjana sõnastati üheskoos meeskonnaga teaduspõhine visioon – kõige olulisemaks muutus laps. Paljud töötajad ei kohanenud paraku muutustega ning suur osa meeskonnast lahkus koolist. Allesjäänutesse sütitas juht eneseusku ja motiveeris neid veel paremaks saama. Kerry Scotti arvates  saab iga õpetaja areneda ja kasvada suurepäraseks vaid siis, kui ta seda ise tahab. Väga oluliseks peab juht omavalitsuse toetust, kes ei sekkunud ja toetas igati muutusi ka siis, kui töötajad lahkusid ja vanemad avaldasid valjuhäälselt rahulolematust ning võimaldasid juhil luua täiendava õppealajuhataja ametikoha (kelle vastutada on õpetajate koolitamine ja juhendamine).

Õppeasutus koosnes neljast omavahel seotud hoonest, mida ümbritses rohkete mängimisvõimalustega igast küljest tarastatudõueala ja spordiväljak. Siseruumid olid disainitud vastavalt avatud plaanile: külgnevad ruumid eraldatud vaheseintega ja lapsed saavad vabalt liikuda kogu kooli ulatuses.  Mööbliks oli raamatute ja mänguasjade riiulid, lauamängudega lauad, kirjutamisoskuse vilumusi saadakse selleks ettenähtud laudade taga. Mängunurga eraldatud tsoonid olid varustatud liiva ja veega mängimiseks, joonistamiseks, ehitusmängude tarbeks ja nukumänguks. Eraldi oli kööginurk, elutuba, arvutid ning interaktiivse tahvliga väike mängutuba. Igal seinal oli mitmeid õpetava sisuga plakateid, laste töid (enamasti meeskonnatööd) ning uurimuste tulemuste alusel vormistatud  teoseid: vulkaanisein, Vassili Kandinsky ja Vincent Van Goghi maalidel põhinevad eri tehnikates laste kunstitööd.

Kahe hoone vahel asuvas spordisaalis viidi läbi liikumistegevusi. Üllatav oli, et osa lapsi kandis õuejalanõusid, nt saapaid, kuid see ei seganud meesõpetaja juhendamisel toimuvat pallimängu nautimist. Hiljem selguski, et vahetusjalatsite nõue koolil puudub ning lapsed võivad soovi korral siseruumideski olla tänavajalanõudes.

Õppereisil osalenute jäi vahetu mulje, et Ainslie Wood Primary Schoolis on loodud kõikide laste arengut toetav keskkond, kus laps saab ise vastu võtta otsuseid ja nautida õppeprotsessi.  Näiteks saavad lapsed päeva jooksul liikuda vaheldusrikkas keskkonnas, omandades nii arusaama ümbritsevast maailmast ja igapäevaelust. Laps saab nautida koosolemist ja -tegutsemist teiste lastega ja väikestes gruppides õppimist. 

Õppealajuhataja (kelle vastutada on õppe- ja kasvatustegevus)  ja logopeed tegid meile esitluse õppe- ja kasvatustöö korraldusest ning tööst HEV-lastega.

Lapsele õpetatakse vastavalt tema arengule ja võimetele hakkama saamist iseendaga ja oma tunnetega ning koostegutsemist väiksemas grupis. Lapsi julgustatakse koostööle ja märkama teiste laste vajadusi, pannes neid mõistma ka erinevat käitumist.

Väga oluline on siin üksteise tunnetega arvestamine ja arusaamine, miks keegi nii käitub. Panime tähele, et lapsed olid hõivatud, õppisid, mängisid ja tundsid rõõmu lasteaias/koolis olemisest.  Oli rahustav näha, et üpris suur (meid oli 33 inimest)  ning laste jaoks võõrast keelt kõnelev grupp, kes terve päev majas ringi liikus, ei häirinud lapsi kuidagi ‒ nad jätkasid segamatult ja rõõmsalt oma toimetamisi. Külalisi käib aga koolis palju ja ju on lapsed sellega harjunud. Samamoodi käitusid töötajad, kes lahkelt juhatasid majas külalisi ja avasid uksi (selles asutuses on kõik uksed, isegi  siseuksed, lukustatavad).

Kõik lastega töötavad inimesed teavad, mida ja kuidas nad tegema peavad, mis on oluline ja miks see on tähtis. Käib pidev õpiprotsessi jälgimine, lastele ja lastevanematele tagasisidestamine, nende vajaduste väljaselgitamine ning toetamine teadmiste omandamisel.

Päev möödus kiiresti, sest olime aktiivsed kuulajad ja õppijad ning üks huvitav tegevus vaheldus teisega. Sügavaima mulje jättiski eelkõige kooli juhtkonna (sh direktori) süsteemsus ja fookus organisatsiooni juhtimises. Väga oluline roll on eeskätt haridusasutuse juhil, kes oma karismaatilise juhtimisstiili ja asjatundlike muudatustega (arengu eesmärkide määratlemine, töötajate motiveerimine ja koolitamine jpm) on suutnud organisatsioonis mastaapseid muutusi ellu viia. Kerry Scotti tõdemus ja igapäevane töö selle nimel, et iga kooli töötaja ei pea olema mitte lihtsalt hea, vaid väga hea või suurepärane, ilmestab selgesti, kuidas pööratakse tähelepanu töötajate professionaalse arengu toetamisele.
Kool aga ei kavatse seni saavutatut lihtsalt nautima ja loorberitele puhkama jääda ‒ kooli visioon on aastaks 2022 kujuneda lapsekeskse ja eakohase hariduse rahvusvaheliseks tippkeskuseks.

Saatkond ja haridusamet

Külastasime haridusametit (Department for Education on meie mõistes haridusministeeriumi ülesannetega), mis vastutab lastekaitse, hariduse ja praktikavõimaluste eest Inglismaal. Visiit oli hariv ja konkreetne. Saime kiire ülevaate, kuidas on Inglismaal korraldatud lapsehoid ja eelkooli perioodi puudutav haridus (lapsed kuni 5 eluaastat) ning õpetajakoolitus ja praktikavõimalused. Ja ega kõik kuningriigis nii roosiline olegi – nt praegu käib suur diskussioon riigi toetussummade suurendamise vajaduse üle, sest lapsevanema kulud on küllaltki suured ja see raskendab lapsehoiu/lasteaia kättesaadavust.

Meeleolukas oli Eesti  saatkonna külastamine, kus meid võttis lahkelt vastu Eesti suursaadik Suurbritannias Tiina Intelmann. Suursaadik kirjeldas saatkonna igapäevatöid ja -tegemisi. Teisalt oli saatkond ise huvitatud koostöövõimalustest seoses Euroopa 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks valitud Tartu temaatikaga. Saatkonna välissuhete spetsialist Kadri-Liis Turton esitas lühikese aga britiliku huumoriga pikitud slaidiseansi eripalgelisest Londonist. Kes võis arvata, et Tower of Londonis elas kunagi jääkaru, kes käis Thamesi jões kala püüdmas, maailma kõige vanemas Londoni metroos elab ca 1,5 miljonit hiirt ja ainuüksi Londonis räägitakse 300 keelt. Peale inglise keele on kõige populaarsemad keeled bengali, gudžarati, pandžabi, kantoni ja mandariini. 

Kokkuvõtvalt võime öelda, et  nii Eestis kui ka Inglismaa alushariduses lähtutakse lapsest ja tema vajadustest. Väga oluline koht on lapse kohanemisel ja tema arengu jälgimisel. Tähtis on koostöö lapsevanemaga ja teda ümbritsevate laste, täiskasvanutega.  Lapsevanemale antakse lapse arengu osas regulaarset tagasisidet.

Inglismaal peetakse oluliseks ja pakutakse juba lasteaias lastele mitmesuguseid suhtlemisvõimalusi, st laps puutub lasteaias käies kokku erinevate täiskasvanutega. Selle tõestuseks näidati meile lapse arengumappi, kus oli erinevate pedagoogide, täiskasvanute arvamused lapse kohta koos piltidega. See ei ole probleem, et vanemaks saades viiakse üksik laps üle vanemasse rühma, sest tema arengutase eeldab vanemat rühma. Rühmade komplekteerimisel on aluseks lapse arengutase, mitte üksnes vanus. Samas Eestis on tavaks ja lapsevanemad soovivad, et rühmas töötaks kõik aastad sama personal. 

Inglismaal pingutatakse ja tehakse tööd selle nimel, et laps julgeks oma mõtteid/arvamusi vabalt väljendada. Laps on täiskasvanule maailma avastamisel/diskussioonides partneriks. Laste arendamine ja õpetamine lähtub lapsest ‒ tema huvist, arengutasemest jne.

Lõpuks on tore tõdeda, et järjekordne Tartu alusharidusjuhtide õppekäik kujunes erialaselt harivaks, silmaringi avardavaks ja inspireerivaks. Ja vaatamata kogu Inglismaad räsivale Brexiti kaamosele on (alus)haridus ja lapse arengu varajane igakülgne toetamine brittidele väga olulised ja siin on nad omavahel suures üksmeeles.


Comments are closed.