Kas peab jaksama ainult söakuse ja tahtejõu abil?

29. nov. 2019 - Kommenteeri artiklit

Käesoleval õppeaastal tutvustame oma lugejatele, millest kirjutab põhjanaabrite õpetajate ajakiri Opettaja. Artiklid valib ja tõlgib Silja Aavik, kes on töötanud kakskümmend aastat õpetajana Helsingi eesti koolis. Valides püüab ta märgata teemasid, mis on päevakorral ka Eestimaa koolides. Ülevaated ilmuvad iga kuu viimases lehenumbris.


Kas peab jaksama ainult söakuse ja tahtejõu abil?

Õpetajate ametiühingu infojuhi Hanna Ottmani kolumn järjest nõudlikumaks ja keerulisemaks muutuvast (kooli)elust.

Meile kõigile on tuttavad projektid, mis edenevad teosammul – tööd on tehtud hirmsal moel, on kavandatud ja selgitatud, motiveeritud ja meelitatud, aga kuhugi pole jõutud.

Teisalt on ettepanekuid, mida tasub vaid korraks mainida, ja hakkab juhtuma. Pinnas on niivõrd valmis, et idee areneb ruttu sihtideks, need omakorda tegevuskavaks. Tegutsejaid on piisavalt ja sõna levib.

Tööheaolu aasta kuulub viimase näite alla. Pruukis ametiühingutel tööheaolust juttu teha, kui teemaga haakusid paljude asutuste juhid ning järjest rohkem on tööheaolu koosolekute jututeemaks. Ja kooliaasta on veel üsna alguses. Keskkond tööheaolu üle arutlemiseks oli valmis ja ütleb ka vanasõna: mis meelel, see keelel.

Mõne aasta eest tehtud uuring töötingimuste kohta tõi välja järgmise.

  • Tööhulk suureneb jätkuvalt.
  • Vägivald suurendab töökoormust.
  • Töövõime alaneb pidevalt.
  • Tööstress vaevab järjest enamaid töötajaid, jne.

Tänavune uuring ei tõota rõõmsamaid tulemusi.

On suurepärane, et õpetajate ja koolijuhtide töötingimuste üle on hakatud ühiskonnas järjest laialdasemalt arutlema ja on märgatud, et õpetajate probleemid on kogu ühiskonna valukohad. Mida rohkem haridusjuhte ettevõtmisega liitub, seda kindlamaid tulemusi võime loota juba sel õppeaastal.

Loodetavasti levivad tööheaoluga seotud teemad järjest enam ja koolides räägitakse avalikult ning otsekoheselt, mida olukorra parandamiseks ette võtta. Igaüks saab ka ise töökoha meeleolu mõjutada, andes sellega oma panuse ühiseks edasiminekuks.

Meie kõikide ühine huvi on, et õpetajad ja koolijuhid vastu peaksid. Lapsed ja noorsugu on ju suuresti nende suunata ning pikas perspektiivis on sel mõju kogu Soome tulevikule.


Vähenda töökoormust, enne kui läbi põled!

Eelmise artikli teemaga on seotud ka Tiina Tikkase lugu kahest noorest õpetajast, kes paljude töökohustuste ülitäpse ja kohusetundliku täitmisega oma tervisele liiga tegid. Toon ära autori kokkuvõtte ja tähelepanekud, miks väga paljud õpetajad on kurnatud.

Lugu kahest õpetajast näitas, et üleväsimusest jagusaamiseks tuleb aeg maha võtta ja tunnistada, et üksi kõike ei jaksa. Vaja on lähikondset, vahel ka teraapiat, ülemust, kellele söandaks kurta, et siis üheskoos töökoormust mõistlikult ümber korraldada.

Eelkõige aga on tarvis julgust vaadata endale otsa ja analüüsida oma põhimõtteid.

Kui peale tulevad masendus, kurnatus, ängistus, soovitakse tavaliselt sellest tundest kiiresti vabaneda. Kahjuks on iseendale raske tunnistada, et halva enesetunde taga on oma väärtushinnangud: karm nõudlikkus enda suhtes, ülipüüdlikkus ja oma vajaduste unustamine. Ka lemmiktegevustega võib liiale minna, kui neid on ülearu palju. Huvitavad ettevõtmised ja ülimeeldivad harrastused pakuvad huvi just neile, kes kipuvad oma aktiivse eluhoiaku tõttu kõigest innustuma.

Ja ühekorraga märkame, et lämbume igapäevategemiste koorma all ja taastumisele jääb liiga vähe aega.

Kui teeks nii, et vähendaks oma töökoormust enne, kui oleme lõplikult välja kurnatud? Kuulaksime oma keha ja vaimu märguandeid enne tõelist meeleheidet? Jätke oma ajakavasse ka planeerimata aega lihtsalt iseenese jaoks!


Hoidugem vulgaarsest kõnepruugist

Keelekasutus on muutunud karmimaks just sotsiaalmeedia kaudu. Oma osa saavad ka õpetajad. Sellel teemal kirjutab Riita Korkeakivi. Oma artiklis tutvustab ta õpetajatele koolitusi, kuidas tulla toime vihakõne, solvavate sõnumite ja agressiivsete ähvardustega. Allpool on esitatud nõuanded lühiülevaatena, artikkel ise ilmub järgmises kuuülevaates.

Kui oled saanud tigedaid sõnumeid, siis

  • tea, et isiklikuks läinud solvangutele pole mingitki õigustust;
  • salvesta sõnumid ja hinda olukorra tõsidust. Kui sõnumites on oht vahetule vägivallale, võta viivitamatult ühendust politseiga ning oma töökoha turvajuhiga;
  • ära jää üksi. Räägi sõnumitest koolijuhile ja arutage koos, keda tuleks veel informeerida, nt töökaitset, suhtekorraldajat, haridusametnikke;
  • ära allu provokatsioonidele. Kui otsustad sõnumi saatjale vastata, tee seda rahunenult, lühidalt ja viisakalt.


Haldustöö suurenev osakaal sööb direktorite aega

Kõige levinum murekoht koolidirektori töös on asjaolu, et administratiivne töö sööb ära aja, mida peaks kasutama koolielu pedagoogiliseks juhtimiseks. Sel teemal kaitses väitekirja Seppo Pulkkinen, kes toob näiteid oma tööst ja annab vihjeid tööaja reguleerimiseks. Lühiülevaate väitekirjast tegi Salla Hongisto.

Juhtimise delegeerimine ja rollide jaotus

Direktori tähtsaim ülesanne on tajuda suurt pilti! Kogu kollektiivil peab olema ühine eesmärk, mille suunas liigutakse koos. Direktor võib jagada ülesandeid ja konsulteerida õpetajaid, kuid selleks on vaja kindlalt määratud tööaega ja lisatöö tuleb tasustada. Ülesannete delegeerimisest hoolimata on lõplik vastutus ainuisikuliselt koolidirektoril.

Koolisiseselt tuleb tööülesanded kindlalt määratleda. Kokkuhoiuaastatel on tööülesandeid pisut ümber jaotatud ning direktorile lükatud töid, mida varem tegi sekretär. Nii on Seppo Pulkkinen ise tegelnud asendusõpetajate lepingutega, mille eest varem hoolitses sekretär. „See pole ju pedagoogilise juhtimisega mingil moel seotud ja sekretärid on oma ametioskuste tõttu selles töölõigus palju osavamad,“ tõdes ta.

Suur virn haldustööd ja rohkelt alluvaid

Haridusasutuste juhtide töökoorem on viimasel ajal paisunud just haldustöö tõttu. Seetõttu pole direktoritel aega tegelda oma põhitööga – pedagoogilise juhtimisega –, kuigi just personalile ja õpilastele peaks olema suunatud peamine tööaeg. Viimase kümnendi jooksul on oluliselt kasvanud õpilashoolekandele kulutatud tööaeg.

Võrreldes teiste kõrgharidusega töötajate keskliidu AKAVA juhtivtöötajatega on koolidirektoritel oluliselt rohkem alluvaid (õpetajad, muu personal, õpilased). See selgus 2016. aastal tehtud uuringust. Kui tavaliselt on juhil otseseid alluvaid kümne ringis, siis direktoritel oli juhtida keskmiselt 40 õpetajaga kool. Seppo Pulkkisel aga oli 150 otsest alluvat ja ligi tuhande õpilasega koolipere.

Väiksemates koolides on direktoril kohustuslike õppetundide määr nii suur, et pedagoogiline juhtimine jääb vaeslapse ossa.

Direktori palgaarvestuse alus on õpetajate ja õpilaste arv. Aastate jooksul on juurde tulnud hulk abiõpetajaid, kuid nende juhendamine ei kajastu koolijuhi töötasus.

Kas projektid on õnnistuseks?

Mitmed vallad on pidanud projektidega korvama kõiki koolitusastmeid puudutavaid vajakajäämisi eelarvelises rahastamises. Taotluste kirjutamine ja aruannete koostamine lisavad aga koolidirektoritele töökoormust. Rahastusperioodi lõppemisel need arenguprojektid katkevad.

Mõned koolid on projektidest siiski märgatavat kasu saanud. Näiteks Kuokkala koolis leiti, et projektiraha andis tuge raskuste puhul ühelt kooliastmelt teisele siirdumisel ja ühtlasi on vähenenud õpetajate töökoormus.

Soome õpetajate ametiühingu meelest oleks õigem korrastada kõigi kooliastmete eelarvelist rahastust.

Oluline on tööaja tasakaalustamine

Kasvatustööd tehakse päevast päeva, see ei saa n-ö valmis päeva lõpuks. Seetõttu oleks mõistlik jälgida oma tööaega, tõdeb S. Pulkkinen.

Töölepingutes on punkt, mis kohustab kohalikku omavalitsust planeerima ja kontrollima direktorite tööaega. Eespool mainitud uuring näitas, et vaid pooled KOV-id on seda teinud.

90% küsitletud direktoritest sai tööaja jälgimisest kasu. Nii osati palju paremini tööaega planeerida, koolitöö perioodilisuse tõttu sai töökoormuse suurenemist ennetada. Ka hingeliselt sai end häälestada kasvõi veerandilõppudeks ning töökalendrit ei topitud täis mitmesuguseid kohustusi.

Tööleping näeb ette, et tööaega tuleb tasakaalustada nii, et õppeaasta jooksul oleks koolijuhi töönädala pikkus 36 tundi ja 45 minutit. Ületöö tasandamiseks vaba perioodi leida on äärmiselt raske, kuid selles on oma abi pakkunud õpetajate ametiühing.

Direktoritele pakutakse tuge

Kuna koolidirektorite otsesed ülemused on äärmiselt hõivatud, jäävad koolijuhid kahetsusväärselt sageli vajaliku toe ja abita. Iga viies küsitletud juhist ei pääsenud aastate jooksul oma ülemuse juurde arenguvestlusele. Õpetajate ametiühing aitab koolidirektoreid tööprobleemidega seotud küsimustes, nt palga-, töölepingu- ja õigusteemades.

Ka meie vajame kollegiaalset õlatuge, nendib S. Pulkkinen ja rõhutab ametiühingu ning Soome koolidirektorite ühenduse olulisust oma elus.

Direktoritöö neli sammast

Oma väitekirjas jaotas S. Pulkkinen direktoritöö nelja suurde valdkonda.

  • Pedagoogilises juhitöös on tähtsaimad valdkonnad kohtumised ja vestlused õpetajate ning õpilastega: koosolekud, tiimitöö, neljasilmavestlused.
  • Personalijuhina korraldab direktor õpetajate ja eri gruppide pedagoogilist tööd.
  • Direktor esindab kooli eri valdkondade koostöös: noorsoo-, spordi-, sotsiaal- ja politseitöös. Koolimaja kasutavad kohalik raamatukogu ja rahvaülikool.
  • Direktor vastutab kooli juhtimise ning majandustegevuse eest.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!