Keelepöörde konverents Sillamäel

8. nov. 2019 Kaire Viil Virumaa eesti hariduse seltsi juhatuse liige, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži keeltekeskuse juhataja - Keelepöörde konverents Sillamäel kommenteerimine on välja lülitatud
Sillamäe gümnaasiumi keelepöörde konverents. Nuputatakse, kuidas Ida-Virumaal eesti keele õpet tõhusamaks muuta. Foto: Kaire Viil

Sillamäe gümnaasiumis toimus 22. oktoobril konverents „Keelepööre Ida-Virumaal – võimalik, vajalik, kasulik“.

Konverentsil osalejad said kuulda lühiettekandeid eesti keele õpetamisest ja õppimisest. Kõnekaim oli Tartu ülikooli teadlase ning eesti keele õpikute autori Mare Kitsniku ettekanne sellest, et keeleõpe peab igas vanuses olema rõõmus ning nauditav, siis muutub ka eesti keele õppimist vihkava inimese hoiak ning keelepööre võibki hakata ilmet võtma. Narva Vanalinna riigikooli direktor Tatjana Stepanova märkis, et keelekümblus on Ida-Virumaal tõhus õppemeetod ning tema kooli õpilastel on eesti keele õppimise edulood ette näidata.

Arutelud laudkondades kaheksal teemal

Laudkondades arutati, kuidas muuta eesti keele õppimist tõhusamaks lasteaias, kutseõppes, üldhariduses, digikeskkonnas, aga ka mitteformaalses õppes.

Lasteaia arutelurühm märkis, et Ida-Virumaale tuleks tuua mitusada õpetajat väljastpoolt maakonda. Loomulikult peaksid nad eesti keelt rääkima vigade ning aktsendita. Mainiti, et mõnikord saab laps lasteaias hästi eesti keelt õppida, aga koolis tema keele areng pidurdub.

Kutseõppe arutelurühm nentis, et õppima tulevad ka inimesed, kelle eesti keele oskus on nullilähedane, kuid kutsekoolides peaks keelepööre toimuma lähiajal. Kutsekooli tuleb ka keskealisi õppijaid ning nendega tuleb keeleõppes teha lisatööd. Kutseõppe keeleprobleemi arutajad tõid samuti välja tõsiasja, et õppeasutustes töötab palju õpetajaid, kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele.

Mitteformaalses õppes tuleb Ida-Virumaal tagada igale soovijale võimalus käia eestikeelses huviringis. Huvihariduse tunnid peaksid olema põnevad, siis õpitakse ka eesti keeles suhtlema. Huvihariduses omandatud keeleoskuse taset on raskem mõõta, kuid tegemisrõõmu ei peagi alati seirama ega testima. Ka siin mainiti ära eesti keelt valdavate juhendajate põuda.

Õpetajate töörühm leidis, et õpetajana töötanud ja eesti keelt valdaval inimesel võiks olla praegusest lihtsam eesti keele õpetaja kutset saada. Eesti keele õpetajad soovivad omavahel rohkem kokku saada ning üksteist paremini tundma õppida. Mainiti ka täiendkoolituste sisukuse tähtsust.

Digivahendite ja meediakeele töörühmas nenditi, et veebimeedias on tekste ja videoid igal keeletasemel. On loodud ka mitu head keeleõppe projekti, mida võiks toetuste abil edasi arendada. Toodi välja, et praegu on digivahendite loomise tugisüsteemid üsna killustunud. Digitaalsed eesti keele õppevahendid on Ida-Virumaa keelehuvilistele kindlasti toeks, kuna näiteks Sillamäel on vaid 4% eestlasi ja linnas on keelekeskkonda keeruline leida. AlpaKidsi projektist rääkis Kelly Lilles, kelle missioon on säilitada eesti keel nutiseadmetes ja võimalikult hästi välja arendada lastele mõeldud eestikeelseid tarkvaralahendusi.

Debatt tõi välja ekspertide seisukohad

Keelepöörde konverentsi debatilt jäi kõlama, et Eesti vene õppekeelega koolid tuleks vabastada poliitilisest juhtimisest, koolid kasvõi riigistada. Teiseks tuleks Ida-Virumaale tuua mitusada eesti keelt emakeelena kõnelevat õpetajat ning koolid peaksid minema üle täielikult eestikeelsele õppele, välja arvatud võõrkeeletunnid. Toetati ka eri rahvuste keele- ja kultuuritundide läbiviimist. Ühiselt nenditi, et võtmeisik keelepöörde elluviimisel on iga asutuse, organisatsiooni, omavalitsuse juht.

Kõneleb keelepöörde idee algataja Sillamäe gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit.

Keelepööre Ida-Virumaal on vajalik, võimalik ja kasulik

Konverentsi korraldaja ja kõnejuht Arno Kaseniidu sõnul toetab keelepöörde algatus eesti keele õpetajate võrgustiku teket, edulugude levitamist ja tegijate tunnustamist. Konverentsidel luuakse ühist mõttevälja, mis aitab kaasa eesti keele paremale omandamisele piirkonnas, kus eesti keelt räägib vähemus.

Konverentsil osales üle 60 oma ala asjatundja. Neid tervitasid videopöördumisega haridus- ja teadusminister Mailis Reps ja kultuuriminister Tõnis Lukas. Järgmine keelepöörde konverents toimub kevadel Kohtla-Järvel.

Konverentsi korraldasid Virumaa Eesti hariduse selts, Sillamäe gümnaasium ja Sillamäe hariduse, kultuuri ja spordi selts.


Comments are closed.