Keskkonnamajandus pakub tulevikus rohkem töövõimalusi

29. nov. 2019 Annika Poldre toimetaja - Keskkonnamajandus pakub tulevikus rohkem töövõimalusi kommenteerimine on välja lülitatud
Sellisena näeb 6. klassi õpilane Mirjam prügi ja tööstuse proportsioone. Foto: Annika Poldre

Valminud on OSKA tööjõu-uuring vee-, jäätmemajanduse ja keskkonna kohta. Need on majanduses tulevikuerialad, nagu selgub uuringust.

Eesti on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2050 kliimaneutraalse majanduseni. See siht hõlmab mitte ainult jäätmekäitlust, vaid ka tootmist ja tarbimist. Kuna keskkonnateadmiste ja -oskuste vajadus kasvab, on Kutsekoja hinnangul aeg üle vaadata, kuidas kajastuvad keskkonna- ja jätkusuutliku arengu teemad 3.–5. taseme kutseõppe kavades.

Uuringu üks läbiviijaid, OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad nimetas kahte suundumust: automatiseerimine ja tehnoloogia areng kahandavad töökohtade arvu, teisalt ajendab kliimateadlikkuse kasv töökohti looma.

Uut tööjõudu vajatakse lisaks uutele kohtadele ka selleks, et aegsasti ennetada tühimikku, mis võib tekkida vanemaealiste jõudmisel pensioniikka. Näiteks on veemajanduses 45% töötajaist üle 55-aastased ning suurim osa jäätmemajanduse tööjõust vanuses 45–49 aastat.

OSKA prognoosi järgi kasvab vee-ettevõtetes vajadus inseneride järele, suurim puudus on veekäitlusoperaatoritest ning vee- ja kanalisatsioonilukkseppade põud on nii ehitus- kui vee-ettevõtetes.

Veevärki õpitakse Järvamaa kutsehariduskeskuses. Rosenbladi sõnul on sealsed õppijad enamasti valdkonnas töötavad inimesed, kuid ettevõtted vajavad juurde noori ja uusi töötajaid. Rohkem on vaja ka vee ja kanalisatsiooni projekteerimise õppijaid.

Rosenbladi kolleeg Riina Tilk rääkis haridustee võimalustest. Veevärgi- ja kanalisatsiooniinseneridel on võimalik tasemeõppe kaudu jõuda kõrghariduse omandamiseni. Vaja on parandada infot õppimisvõimaluste kohta ja tarvis on ka täiendkoolitust. Omaette mure on hüdroloogiaspetsialistide tulevik, sest ka neid on vähe, kuid seda eriala pole Eestis võimalik õppida. Selle ala tundjad on õppinud Leningradis ning juba eakad. Kuna üle Eesti on hüdroloogiaspetsialiste vaja vaid üks-kaks mõne aasta järel, oleks mõttekas suunata kõrgkoolist mõni noor välismaale õppima.

Rosenbladi sõnul on raske prognoosida jäätmemajanduse tööjõuvajadust, kuna tegevus on jagatud mitme riigi vahel. Siiski on OSKA prognoosi järgi puudu masina- ja tööpingioperaatoreid, kelle jaoks on töökohti rohkem kui eriala lõpetajaid. Kasvab ka materjalide töötlemisega seotud töötajate arv.

Suurim mure ja terav puudus on jäätmeveo autojuhtidest, kelle värbamisega on jäätmekäitlusettevõtted raskustes. Riina Tilk selgitas põhjust: töö on füüsiliselt raske ning nõuab head oskust autoga manööverdada. Paraku on sel ametil madal maine ja see ei meelita noori. Pigem võib leida inimesi ümberõppe kaudu, arvas Tilk.

Keskkonnakorralduse ja -kaitse alal on vaja töötajaid nii riigiasutustesse kui ka eraettevõtetesse, keskkonnalaborid vajavad keemikuid, füüsikuid ja laborante. Probleemiks tööjõu leidmisel on madal palgatase. Keskkonnaga seotud kutsealadel on nõudmisi palju: tuleb tunda seadusi ja loodust, vajalikud on IKT-oskused ja oskama peab infot edastada ning omada tuleb teadmisi kommunikatsioonist.

Kutseharidusega töötajaist on puudus lukkseppadest. Tööandjad vajavad keemia ja füüsika alusteadmistega kõrgharidusega spetsialiste. Puuduse üks põhjus võib olla madal palk, kuid teisalt on füüsikaliste loodusteaduste õppekavad rohkem teaduskesksed, vähem praktikale suuantud. Tööandjate silmis oleks hea kombinatsioon, kui spetsialistil oleks bakalaureuseharidus füüsikas või keemias ja lisaks magistrikraad keskkonnateadmistes.

Rosenbladi sõnul on riigimajanduses lisandumas töökohti, kuid keskkonnakaitse ulatub paljudesse valdkondadesse ja töökohti tekib ka eraettevõtluses ning kolmandas sektoris.


Comments are closed.