Kuidas eesti keele majas eesti keelt õpitakse

1. nov. 2019 Teele Koppel kommunikatsioonibüroo Hamburg ja Partnerid - Kuidas eesti keele majas eesti keelt õpitakse kommenteerimine on välja lülitatud

Tallinnas ja Narvas tegutsevad eesti keele majad viivad eesti keele õpetamise uuele tasemele.

„Eesti keele tunnid ei pea toimuma ainult koolipingis, päriselus omandatakse keeleoskusi palju kiiremini ja tõhusamalt. Sellepärast ei olegi Tallinna eesti keele majas fookuses grammatika pähetuupimine jms, vaid keelekasutus loomulikus keskkonnas,“ selgitab Tallinna eesti keele maja juhataja Aljona Kordontšuk. Ta tutvustab oma maja tandemõpet, foorumteatrit, keelekohvikuid, lugemis- ja meediaklubi, kokakooli jne.

Tandemõpe

Nii sündiski ühe menukaima keeleõppe ürituste sarjana projekt, kus õpitakse paaris ehk tandemis. Tandemi moodustavad üks eesti ja üks vene keelt kõnelev inimene, kes täiendavad vastastikku oma keeleoskust. Lähitulevikus on plaanis käivitada ka eesti-inglise keele tandemid.

Lasteaiatöötaja Julia Jefimova on alati peljanud eesti keeles rääkida, kuna iga päev ümbritseb teda venekeelne keskkond. „Tandemõpe oli minu jaoks kõige tõhusam keeleõppimise viis, andes mulle vajalikku julgust rohkem eesti keeles suhelda. Täna võin öelda, et keeleõppest on saanud omamoodi sõltuvus, uute sõnade ja terminite õppimine on osa minu igapäevast,“ ütleb Julia Jefimova.

Foorumteater

Julgematele õppuritele on eesti keele maja loonud foorumteatri formaadis eesti keele õppeprogrammi, kus harjutatakse elulistes situatsioonides eesti keele abil hakkama saama. Lõbusas improvisatsiooni- ja osalusteatri etenduse alguses viiakse läbi paar mängu ja harjutust, seejärel esitavad foorumteatri näitlejad konkreetseks õhtuks valitud loo, millele järgneb publiku seas lühike arutelu. Seejärel mängitakse sama lugu uuesti läbi, ent sel korral palutakse inimestel tulla lavale ja näidata, kuidas see tegelikult lõppeda võiks.

„Kunagi valdasin eesti keelt peaaegu vabalt, kuid siis jäin pikaks ajaks koduseinte vahele ning mingil hetkel avastasin, et pea justkui mäletab, aga keel ei allu. Pöördusin siis eesti keele maja poole ning foorumteatri ja kogu maja õhkkond oli niivõrd sõbralik ja vahetu, et sain kindlustunde tagasi ja julgesin jälle inimestega eesti keeles suhelda,“ räägib eesti keele maja ürituste üks püsikülastajatest Marina Zlidnis.

Keelekohvikud

Keelekohvikud on leidnud samuti head vastukaja, mistõttu otsustati kasutada seda formaati ka Eesti kultuuri ja igapäevaelu tutvustamisel. Kohviku külalisteks on olnud muuhulgas peaminister Jüri Ratas, jalgpallur Vladimir Voskoboinikov ja režissöör Raivo Trass. Järgmist eesti keele maja keelekohvikut võõrustab kultuuriajakirja Plug väljaandja Olesja Rotar.

„Kolisin Eestisse kaks aastat tagasi Valgevenest. Praegu käin eesti keele B1-taseme kursustel ja osalen keelekohvikute vestlustes, et Eesti elu ja inimestega lähemalt tutvuda. Õnneks arvestavad külalised alati meie keeleoskuse tasemega ning vesteldakse suhteliselt lihtsas ja selges eesti keeles. Avasin hiljuti vanalinnas keraamikastuudio ja tahan osata eesti keelt nii, et saaksin vabalt suhelda oma stuudio kõigi külalistega,“ jagab oma kogemusi Tatjana Vorožun.

Lugemisklubi

Kord kuus saab kokku ka eesti keele maja lugemisklubi, mida korraldatakse koostöös rahvusraamatukoguga. Viimasel lugemisklubi üritusel kohtusid lugejad kirjanik Paul-Eerik Rummoga, kes jagas põnevaid seiku oma elust ja loomingust. Järgmisel korral kohtuvad huvilised armastatud kirjaniku Andrus Kivirähkiga.

MEEDIA24, lauamängud, toiduretseptid jpm

MEEDIA24 õpikojas loetakse eesti keeles ajalehti ning arutletakse päevakajaliste sündmuste üle. Lisaks korraldab eesti keele maja lauamängude õhtuid, kus omandatakse mängides uusi sõnu ja teadmisi Eesti kohta. Kalamaja teatri Heldeke baaris mängitakse võistkondlikke mälumänge. Tegutseb ka kokakool, kus valmistatakse eestikeelsete retseptide järgi toite, suheldes omavahel eesti keeles.

„Sügise alguseks oli Tallinna ja Narva eesti keele majade korraldatud kursustel ja üritustel osalenud ligikaudu 2000 inimest. Kõik nad said praktiseerida eesti keelt loomulikus keskkonnas, tutvuda eesti keeles suheldes üksteisega ja ka eesti kultuuri, ajaloo ja igapäevaeluga,“ võtab Aljona Kordontšuk kokku.