Lasteaednikud kogunesid õppekava arutama
Lasteaednike esindajad otsustasid koostada haridus- ja teadusministeeriumile ühispöördumise, kuna soovivad anda oma panuse õppekava valmimisse. 
Lasteaednike liidu juht Liili Pille kutsub kõiki lasteaiaõpetajaid üles mõlema õppekava versiooniga tutvuma ja arvamust avaldama. Foto: Tiina Vapper
22. oktoobril kohtusid lasteaednikke esindavate liitude, ühenduste ja organisatsioonide esindajad Tallinna ülikoolis lasteaia riikliku õppekava teemalises ümarlauas „Koos tegutsedes – lastele mõeldes“. Ümarlaua kokku kutsunud lasteaednike liidu juhi Liili Pille sõnul oli kokkusaamise põhjus saada segases olukorras oma küsimustele vastused ja otsida koos lahendusi.
alles algab, on teise töörühma koostatud õppekava tööversioon olemas juba ka trükitud kujul.
Meid huvitab, kuidas ja millistel asjaoludel kujunes olukord, et kaks töörühma tegid justkui üht ja sama tööd, küsis alustuseks lasteaednike liidu juht Liili Pille. Ta meenutas, et esimene töörühm moodustati, sai lähteülesande, alustas tööd eelmise aasta detsembris, töötas avatult ja eksperte kaasates ning andis valminud materjalid, koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muudatusettepanekud üle 19. juunil. Rohkem töörühmas osalenud ja üldsus mingit tagasisidet ei saanud.
„Oktoobri alguses teatati haridus- ja teadusministeeriumist, et on valminud lasteaia riikliku õppekava tööversioon, mille kohta oodatakse ettepanekuid ja arvamusi,“ räägib Liili Pille. „Valminud oli uue koosseisuga töörühma koostatud, uue nime, uue sisu ja teistsuguse ülesehitusega õppekava tööversioon. Hiljem on selgunud, et uus töörühm kutsuti kokku vahetult enne eelmise töörühma materjalide üleandmist, 18. juunil.
Kuni oktoobris valminud tööversiooni avalikustamiseni polnud uue töörühma tööst midagi teada. Esimese töörühma valminud materjale ikka veel ei avalikustatud. Kõige arusaamatum ongi, miks pidi teise kooseisuga töörühm hakkama koostama täiesti uut dokumenti. Küsimusi on teisigi. Millised olid teise töörühma lähteülesanded ning kas jõuti hinnata ja analüüsida esimese rühma tööd? Kui teine töörühm lähtus väidetavalt esimese töörühma muudatusettepanekutest, siis kuidas sai valmida täiesti teistsuguse kontseptsiooniga dokument? Ja miks nimetatakse seda lasteaia, mitte koolieelse lasteasutuse õppekavaks?
Paralleelselt õppekava arendusega on pikka aega ette valmistatud ka koolieelse lasteasutuse seaduse muutmist ja kokku oli kutsutud alushariduse seaduse eelnõu väljatöötamise töörühm. Töörühm on töö lõpetanud, aga tagasisidet tehtu kohta pole saanud ka selles osalenud. Millises seisus see on? Õppekavade tööversioonides on märgitud, et õppekavad kehtestatakse loodava alushariduse seaduse põhjal, kuigi muudetud ega uut seadust veel pole.
Leiamegi, et kõigepealt tuleb oodata ära uue haridusstrateegia valmimine, seejärel alushariduse seaduse valmimine ja selle põhjal kehtestada õppekava, praegu on protsess toimunud vastupidises järjekorras.“
Et huvi teema on vastu suur, näitab tõsiasi, et oma esindaja oli kohale saatnud või teinud kirjaliku pöördumise 29 ühendust ja organisatsiooni. Kutsutud olid mõlema töörühma esindajad, kusjuures nn eksperdid ja sisuspetsialistid kohtusid silmast silma esmakordselt.
Esimestena saidki lühikeseks sõnavõtuks sõna teise töörühma lasteaia riikliku õppekava tööversiooni autorid.
Töörühma juht Urve Läänemets põhjendas uue õppekava loomist õppesisu loomise vajadusega, milleks kaasati sisuvaldkondade parimad spetsialistid. „Alushariduse ekspertide töörühma ettepanekud polnud sisulised, vaid seotud terminoloogia, sõnastuse jms muutmisega. Nende tehtud ligi 200 ettepanekut ei aita aga meie riigi ja ühiskonna seisukohast väga olulisele sotsiaalse sidususe kujundamisele kaasa.“ Sulev Valdmaa tõi välja, et väikesearvulises ühiskonnas on oluline, et selle liikmed jagaksid lisaks ühisele keeleruumile ka ühiseid väärtusi, traditsioone ja teadmisi, mistõttu peeti vajalikuks panna õppekavas rõhk laste sotsialiseerimisele. „Lähtusime sellest, et lasteaias ei ole sotsialiseerimist toetavat iseseisvat valdkonda, seda eesmärki teenivad kõik valdkonnad üheskoos, mistõttu kõigisse teemadesse on lõimitud koduloolist materjali. Ühtne õppesisu tagab kõigile lastele võrdsed võimalused haridusele, nad omandavad lasteaias olulisi oskusi ja hoiakuid, milleta oleks õpingute jätkamine kooli uudsetes tingimustes raskendatud.“
Kristi Kiilu muusikavaldkonna loojana palus kokkutulnutel mõelda sellele, millel eesti muusikakultuur püsib. „Muusikaharidus on tervik, see algab lapse esimestest päevadest lasteaias ja hea on see, et Eesti riik võimaldab seda. Uurinud läbi kogu eelneva muusikahariduse ajaloo ning näinud, mis toimub Euroopas ja maailmas, võin öelda, et ühisrepertuaar ja laulupidu on meie riigi ainus pääsetee, et eksisteerida riigina ka 50 aasta pärast.“
Eesti eri paigust kohale sõitnud lasteaednike liitude, ühenduste ja organisatsioonide esindajate üksmeelne hinnang oli, et teise töörühma õppekava loomise protsess ei ole olnud läbipaistev, avatud ega kaasav, ning see pälvis palju kriitikat. Lisaks toodi välja teise töörühma koostatud õppekava tööversiooni sisulised puudused.
Eesti alushariduse juhtide ühenduse esindaja Reeli Simanson tõi esile enamiku arvamuse, et teise töörühma õppekava versioon ei lähtu nüüdisaegsest õpikäsitusest ning on vastuolus õpetaja autonoomiaga, kuna dikteerib ette nädalaplaani vormi. „Me ei saa rääkida õpetaja loovusest, lapsest lähtumisest ja tema kaasamisest, koostöisest õppimisest, projektõppest, milleni Eesti alushariduses on ammu jõutud. Vastuolu tekib ka visiooniga „Tark ja tegus Eesti 2035“. Ühtlasi tahaks teada, kuhu kadus õppekavast sõimeealiste laste õpetamine.“
Eesti haridustöötajate liidu juhatuse liige, MTÜ Viimsi Lasteaiad õpetaja Reet Lepp rääkis, et lapsed peaksid olema ise uurijad, avastajad, seoste loojad, kuid praegusel juhul ei saa selline õpikäsitus enam rakenduda. „Õppekava üllatab suure mahu, muutunud struktuuri, muudetud õppevaldkondade nimede, terminite ning mitmesuguste ettekirjutuste ja seletuskirjadega. Seletuskirjad, õpivaldkondade kavad ja õpikeskkondade kirjeldused ei ole õppekava vajalikud osad, see materjal tuleks esitada õppekava juurde kuuluvates juhendmaterjalides ja nende koostamisse peavad olema kaasatud erialapraktikud.“
Eesti alushariduse ühenduse liige, Tallinna Tammetõru lasteaia õppealajuhataja Evelyn Neudorf lisas, et seletuskirjades mainitud uurimused on viideteta ning osa termineid pole alushariduses kasutusel ega sobi konteksti.
Töö lasteaias toimub tema sõnul üldõpetuse põhimõttel mänguliste tegevuste kaudu, kuid käsitletud on miskipärast ainult õppemängu, mitte teisi mänguliike.
Eesti lasteaednike liidu juhatuse liige, Ülenurme lasteaia õpetaja-metoodik Evelin Sarapuu tõdes, et oleme kulutanud palju riigi ja Euroopa raha, et nüüdisaegne õpikäsitus saaks rakenduda, ning Eesti alusharidus on teinud suuri edusamme. Ta selgitas, et lapsest lähtumine on see, kui õpetaja saab arvestada lapse huvide ja vajadustega iga päev, mitte ei anta ette piiravaid raame. „Väidate oma dokumendis, et iga laps õpib oma tempos. Miks on seal siis kirjas viieaastase lapse õpitulemused?“ pöördus ta küsimusega teise töögrupi esindajate poole. „Iga õpetaja teab, et viieaastaste rühmas võib olla mõni laps seitsme-, mõni kolmeaastase tasemel.“
Tartu ülikooli Narva kolledži õppejõud Lehte Tuuling rõhutas, et Eesti alusharidus on alati olnud väga edumeelne ning võime olla oma õppekava üle uhked. „Osalen igal aastal Euroopa koolieelsete lasteasutuste assotsiatsiooni konverentsidel ning kuulates esinejaid Euroopast, aga ka Ameerikast ja Austraaliast, on nende peamine mure, et lasteaiast tahetakse teha kool. Lasteaed ei ole kool ega pelgalt see koht, kus last kooliks ette valmistatakse, vaid lasteaiast peab laps saama ettevalmistuse eluks. Suurem osa Eesti lasteaedu on õnneks just sellised.“
Tallinna ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun tõi esile, et rahvusvahelised uuringud on näidanud, et heal alusharidusel on edaspidi elus hakkamasaamisele oluline mõju, mistõttu on äärmiselt oluline leppida kokku, milline on hea alusharidus ja hea õppekava.
Praeguse õppekava arendamine sõltub tema sõnul ka sellest, kas lasteaedu ja lapsehoide hakkab reguleerima üks ja sama seadus. „Kui me need süsteemid ühendame, peab ka õppekava seda kajastama. Kui me seda ei tee, tuleb seda ka väljendada, sest see mõjutab otseselt meie alushariduse kvaliteeti. Igal juhul on praegune olukord, mil sisuliselt kogu Eesti rahvas mõtleb ja arutleb alushariduse üle, väga eriline. Leian, et laste nimel on tähtis koostööd jätkata.“
Oma arvamuse ütlesid välja ka Tartu ülikooli, Eesti õpetajate liidu, SA Innove, Rajaleidja, Eesti eralasteaedade liidu, avastusõppe liidu, tervise arengu instituudi, Johannes Käisi seltsi, Reggio Emilia ühingu ja paljude teiste organisatsioonide esindajad.
Muusikaõpetajate liidu juhatuse esimees, Nõmme gümnaasiumi muusikaõpetaja Jaanus Kann tunnustas teise töörühma loodud õppekava, eriti selle muusikaõpetuse osa. „Olen seisukohal, et hea õpetaja on kunstnik. Loomevabadus ei saa aga kunagi olla absoluutne, vaid tähendab loomist etteantud reeglite piires. Muusikud jälgivad iga nooti ja rõhumärki ning peavad pikalt harjutama, ometi ei tunne keegi, et nende loomevabadust on piiratud.“
Ta rõhutas, et ka laps tunneb mängust kõige rohkem rõõmu siis, kui on kindlad reeglid, millest kõik kinni peavad. „Kui keegi hakkab reegleid rikkuma või muutma, siis mäng ei laabu ja sellest jääb halb tunne. Oma kunstiõpetuse tundidele koolis tagasi mõeldes tundusid mulle ajaraiskamisena need tunnid, kui õpetaja andis vaba teema. Huvitav oli siis, kui ta andis konkreetse ülesande ja igaüks püüdis pildi sisse lisaks oma isikupära panna. Esimese töögrupi õppekava versioon meenutabki mulle vaba tundi, kui õpetaja ütles lihtsalt, et joonistage midagi. Teise töörühma versioon aga olukorda, kui õpetaja andis konkreetse ülesande ning juhendas kõrvalt: nii on hästi, aga tõmba siia ka üks joon, siis on tulemus veel parem. Noore õpetajana aitaks mind selline õppekava kõige rohkem. Seetõttu palun muusika osas võtta aluseks viimase tööversiooni, mis kindlasti vajab veel täiendamist ja mida oleme muusikaõpetajate liiduga valmis eest vedama.“
Valdavalt arvasid kokkutulnud siiski, et edasise töö aluseks tuleb võtta alushariduse ekspertide ehk esimese töögrupi muudatusettepanekud olemasolevasse 2008. aasta õppekavasse. Töörühm on valmis tööd jätkama, samuti ollakse valmis tegema teise rühmaga koostööd.
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts tõdes üle kolme tunni kestnud arutelu lõpus, et diskussioon on osutunud palju kordi suuremaks ja jõulisemaks, kui oleks võinud arvata.
„Ootame 18. novembriks arvamusi ja ettepanekuid, mis koondatakse ja mida analüüsitakse, seejärel kutsume kokku mõlema töörühma esindajad ja arutame, kuidas edasi minna. Ministeerium ei taha siin sekkuda, vaid jätab otsuse tegemise diskussiooni tulemuseks.“
Loodetavasti on selleks ajaks ka alushariduse seaduse muudatused jõudnud faasi, et neid saab juba tutvustada.
Kokkusaamise lõpus otsustasid lasteaednike esindajad koostada haridus- ja teadusministeeriumile ühispöördumise, et neid otseselt puudutavates otsustes kaasa rääkida ja anda oma panus õppekava valmimisse. Selleks tuleb oma seisukohad ja arvamused nii õppekava koostamise protsessi kui ka sisu kohta kirja panna ja saata 18. novembriks HTM-ile ja lasteaednike liidule.
Ümarlaua tulemusena on praeguseks HTM-i kodulehele analüüsimiseks välja pandud mõlemad, nii esimese kui ka teise töörühma koostatud õppekava tööversioon, millega iga lasteaiaõpetaja peaks tutvuma, arvamust avaldama ja tegema ettepanekuid edaspidiste lahenduste kohta.
„Töötame selle nimel, et võtta puhkenud laialdasest arutelust parim. Lasteaednikud soovivad, et neid usaldataks, ja ootavad tegelikku kaasamist: et nende ettepanekutega arvestataks, et hinnataks ja väärtustataks kokku kutsutud töörühmade tööd, et edaspidi antaks tagasisidet töörühmades tehtule. Ärme lase seda laialdast arutelu tühja minna,“ lõpetas kokkusaamise Liili Pille.
Kas tõesti
tuuakse-surutakse ka lasteaedadesse lõplikult nn uus õpikäsitus, mis koolides on teinud oma laastava töö? Alustagem ikkagi ARENGUPSÜHHOLOOGIAST. Tutvudes 1.töörühma projektiga näeme vaid “moodsaid” sõnakombinatsioone, kus teadusest pole haisugi… ja seda 21.sajandil! Kordan – RUMALUS viib rahvuskultuuri hukuni!
Lapse areng kooli minekuni on ju põhjalikult läbi uuritud (vt ka minu artikkel lasteaia uuest õppekavast UUTES UUDISTES).