Meeltenädal tehnikagümnaasiumis

Tallinna tehnikagümnaasiumi õpilased tutvusid 28. oktoobrist 1. novembrini kuulmis-, nägemis- ja füüsilise puudega õpilaste võimete ja oskustega.

Sügiseselt koolivaheajalt tulles olid tehnikagümnaasiumi 1.–12. klassi õpilased haaratud meeltenädala tegevustesse. Nad said teada, kuidas saavad elus hakkama nägemis-, kuulmis- ja füüsilise puudega inimesed. Tehnikagümnaasiumi külastasid noored Heleni koolist, pime ajakirjanik Jakob Rosin, Eesti kurtide liidu juhatuse liige Sirje Papp, Eesti paraolümpiakomitee inimesed, MTÜ Pane Oma Meeled Proovile liikmed, viipekeele tõlk Liivi Holm. Meeltenädalasse panustasid ka oma maja õpetajad eesotsas HEV-koordinaatori Tarvi Reega, kes viis läbi „Meelte toa“ viktoriini.

6. ja 7. klassi noortega kohtus kurtide liidu juhatuse liige Sirje Papp. Tiit 7. klassist ütleb, mida uut ta sai teada: „Kurdid oskavad rääkida, kuid nad ise ei kuule, mida nad räägivad. Omavahel suhtlevad nad kehakeele ja käemärkidega.“

9.–12. klassi noortel tuli viktoriinis kolmeliikmeliste võistkondadena ära arvata, millist tantsu tantsitakse. Heli ei kostnud, tegevus toimus kui tummfilmis. „Arvasin, et ainult liigutuste järgi on tantse palju kergem ära arvata. Mul on nüüd palju suurem austus kuulmispuudega inimeste vastu,“ ütleb Mona 10. klassist.

Noortega kohtus ka rahvusringhäälingu ja portaali Geenius pime ajakirjanik Jakob Rosin. „Südamlik ja inspireeriv tund,“ meenutab Antonyo 10. klassist, „nägime, kuidas pime inimene saab eluga edukalt hakkama. Nägijal tasub siit teadmiseks võtta, et kõik on võimalik.“

1.–5. ja 8. klassi õpilased kohtusid Heleni kooli õpilastega, kes andsid südamliku kontserdi. 1. klassi laste arvates oli kuuldu tore – lauldi vitamiini- ja õpetajate räppi, mängiti viiulit ja klaverit. Meie õpilastel oli kahju, et Heleni kooli õpilased ei näe. Dante: „Ma soovin, et neil oleks edaspidi hea elu.“ Robin: „Mul on kahju, et nad on pimedad. Mulle nende kontsert meeldis.“ Esimese klassi Hugo kirjutab: „Lotan et net lapsed saksit terveks.“ Nähes Heleni kooli laste säravat kontserti ja elurõõmu, ütles üks noorsand, et ta ei tea miks, aga tal tuli kontserti kuulates pisar silma.

8. ja 9. klassi noortel toimus üks kehalise kasvatuse tund paraolümpiakomitee liikmete eestvedamisel. 9. klassi noormees Kaspar annab edasi muljeid tunnist: „30. oktoobril oli kehalise kasvatuse tund, mille esimeses pooles mängiti võrkpalli jalgu kasutamata, liikudes maas istudes ja käte abil. Tunni teises pooles mängiti jalgpalli silmaklappidega ning kõriseva palliga. See pimejalgpall tuli paljudel ootamatult hästi välja.“

10.–12. klassi noored said kogeda meeltepunktide rada MTÜ-lt Pane Oma Meeled Proovile. 11. klassi neiu Johanna väidab, et töötoad olid huvitavad. Õpilased said proovida takistusraja läbimist ratastooliga, lasta end koeral juhtida, et mõista pimeda inimese liikumise eripära. Õpiti ka viipekeelt.

5.–7. klassi lapsed läbisid „Meelte toa“, mille koostasid tehnikagümnaasiumi oma õpetajad. Seal olid õpilastel silmad kaetud ning nad pidid maitsmis- või kompimismeele abil ära tundma toidusaadusi või looduslikke asju. Martha Mii 6. klassist meenutab: „Tore oli teada saada, mida tunneb pime või kurt. Neil pole nii lihtne kui meil. See avardas kindlasti ka tavaliste laste meeli.“ Oma vastuse panid lapsed kirja tahvelarvutisse ja nii selgitati välja võitnud klass (selleks oli 7.b), kes kõige rohkem õigeid vastuseid andis.

1.–4. klassi lastega kohtus viipekeele tõlk Liivi Holm. 4. klassi neiu Eva-Lotta ütleb: „Sain palju uut teada. Õppisin ka mõned viiped ära. Äge oli viiplemist näha.“ 2. klassi lapsed ütlesid, et seal õpiti oma nime viipekeeles ütlema. Lapsi huvitas, mis tunne on kurt olla. Üks laps kirjutas koguni: „Ma tahaks ka kurd olla. Siis ei kule kui poissid karjuvad. Selle pärast see mulle meltipki.“

Kunstiõpetaja Monica-Luyza Sepp laiendas nädala temaatikat ainetundidesse, õpetades viipemärke joonistama. Algklasside õpetajad kasutavad edaspidi tundides „Meelte toa“ materjale, et kolleegide koostatud õppevahendid seisma ei jääks.

Kui endal on tahtmist ja elujõudu, siis pole takistusi eluga hakkama saamisel – selle mõtte said tehnikagümnaasiumi õpilased oma ellu meeltenädalalt kaasa.

Tallinna tehnikagümnaasiumi kui UNESCO ühendkooli missioon on kasvatada avatud, keskkonnast ja inimestest hoolivaid ja ühiskondlikult aktiivseid inimesi

Pilte toimunu kohta saab vaadata tehnikagümnaasiumi Facebooki lehelt.