Millest tekkis selline „Tohuvabohu“?

Tänavu kinkis Tallinna keskraamatukogu Tallinnas esimesse klassi läinud lastele Kadri Hinrikuse „Tohuvabohu“, millele on joonistanud pildid Anne Pikkov.

Kadri Hinrikuse värske lasteraamatu tagakaane teksti juhatavad sisse järgmised read: „Kui Johan ühel hommikul üles ärkab, avastab ta, et ümberringi valitseb suur segadus. Täiskasvanud mängivad liivakastis ja turnivad puudel, lapsed on hakanud õpetajateks, politseinikeks ja tuletõrjujateks.“

Juba raamatu esimesest lõigust selgub, et tohuvabohu sai alguse ülemaailmsest rahulolematusest, peale selle veel kadedusest, kiuslikkusest, käru keeramisest, jala taha panemisest, jala ette panemisest, oma nina teiste asjadesse toppimisest ja muidugi rumalusest.

Lasteraamatu „Tohuvabohu“ on välja andnud Tallinna keskraamatukogu ja see on mõeldud tänavuaastaseks kingiks igale Tallinnas esimesse klassi läinud lapsele. Raamatu peategelased Johan ja Saskia on ka ise äsja kooliikka jõudnud, nendega on samaealisel lugejal kerge samastuda, arvavad autorid ja väljaandja. Peale samastumisrõõmu tegelastega on lasteraamatu puhul olulised pildid.

Pildist pildini

„See on raamat, kus kaks lapspeategelast satuvad suurde segaduskeerisesse ja tulevad tekkinud raskest olukorrast välja ainult tänu sellele, et neil on nutikust, julgust, hea süda ja tahtmine ühte hoida. Nad aitavad teineteist,“ ütleb autor Kadri Hinrikus raamatu tutvustuseks lühidalt. Temale on see 12. lasteraamat.

Mõeldes lugejale, esimese klassi lapsele, mõtles Hinrikus enda sõnul kohe sellele, et peategelased peavad olema lapsed – nemad on selles loos kõige tähtsamad. „Tahtsin, et sellest saaks samastumisvõimalusi pakkuv raamat,“ sõnab autor. „Teiseks proovisin kirjutada lauseid nii, et tekst oleks loetav esimese klassi lapsele. Lugu peab olema nii köitev, et lapsel oleks põnev lehekülge keerata.“

Köitvust ja põnevust annavad autori selgitusel põnevad sündmused. „Kindlasti tahtsin, et teksti toetaksid hoogsad, natuke humoorikad pildid. Igal leheküljel on pilt, sest lapsele on omane lugeda raamatut pildist pildini.“

Kutsub kritseldama

Pildid joonistanud Anne Pikkov kutsus eelmisel neljapäeval toimunud keskraamatukogu raamatuüritusel autoreid üles eksperimenteerima nii raamatute välimuse kui sisuga, tundmatuid radasid ette võtma, kuigi ta möönis, et see võib olla kommertsiaalselt riskantne tee. Ta ise tunnistas, et keskraamatukogu projekt andis talle hea võimaluse loominguliseks eneseväljenduseks.

„Kolme koolipoisi emana olen näinud oma silmaga, kuidas elektroonika võtab raamatu üle võimust,“ tunnistab Pikkov. „Laste huvi raamatu vastu saab äratada köitvate piltidega – ühtegi lehekülge ei tohi pildita jätta, muidu panevad nad raamatu käest.“

Küsimusele, milliste piltidega saab esimese klassi lastes huvi äratada, vastab kunstnik: „Sellised nunnud pildid, mis kolme-nelja-aastasele meeldivad, enam ei lähe, sest koolilapseikka jõudnu hakkab marakratiks muutuma. Seetõttu valisin koomiksilaadse stiili, mis jätab hoogsa mulje. Selles vanuses läheb laste elutempo kiiremaks ja pildid peavad rääkima nendega ühte keelt.“

Samas märgib Pikkov, et tema rõhutatult lihtne pildikeel peaks kutsuma lapsi üles oma mõtteid piltidena paberile panema – julgustama end kritseldades väljendama, kui mingi hea mõte pähe tuleb. Ta tunnistab, et kui pildid tunduvad kunstiliselt liiga kõrgel tasemel olevat, võib nii mõnigi algaja joonistamisest loobuda, see võib tema loomingulist arengut pidurdada. „Vahel lapsed lihtsalt ei julge eksida, kardavad valesti vastata. Kahjuks kandub see kunsti üle – kardetakse „valesti“ joonistada,“ selgitab kunstnik. „Minu pildid peaksid julgustama. Need ei jäljenda üks ühele päris elu ja asju, aga annavad tundeid edasi.“

Kuidas pugeda oma piltidega esimese klassi lapse mõttemaailma? Pikkov ütleb, et loed teksti ja hakkad proovima … „Tuleb leida sobiv pildikeel ja tonaalsus. See on kunstnikule tuttav tunne: istud laua taga, kõrval kortsutatud paberite hunnik,“ kirjeldab ta tööprotsessi algust. „Hoog tuleb sisse parasjagu siis, kui raamat hakkab valmis saama. Siis on käsi soojaks joonistatud, aga äraandmistähtaeg jõuab kätte …“

Mahub koolikotti

Nagu öeldud, kinkis Tallinna keskraamatukogu läinud nädalal igale Tallinnas esimesse klassi läinud lapsele raamatu. Tänavu juba 12. korda. Raamatu „Tohuvabohu“ said kingiks 4442 kooliteed alustanud last.

Tallinna keskraamatukogu algatas raamatu kinkimise projekti 2007. aastal, selle eesmärk on tagada, et lapsed on esimeses klassis õppimise ajal koos õpetajatega läbi käinud tee koolist raamatukokku ning koos on õpitud tundma raamatukogu teenuseid. Alates 2007. aastast on Tallinna keskraamatukogu igal aastal kirjastanud ühe uue lasteraamatu, mille on saanud kingiks Tallinna munitsipaal-, riigi- ja erakoolide õpilased, sõltumata kooli õppekeelest.

Tallinna keskraamatukogu direktor Kaie Holm tunnistab, et on raamatuga väga rahul ja ka lugejad on selle juba üles leidnud. Ta ütleb, et autoritele on alati antud loominguliselt vabad käed, pannes siiski südamele, et raamatu saab esimese klassi laps, kes ei pruugi veel väga hästi lugeda osata. „Oluline, et see köidaks teda,“ lisab direktor, kelle sõnul tuli seekordse raamatu tegemisel pidada ka silmas, et see mahuks hästi koolikotti, kuna seda kasutatakse koolis lugemiseks.

Varem kinkeraamatute sarjas ilmunud

• „Kooliraamat“ (autor Indrek Koff, illustreerija Marja-Liisa Plats)
• „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (autor Kairi Look, illustreerija Marge Nelk)
• „Kuukassi koerused kosmoses“ (autor Joonas Sildre, Elina Sildre)
• „Kõik on kõige targemad“ (autor Contra, illustreerija Ulla Saar)
• „Armando“ (autor Mika Keränen, illustreerija Kertu Sillaste)
• „Suvevaheaeg koolis” (autor Kätlin Vainola, illustreerija Kertu Sillaste)
• „Onu Heino väike pere” (autor Jaanus Vaiksoo, illustreerija Kertu Sillaste)
• „Väike puu ja rändur kuu” (autor Ülle Kütsen, illustreerija Kertu Sillaste).
• Sarjas on välja antud ka kolm laste omaloomingut sisaldavat raamatut „Omad jutud“.

Raamatuid saab laenutada raamatukogust ja lugeda Lastelehelt
https://keskraamatukogu.ee/lasteleht/soovitame/e-raamatud/.