Õpetajate Leht 22. novembril
Kui ema on ühtlasi õpetaja. Koduõppe ahvatlus ja karid
Kui lapsed jõuavad teatud ikka, algab paljude vanemate võidujooks koolide pärast. Millisesse kooli laps panna? Kui varakult? Kuhu end sisse kirjutada, et hea kool oleks elukohajärgne? Samas kasvab nende vanemate hulk, kes tahavad ise oma lapsi õpetada – soovitakse rohkem olla oma laste kasvatamise juures ning anda neile edasi oma tõekspidamised, uskumused ja väärtushinnangud. „Kodus õppijate hulk suureneb ja küllap on koolide ees küsimus, miks siis nemad ei kõlba,” nendib Tallinna ülikooli pedagoogikadotsent Tiiu Kuurme.
Kas muudame keskhariduse kohustuslikuks?
Noored Kooli õpetajad arutasid seda küsimust oma seminaril. Osa neist oli kohustusliku keskhariduse poolt, teine osa vastu ja kolmandad rääkis pigem üldisest ja iseenesestmõistetavast keskharidusest, mida noored tahavad omandada ka ilma kohustuseta. Toodi välja, et esimeses klassis soravalt lugev laps astub väga tõenäoliselt ülikooli. Seega rohkem tähelepanu lasteaiale!
Üliõpilaste pedagoogilist praktikat juhendavate õpetajate kaksikroll koolis
Õpetajal, kes lisaks oma igapäevatööle ehk laste õpetamisele juhendab koolis üliõpilaste pedagoogilist praktikat, on täita kaks rolli. Toimetulek nendes eeldab oskust siduda õpetamise teooria praktikaga, tagada laste igakülgne areng ning pakkuda positiivset eeskuju tulevastele õpetajatele, kirjutavad Treffneri gümnaasiumi õpetaja Age Salo ja TÜ professor Krista Uibu.
2020 on eesti rahvajutu aasta
„Punamütsikese“ ja „Kolme põrsakese“ jutustamisega ei jää keegi hätta, eesti oma rahvajuttudega jäädakse jänni, tõdeb jutuvestja Piret Päär. Kui elame ainult tänapäevas ja unustame, mis oli enne meid, järjepidevus katkeb. Juured jäävad nõrgaks ja võivad kergesti tormituultes katkeda.Tema eestvedamisel on rahvakultuuri keskuse jutukool kuulutanud järgmise aasta eesti rahvajutu aastaks ning kutsub peresid, lasteaedu, koole, raamatukogusid koostööle.
Konkurss on maraton, mitte sprint: täna algas IX Eesti pianistide konkurss
22.–29. novembrini astub muusika- ja teatriakadeemia suures saalis võistlustulle 28 andekat klaverimängijat. Eelmise, 2014. aasta konkursi II koha omanik Johan Randvere leiab, et see konkurss on pianistile üks tähtsamaid sündmusi. „See on võimalus ja katsumus end kodupubliku ja Eesti professionaalse muusikaelu ees tõestada. Kes sellel konkursil silma paistab, jääb ka edaspidi meie muusikaelus osalema.“
Maailma ägedaim füüsikatund
„Rakett69“ telesaatest tuntud Arnold Rein Tatunts ja Mats Mikkor meelitasid tõeliste rokistaaridena kahel päeval Saku suurhalli tuhandeid huvilisi vaatama KVARK-i teadus-show’d.Euroopa suurimal teadusetendusel, mille sünnile aitas kaasa paarikümneliikmeline meeskond, lõi kaasa muusikuid, sportlasi ning õpilasigi.
Sinimustvalge päev Sindi gümnaasiumis
Sindi gümnaasiumis peeti õpilaskonverentsi „Eesti lipp 135“, millega jätkati kooli traditsiooni väärtustada riigilippu.
RAAMATU ERI: mida on uut laste- ja noortekirjanduses?
Raamatuaasta suundumused Tallinna keskraamatukogu laenutuste põhjal: tänavu on laste- ja noortekirjandust laenatud rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. See näitab, et laste ja noorte lugemishuvi ei ole kuhugi kadunud ning raamatukogust leitakse huvitavat lugemisvara. Näiteks tuleb laenutuste põhjal välja, et lasteaiaõpetajad soovivad laenata lasteaedadesse raamatuid enim just tunnete teemal. Aime- ehk teadmiskirjanduse laenamine on aga tihedalt seotud arvutimängudega.