PISA uuring – kiitus Eesti põhiharidusele

29. nov. 2019 Maie Kitsing haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna nõunik, Eesti esindaja PISA nõukogus - PISA uuring – kiitus Eesti põhiharidusele kommenteerimine on välja lülitatud
Maie Kitsing.

Haridussüsteemi arendamisel tuleb ette näha eesseisvaid väljakutseid ja reageerida neile oskuslikult. 3. detsembril avaldatakse PISA 2018 uuringu tulemused – siis saame veelgi targemaks meie haridussüsteemi kvaliteedist, tulemusi saame aga kasutada Eesti tuleviku haridusstrateegia planeerimisel.

PISA kui maailma suurima haridusuuringuga hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. PISA eesmärk on anda teavet, mis aitaks tõsta haridussüsteemide kvaliteedi taset. Kolme aasta tagune seis: Eesti on loodusteadustes ja võrdsuse kindlustamisel maailma tipus.

PISA on OECD kolmeaastase tsükliga rahvusvaheline haridusuuring, mida on läbi viidud juba 2000. aastast. Eesti on PISA-s osalenud alatest 2006. aastast: PISA 2018, mille tulemused saame teada detsembri alguses, oli meie jaoks viies.

Uuringu käigus kogutakse andmeid ka õpilaste hoiakute, õppimisviiside, käitumise, õppimist soodustavate ja takistavate tegurite, aga ka õpetamise kohta. Tulemuste põhjal antakse hinnang haridussüsteemile.

Uuringus osalevate õpilaste valim on koostatud sellisena, et esindada tervet riiki, arvestades õpilaskonna jaotust õppekeele, soo ja elukoha järgi. Koole ega õpilasi PISA tulemuste põhjal hinnata ei saa.

Riigi ja rahva kestlikkuse seisukohalt on oluline, et haridussüsteem kujundaks ühiskonnaliikme, kes realiseeriks oma võimed, oleks hooliv ja tegus kodanik. PISA abil juhitakse nende eesmärkide saavutamist takistavatele kitsaskohtadele tähelepanu.

Maailma tipus

Võrreldes 2006. aastaga on PISA testis osalenud riikide arv tõusnud 57-lt 79-le. Eesti õpilaste arv PISA valimis on kasvanud alla 5000-st 7000-ni. PISA 2015 uuringu tulemused näitasid, et meie 15-aastaste noorte loodusteaduste ehk bioloogia-, geograafia-, füüsika- ja keemiateadmised ning -oskused olid maailmas tipptasemel: Euroopas esimesel ning maailmas kolmandal kohal.

Varasemast rohkem oli meil loodusteadustes õpilasi, kes suutsid lahendada väga keerukaid ülesandeid, nn tippsooritajaid – kokku 13,5 protsenti, samas OECD keskmine oli 8 protsenti. Eestis oli kõige vähem madalate oskustega õpilasi – üle kahe korra vähem kui Euroopa teiste riikide keskmine.

Loodusteaduste kõrval olid kõrgel tasemel ka lugemise ja matemaatika tulemused – Eesti õpilaste matemaatikateadmised ja -oskused olid Euroopas Šveitsi järel teisel ja maailmas üheksandal kohal, lugemises olid meie noored Soome ja Iirimaa järel Euroopas kolmandad, maailmas kuuendad.

Akadeemiliste tulemuste kõrval tõi uuring välja, et Eesti õpilaste tulemused sõltusid pere sotsiaalmajanduslikust taustast vähe. Eesti oli kümne riigi ja majanduspiirkonna hulgas, kus keskmiselt kümnest madala sotsiaalmajandusliku taustaga õpilasest neli saavutasid väga häid tulemusi ning pea pooled meie ebasoodsa peretaustaga õpilastest saavutasid suurepäraseid tulemusi.

Haridusturismi sihtriik

Tänu Eesti PISA eduloole on välismaal huvi Eesti vastu järjest suurenenud. Oleme saanud Euroopas Soome kõrval üheks eeskujumaaks. Eesti on kutsutud osalema projektis „Tippharidussüsteemid homme“, kus osalevad ka PISA tippriigid Singapur, Hongkong, Lõuna-Korea, Soome ja Briti Columbia. Eesti võtab vastu palju välisriikide esindajaid, kes tulevad külla, et meie hariduskogemustest õppida − paljudel Tallinna koolidel ei ole nädalatki, kus neid ei väisaks külalised välisriikidest.

Mis siis ikkagi on meie tugeva põhihariduse võti? Tasub alustada ajaloost ja ühiskonnast. Eesti rahvas on kahtlemata haridususku. Selle usu tõttu panevad õpetajad ja vanemad lastele südamele, et haridus annab võimalused, ja enamik meie õpilastest on valmis koolitunnis pingutama.

Selle usu tõendus on tööhõive analüüsid, mis näitavad selgelt, et mida kõrgem on haridus, seda suurem on hõivemäär ning haridustaseme ja palga vahel on otsene seos: iga järgnev haridustase suurendab keskmist sissetulekut. Isegi töökohtade arv ühe inimese kohta sõltub haridustasemest.

Ajalooliselt välja kujunenud vabadustahe on viinud meid tegevus- ja sõnavabadusele ning iseseisvuspüüdlustele. USA inimõiguste organisatsiooni koostatud vabaduse indeksi järgi kuulub Eesti 25 kõige suurema vabadusega maa hulka.

Loomulikult peegeldub see ka hariduses. Eesti koolijuht on oma välismaa ametikaaslastest oluliselt vabam − tal on õigus valida õpetajaid, muuta töökorraldust, otsustada ressursside kasutamise üle ja kujundada õppekeskkonda. Selline autonoomsus võimaldab targal koolijuhil luua leidlik, ambitsioonikas organisatsioon, kus osatakse lahendada kitsaskohti, püstitada kõrgeid eesmärke ja neid ka saavutada.

Rahvusvahelise õpetajauuringu TALIS 2013 kohaselt on meie õpetajad kõige autonoomsemad oma töös – neil on õigus valida nii õppematerjali kui ka õppemeetodeid. Ka seadusandluse muudatused näitavad järjest suurema autonoomsuse andmist koolijuhtidele ja õpetajatele.

Meie haridusedu kujunemisel on oma roll olnud sotsiaalsüsteemil. Lapse arengule on esmatähtsad esimesed kolm aastat. Meie lapsevanemad saavad olla palgalisel lapsehoolduspuhkusel koos lapsega kodus poolteist aastat, selline privileeg ei ole kättesaadav enamiku maade vanematele. Hariduslike erivajadustega õpilastele võimaldatakse tasuta tugi lasteaias ja koolis, sellist praktikat paljudes maailmariikides aga ei ole.

Meie koolisüsteem tagab lastele pikema lapsepõlve − koolimineku aeg on Eestis teiste riikidega võrreldes üks hilisemaid. Laste huvialast arengut toetatakse juba lasteaiast saadik ja jätkatakse kooli ajal. Ka see, et Eesti lapsed ei pea kannatama koolipäeval tühja kõhtu ja kõigile on tagatud õppematerjalid, ei ole tavapärane paljudes teistes riikides. Oleme suutnud kindlustada lastele võrdse juurdepääsu hariduse omandamisel.

Ühtluskooli põhimõte

PISA 2015 näitas, et Eesti õpilane kulutab nädalas õppimisele koolis keskmiselt 25 tundi ja 45 minutit, mis on vähem kui 3/4 OECD riikides. PISA on hinnanud ka õpilaste testiärevust – tegur, mis võib takistada õpilastel oma võimeid täiel määral näitamast. Kolme aasta tagused tulemused näitasid, et Eesti õpilased suhtuvad testide tegemisse üsna rahulikult, järjestusime selle näitaja alusel kuuendale kohale 72 riigi hulgas.

Eestis järgitakse edukalt ühtluskooli põhimõtet – õpilased õpivad riikliku raamõppekava alusel, akadeemilise ja kutsesuuna vahel jagunetakse pärast põhikooli. Igal Eesti koolil on võimalik oma õppekava luues arvesse võtta õpilase tausta ja piirkonna eripära. Eesti on oma näitega tõestanud, et omanäolisus rikastab.

Rohkem kui kümme aastat tagasi parimate haridussüsteemide tunnuseid otsides väitis USA tuntud konsultatsioonifirma McKinsey, et haridussüsteemi kvaliteet ei saa olla kõrgem kui tema õpetajate kvaliteet. Magistritase õpetajaametisse asumisel ei ole vajalik paljudes riikides, kuid Eestis on see õpetaja kvalifikatsiooni üks nõue. TALIS-e uuringu tulemused näitavad, et Eesti õpetajad ja koolijuhid paistavad rahvusvahelises võrdluses silma kõrgel tasemel ettevalmistuse poolest ning ennast järjepidevalt arendavate professionaalidena.

Pingerida ja robotid

Riikide omavaheline võrdlemine on toonud kaasa ulatuslikke haridusreforme. Näiteks Saksamaa, mille tulemused olid 2000. aastal alla OECD keskmise, algatas mitmeid reforme hariduses − koolidele anti juurde vabadust, aga loodi ka standardid ja rakendati nende tsentraalset hindamist. Taani võttis kasutusele õpitulemuste ja koolide hindamise, sest riiki ei rahuldanud olukord, kus suurtest hariduskuludest, sh õpetajate kõrgetest palkadest hoolimata olid õpilaste teadmised ja oskused kehvad.

Kas Eesti maailma tipus olemine tähendab, et saame loorberitele puhkama jääda? Kindlasti mitte. PISA madala ja tippsooritusega õpilaste osakaalu oleme kasutanud meie „Elukestva õppe strateegia 2020“ näitajatena. Oleme seadnud eesmärgiks võrdsuse kindlustamise ja tipptaseme saavutamise hariduses. Siseriiklikult on PISA tulemuste põhjal tehtud mitmeid sekundaaruuringuid, mis on toeks meie kitsaskohtade selgitamisel ning lahenduste väljatöötamisel. Haridussüsteemi arendamisel on olnud abiks ka teiste riikide kogemused.

Maailm on muutumas ja PISA käib muutustega kaasas − testi uuendatakse vastavalt muutustele ühiskonnas ja majanduses. Juba praegu on PISA testidega hinnatud tulevikus üha rohkem vajaminevaid oskusi: probleemilahendusoskusi, finantskirjaoskust ja globaalseid pädevusi. Järgmise, 2021 aasta PISA-ga kavatsetakse hinnata õpilaste loovat mõtlemist.

Andreas Schleicher, OECD haridusvaldkonna peadirektor, on öelnud, et teadmisi ja oskusi, mida on kerge õpetada ja hinnata, on lihtne ka digiteerida ja automatiseerida. Koolis peab õpetama ja õppima oskusi, mida robotid teha ei suuda: loovalt ja kriitiliselt mõtlema, osavalt suhtlema, probleeme lahendama ja koostööd tegema. Tehisintellekti areng nõuab muutusi nii õppekavas, õppes kui ka hindamises.


Comments are closed.