Riigieksami edetabelite teisest küljest

29. nov. 2019 Elmu Koppelmann Tapa gümnaasiumi direktor - Kommenteeri artiklit
Elmu Koppelmann.

Olen aastaid mõelnud riigieksamitulemuste edetabelitest tulenevatest nüanssidest ning nende mõjust koolide arengule. Seekord ärgitas mind kirjutama sel teemal üks raadios kuuldud intervjuu, samuti mõned suured pealkirjad ajalehtedes.

Olen Eesti nn keskmise kooli direktor, kelle juhitud kool saavutas ühes edetabelis 16., teises 110. ning arvutuslikes edetabelites 60.–80. koha. Neid numbreid on algul keeruline mõista, kuid proovin need oma mõtete ja näidetega lahti rääkida.

Visata välja?

Mõnda aega tagasi olime ühe nn eliitkooli direktoriga koos direktorite kogunemisel ja käisime ka saunas. Saunas räägitakse harilikult ilmast, naistest või poliitikast, haridusmehed räägivad haridusest. Üheks vestlusteemaks eliitkooli direktoriga oli koolide edetabelid. Vestlus oli elav ja näiteid täis.

Tema kool oli tipus, minu kool ikka keskmiste seas. Tema koolis oli konkurss 4–6 õpilast kohale, minu koolis oli konkurents olematu. Ma väitsin talle, et minu kooli 36 lõpetanu viie parema õpilase keskmised tulemused on paremad kui tema kooli lõpetajate keskmine. Vaidlesime veel väheke, kuid lõpuks nõustus ta minu väitega, et sel juhul oleks ka Tapa koolil asja esikolmikusse.

Sama olukord on Tapa gümnaasiumis sellel aastal. Lõpetajate tipp oli väga tugev: kaks kulda ja neli hõbedat ning veel sama palju tublisid. Kui nüüd võtta esimese kolmandiku – 10–12 õpilast – keskmine välja, siis oleks Tapa gümnaasium koolide edetabelis kindlalt kahekümne parema seas. Kuid võta näpust, meil on veel õpilasi! Või visata ülejäänud välja?

Kevadel lõpetamise ajal tuli minu juurde ühe lõpetaja ema ning tänas mind, öeldes, et kui see poiss ei oleks gümnaasiumis õppida saanud, oleks tast saanud üle linna pätt. Enam-vähem samad sõnad lausus üks vanaema. Muide, need noormehed õpivad edasi ning saavad ilmselt tulevikus väga hästi hakkama ning noortel naistel on võimalik valida rohkemate kesk- või kõrgharidusega noormeeste vahel, et luua korralik Eesti kodu. Lisaks saab Eesti riik endale korralikud, haritud ja edasipüüdlikud kodanikud.

Võrreldes võrreldamatut

Igal koolil on oma eesmärgid ja sellest tulenevalt ka tulemused. Kuid selge on ka see, et kõike ei saa ühte patta panna ning siis võrrelda. Mingil juhul ei saa edetabeleid ületähtsustada, kuna koolil ei ole ainult see eesmärk. Ilmselt peaks Eesti kool suunama rohkem tähelepanu just iga õpilase individuaalsele andekusele, mitte tampima kindlaid, tihti küllalt elukaugeid reegleid ajusse, et saavutada edetabelis kõrge koht.

Tean paari Tapa kooli poissi, kes kõrgkooli teisel kursusel eelmainitud eliitkooli õpilast matemaatikas aitasid, kuna mingi osa oli jäänud neil koolis arusaamatuks.

Tapa gümnaasiumis on veel õhtune õpe ehk ametliku nimetusega mittestatsionaarne õpe, kus õpib praegu 64 õpilast, neist üle viiekümne on Eesti Vabariigi kaitseväelased. Toredad, töökad ja asjalikud noored mehed, kes tulevad pärastlõunal kooli ja õpivad kahel päeval hiliste õhtutundideni. Rääkimata missioonidel ning metsalaagrites iseseisvast õppimisest. Ka nende tubli (see ei ole iroonia!) õppimine on tabelis näha.

Mõni aasta tagasi käisime ühes metropolis võistlustel, kus võistkondi oli kuuest riigist. Jõudsime finaali, kus vastaseks oli kohaliku spordikooli võistkond, mis hõlmas 500 000 elanikuga rajooni. Tapa linnas on heal juhul 5000 elanikku. Kaotasime mängu mõne väravaga. Kaotus kurvastas, kuid olin uhke meie poiste südikuse ja tulemuslikkuse üle. Ka kaotustest saab rõõmu tunda.

Kõike siin maailmas saab võrrelda ja mõõta, teha edetabeleid ja anda aukirju. Kuid kas on mõtet võrrelda võrreldamatut, teadmata asja sisu ning olustikku? Ilmselt mitte.

Tapa gümnaasiumi lõpetajatest on saanud häid näitlejaid, muusikuid, teadlasi, lennujuhte, ärimehi, poliitikuid, õpetajaid ja teistel elualadel edukalt hakkama saavaid inimesi. Tapa kool töötab, õpetab, kasvatab ning annab endast parima nii nagu kõik Eestimaa koolid. Tihti jääb midagi küll nagu puudu, kuid mitte tahtmist teha head tööd.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!