Töölehed robotite kasutamiseks ainetunnis
Et kõigil õpetajatel mistahes Eesti koolis oleks roboteid õppetöösse lihtsam rakendada, on valmimas 95 töölehte robotite kasutamiseks matemaatikas, loodus-, tehnoloogia- ja kunstiainetes.
Töölehed leiab aadressilt digivihik.ee. Digivihiku programmi lõi firma Insplay koostöös Tallinna 21. kooli ja robootikaõpetaja Rasmus Kitsega. Digivihiku programmis on korraldatud veebiseminar ja tulekul on kaks koolitust (lisainfo http://digivihik.ee/liitumine#header7-31).
LEGO Educationi õppelahendustel põhinevad tunnikavad, koolitusprogramm ja koostöövõrgustik on koolidele robootika kasutuselevõtul toeks. Töölehed valmisid Euroopa sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt (Klass+)“ raames. Nende autorid on õpetajad, kes on töölehed ise läbi proovinud.
„Üheksa kooli aineõpetajatest eksperdid lõid tunni sisu, töölehed on kõigile vabalt kasutatavad. Oluline on, et nendes tundides on leitud puutekohad, kus roboteid on hea õppevahendina kasutada,“ selgitab robootikaõpetaja Rasmus Kits. Ta lisab, et lapsed on sellises tunnis muidugi rõõmsad. „Nad võtavad hea meelega kõike uuenduslikku vastu. Õpilased mõistavad, et robootika on põnev, aga saavad ka aru, et tuleb vaeva näha. Teistes ainetundides omandatud teadmised tuleb nüüd töösse rakendada. Jah, nad teavad, kuidas arvutada ringjoone ümbermõõtu või millal kasutada suurt algustähte, aga need reeglid kehtivad ka robootikas!“
Rasmus Kitse rõõmustab, et õpetajate hoiak on robootika suhtes hakanud muutuma positiivsemaks. „Uued asjad natuke hirmutavad, ei olda kindlad. Natuke häirib õpetajaid fun-faktor: et kas tund peab olema meelelahutusliku iseloomuga, kas peame tööd tegema selle nimel, et õpilastele haridust müüa,“ tõi Rasmus Kits välja õpetajate kõhklused. „Aga pigem saadakse aru, et tehnoloogia suures pildis on hea, see toetab meie elu. Nüüd on juba ajalooõpetajagi tulnud minu juurde ja uurinud, kuidas ajalootunnis roboteid kasutada, kas see on võimalik.“
Loodusainete õpetaja Anneli Lään jagab oma kogemust robotite kasutamisest 7. klassis. Digitehnoloogia tunnis tegeleb klassiga kaks õpetajat – aineõpetaja ja robootikaõpetaja. See on muidugi suur pluss tunni õnnestumiseks. „Mina andsin pigem ideid, mida teha. Robootikaõpetaja mõtles, kuidas teostada. Seega meeskonnatöö. Veel neli aastat tagasi ei olnud mul robotitega mingit kontakti, tundus täitsa ületamatu ülesanne, aga sain hakkama,“ kinnitab Anneli Lään. Ta tõi näite 7. klassi füüsikast – pikkuse mõõtmise juures oli teema hodomeeter ehk läbisõidumõõdik. Õpilased ehitasidki robot-hodomeetri ja võrdlesid, kui täpne oli üks või teine robot. Esiteks said õpilased ise ehitada, teiseks mõõta, kolmandaks analüüsida, mis valesti läks. „Õppimine ongi vigade tegemine, vigadest õpitakse,“ ütleb selle peale Anneli Lään.
Sellise tunni puhul on töölehel õpilaste tegevus ja ülesanded samm-sammult lahti kirjutatud. Tund toimub paaristööna, aineõpetaja kontrollib töölehe täitmist, robootikaõpetaja tegeleb tunni tehnilise poolega..
Kuidas ikkagi motiveerida õpetajaid ainetundi robootikaga ühendama?
„Roboti kasutamine ainetunnis on lihtsam, kui paljud õpetajad arvavad. See on lõbus, praktiline, väga hea meetod õpetamaks teooriat praktika kaudu. Hirmust tuleb üle saada. Tänapäeva seadmed töötavad hästi, robotid on töökindlad,“ julgustab Rasmus Kits.
Koolijuht Meelis Kond lisab, et koolipidaja ehk kohalik omavalitsus peaks kooli robotõppes toetama. Ka õpetajate täienduskoolitus on üks eeldus, et robotid ainetundides kasutusele võtta.
Robootika on kohustuslik õppeaine – üks tund nädalas 3.–6. klassini. 7. klassis on digitehnoloogia tund, mis on loodud spetsiaalselt selleks, et saaks tunnis roboteid kasutada. Gümnaasiumis saab robootikat võtta valikainena. Lisaks tegutsevad robootika huviringid nooremale ja vanemale kooliastmele.
„Robotist saab täiesti tavaline tänapäevane õppevahend. Lapsed kogevad, kuidas teistes tundides õpitut robootikas rakendada. Robot ei ole lihtsalt demonstratsiooniks, õpilane saab seda ise ehitada ja programmeerida. Isegi muusikatunnis saab roboteid kasutada, kuid rohkem ikka loodus- ja reaalainetes,“ selgitab Rasmus Kits.