Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult
Miina Härma gümnaasiumi noor bioloogiaõpetaja Kirstin Karis on suutnud huvi aine vastu tekitada neiski, kel loodusained varem vastukarva olid. Ta viitsib otsida kas või poole ööni tundide ilmestamiseks videoid ja teadusartikleid ning astub katsematerjali ostuks vahel turultki läbi.
Nagu paljud noored, ei teadnud ka Miina Härma gümnaasiumi abiturient Kirstin Karis, mida ülikoolis õppida tahab. Mõtteis mõlkus arstiteaduskond, kuid ta sai aru, et ei suuda nii suurt vastutust enda kanda võtta, ja valis teise inimesega seotud ala – bioloogia.
Viimasel kursusel uuris Kirstin Karis arengubioloogia laboris hiire närvisüsteemi arengut ja seisis otsuse ees, kas jätkata teadusradadel.
Kuid paelus ka õpetajakutse. Tõuke oli andnud aasta vahetusõpilasena Kanadas, kus Karis koges, et tunnid olid põnevamad ja elulisemad ning õpitav jäi palju paremini meelde kui Eestis. Võiks meiegi koolis õpetada teistmoodi, mõtles ta toona.
Teadlas- ja õpetajakarjääri kaalukausile pannes mõistiski Kirstin Karis, et tahab rohkem inimestega suhelda ja näha oma töö tulemust kiiremini kui teaduses. Ta küsis nõu ka arengubioloogist isa Alar Karise käest, kes soovitas tütrel proovida, kas too saab õpetajaametis hakkama.
2016. aastal lõpetas Kirstin Karis Tartu ülikoolis gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja eriala ja kuulis, et tema enda kool, Miina Härma gümnaasium, otsib bioloogiaõpetajat, kes annaks tunde ka rahvusvahelise, IB-õppe õpilastele. Kandideeris ja osutus valituks.
Nägi vaeva
„Esimene aasta polnud kerge,“ tunnistab Kirstin Karis. „Ettevalmistus tundideks oli meeletu. Kui tahad, et oleks huvitav ja õpilased tuleksid su tundi rõõmsalt, pead vaeva nägema. Enam ei toimi see, et pead ainult loengut, tuleb välja mõelda vaheldusrikast tegevust.“
Ta valmistaski igal õhtul poole ööni tunde ette ja nädalavahetusedki kulusid koolitööle. Oma eluks suurt aega ei jäänud. Teine aasta möödus üsna samamoodi. Kolmandal aastal läks veidi kergemaks, ent Kirstin Karis on inimene, kes püstitab endale kogu aeg uusi sihte – ta vaatab pidevalt oma õppematerjale üle ja teeb muudkui muutusi. Klassid on ju erinevad ning ühed ja samad asjad ei toimi. Kogu aeg tuleb ka teaduses peale uut, mida õppetöösse põimida.
„Kuid õpilastega suhelda pole keeruline olnud,“ ütleb Kirstin Karis. „Ise ka ei tea, kuidas, aga saavutasin kohe distsipliini. Kui tekitad õpilastes huvi aine vastu, siis ei peagi distsipliiniga vaeva nägema. Õpetan gümnaasiumiastmes, kus on suured inimesed. Tore on tunnis olla.“
Kirstin Karise olekust õhkub enesekindlust, täpsust, korrektsust, sõbralikkust. Tagasisides ongi õpilased kirjutanud, et neile muidu noored õpetajad väga ei istu, kuna nad ei suuda õpilasi vaos hoida, aga õpetaja Karis suutis end algusest peale kuulama panna ja tema tundides on alati põnev.
„Olen nõudlik, aga mitte kuri. Teatud asjade suhtes isegi väga nõudlik, nagu näiteks tähtajad,“ sõnab Karis. „Elus tuleb palju tähtaegu ette, ei saa kõike viimasele hetkele lükata. Tahan, et õpilased saaksid koolist oskuse oma aega planeerida. Kool on ju õppimise koht. Siin ei õpita mitte ainult ainet, vaid üldse oskusi tulevaseks eluks.“
Vahepeal tuleb Karisel õpetada noori ka õppima. Et nad õppematerjale tehes ja konspekteerides ei kirjutaks lihtsalt maha, vaid mõtleks ja mõtestaks oma tegevust. Gümnaasiumi tulevad õpilased eri koolidest ja erinevad ka nende õppimisharjumused.
Ideid üle ilma
IB-õppe õpilastele annab Kirstin Karis tunde inglise keeles.
„Alguses oli päris raske,“ sõnab Karis. „Bioloogia terminoloogia on keeruline ja täpne, istusin õhtuti YouTube’is ja uurisin ka seda, kuidas mõnda keerulist sõna hääldatakse. Oli raske, aga ma ei võtnud seda kui raskust, vaid kui väljakutset. Ma ei proovinud kordagi tunnis midagi eesti keeles öelda – muidu ei saagi selgeks. Õpilased on väga toetavad. Kui mul ei tule mõni sõna meelde, siis kohe hõikavad.“
Töö rahvusvahelise õppe õpetajana tõi Kirstin Karisele kohe esimesel aastal palju tutvusi üle maailma. Rahvusvahelistes foorumites jagavad õpetajad põnevaid ideid, mida bioloogiatunnis teha, ja neid materjale kasutab Karis nii inglis- kui eestikeelsetes tundides.
„Internetis on nii palju huvitavat, ka praktilisi töid tunniks,“ räägib ta. „Ma pole õpetaja, kes ütleks tunni algul, et võtke õpikud lahti ja lugege. Pigem lasen õpilastel kodus materjali läbi lugeda, et nad natuke saaksid aimu. Oma õppematerjale koostades tuginen õpikule, aga võtan siit-sealt juurde ja teen oma miksi. Eestikeelseid häid bioloogiamaterjale gümnaasiumile ju polegi.“
Tunnis näitab Karis videoid ja annab teadusartikleid lugeda. Härma gümnaasium on inglise keele süvaõppega ja õpilased saavad ka raskematest tekstidest aru.
Praktiliste tööde tegemiseks käib õpetaja vahel turul ja ostab näiteks sea südame, et näitlikustada inimese südame teemat ja teha selgeks, kus on veenid ja arterid.
„Paneme kummikindad kätte ja uurime, kuidas veri südames voolab. Õpilased on elevil, tahavad rõõmuga teha,“ lausub Kirstin Karis. „Loodusõpetus ongi õpilastele meeldima hakanud. Osa ütleb küll algul, et neile bioloogia ei meeldi, aga läheb veidi aega mööda ja nad leiavad, et see on toredam, kui nad arvasid.“
Muna õpetab kana
Juhtub ka nii, et nädalavahetusel saadab õpilane Messengeris õpetajale mõne huvitava artikli lugemiseks. Siis on õpetajal tõeliselt hea meel, et on noortes huvi tekitanud.
„Ma ei tea õpetajana kõike, arutleme ja otsime keerulistele küsimustele vastuseid, õpime koos,“ on Karis rahul.
Facebookis on Karis loonud IB-õppe bioloogiaõpilastele grupi, kuhu nii õpetaja kui õpilased postitavad artikleid ja videoid.
Kui palju on aga koolielus kasu ülikooli õpetajakoolitusest?
„Tegelikkust näed ikkagi alles klassi ees,“ vastab Kirstin Karis. „Võid ju õppida igasuguseid meetmeid, mida mingis olukorras rakendada, aga klassi ees on teistmoodi. Meie saime alles viimase aasta kevadel klassi ette. Tundsingi õppides puudust, et ei saa õpilaste ees piisavalt olla. Harjutasime küll kursusekaaslastega, aga see pole see. Nüüd on ülikoolis pidev pedagoogiline praktika, süsteem on veidi parem.“
Kui Karis tööle tuli, ei olnud Härma gümnaasiumis veel mentoreid. Arendusjuht aitas sisse elada ja noor õpetaja oli ise agar kolleegidelt nõu küsima. Käesolevast aastast on koolis mentorisüsteem käivitunud ja ka Karis ise on mentor.
„On hea, kui keegi oskab noort õpetajat suunata ja aidata probleemide korral – et teaksid kas või seda, mis ajaks tuleb dokumente ära saata,“ ütleb Karis. Ta lisab, et õpetajatöö kõige tüütum osa ongi paberite täitmine. Õnneks pole seda gümnaasiumiastmes liiga palju.
Küll aga on tulnud paberimajandust juurde seoses sellega, et Kirstin Karis on sügisest IB-õppe vanema astme ehk Diploma-õppe koordinaator. Uus amet toob juurde rahvusvahelist suhtlemist ja vastutuse selle eest, et õpilased jõuaksid rahvusvaheliste eksamiteni. „Natuke klassijuhatajatöö moodi,“ võrdleb Karis.
Uute kohustustega seoses on nüüd tunde vähem. Ta õpetab rahvusvahelises õppes bioloogiat ja loodusklassile inimese füsioloogiat.
IB-õpe võimaldab sama süsteemi järgi õppida eri riikides. Tartusse tulebki üha enam tööle inimesi teistest riikidest. Kui kohti on üle, võetakse ka eesti lapsi vastu.
IB-õpe avab õpetajalegi ukse maailma ja võimaldab teise riiki minna õpetama.
„Tahaks ise ka korraks mujal proovida. Kaua ei tohi ühe koha peal olla, arengu huvides on vaja vaadata, kuidas mujal asjad käivad,“ lausub Kirstin Karis.
KIRSTIN KARIS
Sündinud 7. aprillil 1991 Tartus
HARIDUS
- 1998–2011 Miina Härma gümnaasium.
- 2007–2008 Etobicoke’ School of the Arts Torontos Kanadas.
- 1998–2008 Heino Elleri nimeline Tartu muusikakool, viiuli eriala.
- 2006–2010 Ülenurme muusikakool, pop-jazz-laulu eriala.
- 2011–2014 Tartu ülikool, bioloogia eriala bakalaureuseõpe, molekulaar- ja rakubioloogia suund.
- 2014–2016 Tartu ülikool, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja eriala magistriõpe (bioloogia ja geograafia).
TÖÖ
- 2016–… Miina Härma gümnaasium, bioloogiaõpetaja, IB Diploma biology õpetaja.
- 2019–… Miina Härma gümnaasium, IB Diploma koordinaator.
MUU KOGEMUS
- 2013–2014 TÜ, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, arengubioloogia õppetool, laborant.
- 2015 teadusartikli „Deletion of RIC8A in neural precursor cells leads to altered neurogenesis and neonatal lethality of mouse“ kaasautor.
- 2014–2016 projekti „Rändav bioklass“ instruktor.
- 2013–2014 TÜ akadeemiline naiskoor, tehniline assistent.
- 2015 TÜ akadeemiline naiskoor, häälerühmavanem.
KOMMENTAARID
Alar Karis, Kirstini isa, ERM-i direktor:
Ma ei oska öelda, kui hästi on mul see õnnestunud, kuid olen püüdnud lapsi suunata viisil, et otseselt ei ütle, mida nad peaksid tegema või õppima. Nii valis ka Kirstin arengubioloogia pigem oma sisetundest lähtuvalt kui selle järgi, et mina olin ülikoolis arengubioloogia professor. Ilmselt on tänapäeva noortele omane, et kui kõik keharakud ütlevad, et miski pole päris see, on neil julgust suunda muuta. Tore, et selle ühise arengubioloogia etapi tulemusena on meil ühisartikkel rahvusvahelises ajakirjas, kuigi koos pole me laboris töötanud – olin sel ajal juba rektor.
Tean, et juba bakalaureusetööd tehes sai Kirstin aru, et ta pole laboriinimene ning soovib edasi õppida loodusteaduste õpetaja magistrantuuris. Muidugi selgitasin Kirstinile õpetajaameti raskusi, näitasin noorte õpetajate artikleid nii Õpetajate Lehes kui mujal, rääkisin, et paljud loobuvad õpetajaametist juba esimesel aastal jne. Kõik ikka selleks, et ta oleks oma valikus veendunud. Õnneks kõik see tema otsust ei mõjutanud ning paistab, et Kirstin on oma valikuga rahul. Tundub, et ka tema õpilased on sama meelt.
Ene Tannberg, Miina Härma gümnaasiumi direktor:
Kirstin on meie koolis õpetajana ametis neljandat aastat. Aga Härma kooliga on ta olnud seotud märksa kauem: ta on meie kooli vilistlane ja tegi ka oma õpetajakoolituse praktika siin. Juba praktika ajal paistis Kirstin silma õpetajana, kes kasutab mitmesuguseid metoodikaid, kelle tunnis on õpilastel huvitav ning bioloogia põhitõed saavad justkui märkamatult selgeks. Et otsisime toona bioloogiaõpetajat, tegin Kirstinile ettepaneku kandideerida.
Kirstin teeb oma tööd suure pühendumisega, otsib võimalusi tunde mitmekesistada, organiseerib sageli õppekäike, kutsub tundidesse erialaspetsialiste. Tema õpilased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi aineolümpiaadidel. Kirstin on tegev mitmes projektis, näiteks juhib STEAM-projekti, mille käigus valmivad kolme kooli ühistööna digiõppematerjalid. Käimas on ka Nord+ projekt, milles tehakse kolme aasta jooksul koos Leedu ja Läti partneritega laborikatseid eri maade jõgede vee uurimiseks.
Sellest õppeaastast on Kirstin juhtkonna liige, ta koordineerib rahvusvahelise õppe Diplma-programmi. Näen Kirstinis juhiomadusi: ta on süsteemne ja järjekindel, avatud meelega meeskonnas tegutseja. Kirstin õpetab jätkuvalt ka bioloogiat.
2019. a kevadel lõpetanud 107. lend valis Kirstini oma lemmikõpetajaks. Õpilased iseloomustasid Kirstinit kui pühendunud ja avatud suhtumisega head ning asjatundlikku noort õpetajat, kes on äratanud neis huvi nii bioloogia kui õpetajaameti vastu.
[…] Uuendatud 15.11.2019 Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult […]