Uurimistööde võistlus „Eesti maailmas. Maailm Eestis“

6. aprillini saab saata töid kooliõpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusele „Eesti maailmas. Maailm Eestis“.

Võistlusele oodatakse töid, mis uurivad, millega oleme maailmale mõju avaldanud ja millega maailm on meid mõjutatud. Konkursil osaleja võib uurimisfookusesse võtta nii Eesti ajalugu mõjutanud sõjad, väliseestlased ja nende lood, meie kultuuripärandi kui ka palju teisi põnevaid teemasid.

Eesti ja maailm on alati teineteist mõjutanud, seda juba aegade algusest peale. Olid need siis viikingid, kes meie rannaaladel õnne katsusid, või Euroopast ristiusuga siia saabunud ordurüütlid, Napoleoni sõjad või Jannseni Perno Postimehest loetud kirjeldused kaugetest maadest. Ka meie oleme maailma oma jälje jätnud. Lennart Meri on tabavalt öelnud: „Euroopa vajab Pearut ja Andrest, Paul Aristet, Jaan Einastot ja Endel Lippmaad, mitte Eestis villitud kokakoolat.“ Meil on omad nišid ja nüansid, millega eristuda ja teiste sekka mitte ära kaduda.

Võistlusel osalemiseks on määratud vanuseastmed: põhikool (5.–9. klass), gümnaasium (10.–12. klass) ja kutsekoolid. Uurimistööde esitajate vanuse ülempiir on 21 aastat. Konkursi tingimustega saab lähemalt tutvuda aadressil www.eays.edu.ee.

Ajalootunnetus algab meist endist

Esimene EAÜS-i ajaloo uurimistööde võistlus toimus 1999. aastal. Tänaseks on õpilased kirjutanud juba 2081 uurimistööd, mis on ajaloole tallele pandud Eesti kirjandusmuuseumis.

Uurimistööde võistluse patroon on Eesti president ning rahaauhinnad parimatele paneb välja presidendi kultuurirahastu. Raamatupreemiaid ja kogu ürituse korraldust rahastab HTM. Lisaks panevad võistluse korraldamisel õla alla mitmed mäluasutused, kes tunnustavad noorte uurijate hulgast neid, kes just nende valdkonnas silmapaistvaid uurimusi on kirjutanud, andes välja eripreemiaid. Parimad gümnaasiumiastme uurijad saavad astuda konkursivabalt Tartu ja Tallinna ülikooli.

Pikki aastaid on konkursi hindamiskomisjoni juhtinud TÜ uusima ajaloo professor Eero Medijainen, suur hindamiskogemus on ka TÜ ajaloo didaktika dotsendil Anu Raudsepal ja Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraatoril Anu Järsil. Igal aastal lisandub ka üks uus žüriiliige ja nii on žürii töös osalenud rahvusarhiivi nõunik Birgit Kibal ning eelmisel aastal andis oma panuse Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Meelis Maripuu. Loovtöid hindava žürii koosseisus on olnud ajaloo- ja kunstiõpetuse õpetajad Liis Reier ja Helina Raal prantsuse lütseumist, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Pille Rohtla Audentese erakoolist, vabakutseline kunstiõpetaja Sigrit Peets jt.

Aastate jooksul on õpilased koos oma juhendajatega uurinud paljusid kodukandi inimesi, kelle lugu muidu jääkski rääkimata. Kirjutatud on nii lähemast kui kaugemast ajaloost, kasutatud ka selliseid allikaid, mida arhiivides ei leidugi. Õpilaste uurimistöid on kasutatud ka magistri- ja doktoritööde kirjutamisel. Alates 2015. aastast on lisaks uurimistöödele võimalus võistelda ka loovtööde kategoorias, mis võimaldab iga-aastasele teemale läheneda nii loomingulisemal kui ka praktilisemal moel.

Võitjad pääsevad EUSTORY laagrisse

Rahvusvaheliselt on võistlus koondunud EUSTORY (History Network for Young Europeans) nime alla, mis asutati 2001. aastal Körberi sihtasutuse algatusel Hamburgis. Algusest peale on EUSTORY-sse kuulunud ka Eesti. Kõigi riikide võitjad (vanuses 16+) saavad kandideerida EUSTORY rahvusvahelistesse laagritesse. Eestist on seal osalenud juba 66 meie võistlusel parimaks tunnistatud uurimistöö kirjutajat.

EUSTORY võrgustik ühendab üle 20 Euroopa ühiskondliku organisatsiooni, kes korraldavad noortele ajaloo uurimistöid. Praeguseks on EUSTORY võistlustel kokku osalenud üle 200 000 õpilase. Konkursside, rahvusvaheliste seminaride ja projektidega julgustab EUSTORY noori leidma isiklikke vastuseid küsimusele, mis meid ühendab, mis meid eristab ja kuidas ületada kitsaskohti. Eriti kriisiaegadel, kui ajalugu kasutatakse sageli relvana, soovib EUSTORY aidata kaasa Euroopa ajaloojälgede kriitilisele uurimisele kohalikus, piirkondlikus või perekonna ajaloos. Eesmärk on dialoog ja vastastikune mõistmine.

EUSTORY võrgukoordinaatorid Tallinnas

Tänavu 27.–31. märtsini kohtus 34 ajalooteemaliste uurimistööde konkursi korraldajat 21 riigist Tallinnas. Peateema oli 1989–1991 Euroopas toimunud muutused ning nende tagajärjed („Legacies of the 1989–91 Transformations in Europe“).

„Paljud Eesti lood on valusad, kuid me ei tohi neid unustada ja peame endalt küsima, kus me näeme mineviku ja oleviku vahelisi seoseid,” ütles meie uurimistööde võistluse patroon, president Kersti Kaljulaid, võõrustades Kadriorus EUSTORY võrgu koordinaatoreid, kes külastasid ka näitust „Minu vaba riik“ ajaloomuuseumis Maarjamäel. Kristina Kallasega Tartu ülikoolist arutati, kuidas Eesti sunniviisiline integreerumine Nõukogude Liitu (Hitleri-Stalini pakt) on praeguseni koormanud eestivenelaste ja etniliste eestlaste kooseksisteerimist. Sügava mulje jättis külalistele kommunismiohvrite mälestusmärk Maarjamäel. Võrgustikukonverentsi raames võeti EUSTORY uuteks liikmeteks Gruusia ja Moldova.

Koostöö Körberi sihtasutuse, Eesti presidendi kantselei, presidendi kultuurirahastu ning HTM-iga on aidanud EAÜS-il pakkuda meie noortele ja nende juhendajatele suurepärast võimalust Eesti ajaloo ja rahvuslike väärtuste mõtestamiseks, Eesti ja maailma seoste mõistmiseks ning ühise ajalookontseptsiooni väljaarendamiseks Euroopas.