Vabadus ja loovus käivad käsikäes

Haridus on moes, haridusest räägitakse palju ja kirglikult, kuigi enamjaolt peetakse hariduse all silmas teadmiste edasiandmist koolis. Töö, mida teevad laste harimisel ja kasvatamisel meie lasteaiad, on vähem tähelepanu saanud. Alles viimasel ajal on lasteaedade õppekavad ja neis sisalduvad väärtused luubi alla sattunud.

Septembris korraldas Tartu ülikooli eetikakeskus konverentsi, mille moto oli „Kõik, mida elus teadma pean, sain lasteaiast“. Moto ja konverentsi pealkiri ei olnud kaugeltki juhuslikult valitud. Just koolieelne aeg on see, mil laps võtab omaks suure osa neist väärtustest, millest ta hilisemas elus juhinduma hakkab – ega asjata räägita heast lastetoast.

Igal lapsel ei pruugi olla õnne sündida peresse, kus temaga sihipäraselt ja hoolivalt tegeldakse. Seetõttu võiks just lasteaed olla väikese inimese eluteel esimene võimalus, mis aitab tasandada laste kasvukeskkonnast tulenevat ebavõrdsust. See nähtamatu töö on kulda väärt.

Tunnustusprogramm toetab väärtustele keskendumist

Sageli on lasteaiad oma rõõmude ja muredega üsna üksi, sest omavalitsused võtavad lasteaedade olemasolu enesestmõistetavusena. Tähelepanu saadakse alles siis, kui mõni suurem mure üles kerkib. Seetõttu on Tartu ülikooli eetikakeskus lasteaedade väärtusalast tegevust toetanud, peegeldanud ja tunnustanud juba alates 2009. aastast, pakkudes võimalust osaleda tunnustusprogrammis, mis ärgitab lasteaiaperesid oma lasteaia väärtuste üle mõtlema ja arutlema. Hea lasteaia tunnustusprogrammis on aastatel 2009–2019 osalenud nüüd juba 113 lasteaeda (varem: hea lasteaia konkurss). Saadetud tööde lugemine ja lasteaedadega suhtlemine on igal aastal olnud eetikakeskuse haridusnõustajatele põnev ja inspireeriv aeg. Kõik lasteaiad saavad oma tööle tagasisidet ja toetust, samuti käib lasteaedades sõbralikku nõu andmas haridusnõustaja ehk kriitiline sõber.

Mis on see, mida lasteaedades iga päev tehakse, et lastele väärtusi edasi anda? Kuidas suhtutakse käimasolevasse lasteaia õppekavade debatti ja kriitikasse lapsekeskse hariduse aadressil?

Kõrveküla Päikeseratas on väärtuskasvatuse lasteaed 2019

Kõrveküla lasteaed Päikeseratas pälvis tänavu hea lasteaia tunnustusprogrammi kõige kõrgema tunnustuse, karika ja väärtuskasvatuse lasteaia tiitli. Seda laste sotsiaalsete oskuste ja vaimse tervise toetamise ning pühendunud väärtuskasvatuse eest. Päikeseratta direktori Jana Rosenthali sõnul lõi töö kirjutamisel kaasa kogu lasteaiapere.

Jana Rosenthal, mis on see, mida te lasteaias iga päev teete, et lastele väärtusi edasi anda?

Kui me üksteist aastat tagasi praeguse meeskonnaga alustasime, valisime välja väärtused, mida ise tähtsaks peame ja tahame ka lastele kaasa anda. Aga see töö ei läinud väga hästi käima. Tekkis konflikte, asjadest ei saadud ühtemoodi aru. Selgus, et väärtused olid küll sõnastatud, kuid sellest, mida keegi nende sõnade all mõtleb, ei olnud me rääkinud. Hakkasime otsima tegelikke väärtusi. Küsisime lapsevanemate ja laste arvamust, rääkisime oma inimestega. Leidsime, et see, mis meid ühendab, on loodus, armastus looduse vastu.

Sõnastasime oma väärtused ümber ja kirjutasime lahti. Mõtlesime, kuidas need toetavad meie ühiseid ootusi lasteaiale. Mida õpetajad teevad selleks, et väärtused lasteni jõuaksid?

Igal sügisel, kui lasteaeda tulevad uued lapsed, küsivad õpetajad kõigepealt lastevanematelt nende ootuste kohta rühmale ja lasteaiale. Siis tutvustame lasteaia väärtusi. Koos lepime kokku rühma reeglid, mis samuti toetavad laste poolt väärtuste omaksvõtmist. Näiteid on hästi palju. Enamikus rühmades on meil kuu väärtus, mille üle terve kuu arutletakse. Teinekord on midagi juhtunud, mis väärtuse üle arutlema paneb – see võib olla mingi eksimus, või vastupidi, midagi head ja ilusat. Näiteks Pardikeste rühmas toob pardiema iga kuu väärtusmuna, millest räägitakse terve kuu, arutletakse, mängitakse. Väga populaarne on vanasõnade uurimine. Peame oluliseks, et laps oskaks ja julgeks oma tundeid väljendada, ning kasutame selleks tunnete kaarte. Laps saab nende abil hommikul teada anda, kuidas ta ennast tunneb, kas tal on hea tuju või on ta kurb.

Kuidas laps oma tunnetest rääkida saab, kas nelja silma all või näiteks hommikuringis?

Kui laps tahab, saab ta rääkida kõigi kuuldes. Teinekord ongi seda vaja, kui näiteks eelmisel päeval on tal mõni kallis asi kaduma läinud ja ta on kurb. Või vastupidi, kui on midagi väga rõõmsat juhtunud, näiteks sündinud õeke või vennake ja ta tahab oma rõõmu teistega jagada. Aga ta saab rääkida ka ainult õpetajale, kui tahab.

Õpetame ka igapäevaseid asju, mis muudavad enesetunde heaks: lapsed õpivad, kuidas teistele hästi öelda, vabandada ja eri olukordades viisakussõnu kasutada. Väärtuste üle arutledes saab laps uusi teadmisi oma sugupuu, elukaare ja looduse hoidmise kohta. Kui oli tulemas Eesti Vabariigi sünnipäev, tegime suure puu, kuhu kõik lapsed said riputada oma soovid kodumaale.

Mida lapsed soovisid?

Sõltuvalt vanusest ikka sõbralikkust ja rahu ning muid väga ilusaid asju, kommi muidugi ka. Meil on olnud ka heade ja kurjade sõnade kott. Kui teinekord tulevad kurjad sõnad, saab need sinna kotti pista. Loomulikult väärtustame rahvuskultuuri ja esivanematega seotud väärtusi.

Kas võiksite tuua mõne näite?

Meil oli teema „Muistne lugu jutustab“. Proovisime aasta jooksul tähistada suuremat osa rahvakalendri tähtpäevi, kas siis rühmas, rühmade koostöös või üle maja. Viimati tekkis meil spontaanne mardihommik: üks rühm tahtis teistele külla minna, ilm oli väga vahva, kogunesime õue ja täiesti ette planeerimata kujunes äärmiselt armas mardihommik. Ühel aastal tuletasid õpetajad meelde jõulukombestikku ning päris mitmel rühmal ei tulnudki jõuluvana, vaid hoopis jõulusokk.

Avalikkuses tekkis hiljuti terav arutelu kahe erineva lasteaia õppekava üle. Kuidas teie lasteaedniku pilguga seda näete?

Ausalt öeldes tundus teine versioon natuke hirmutav küll. Meie lasteaiaõpetajad on harjunud vabadusega. Oleme praegu kehtiva riikliku õppekava põhjal kokku leppinud, millised pädevused peab laps kooliminekuks kaasa saama. Kuidas õpetaja selle saavutab, milliseid metoodikaid ja võtteid ta selleks kasutab, on olnud iga õpetaja vaba valik. Õpetajate tagasiside põhjal on see üks meie lasteaia tugevusi, et õpetajate loovusele on jäetud mänguruumi. Kui õpetajad saavad kogu hingest teha seda, mis tundub neile hea ja õige, tuleb see neil väga hästi välja.

Kui aga pannakse ette kohustuslikud teemad ja me ei saagi enam ühel hetkel laste käest küsida, mida nad veel teada tahaksid … Teema on ju ainult vahend, mille abil õpetaja oma eesmärke ellu viib. Kui teema last huvitab, omandab laps vajalikud oskused palju kiiremini.

Loodame, et õppekava loomisel sellega arvestatakse ja me saame jääda kaasaegsete meetodite juurde.

Kas on juhtunud, et lasteaia ja lapsevanema väärtused on erinevad? Mida te siis teete?

On juhtunud, et lapsevanem saab lapse ja õpetaja peale kurjaks, sest õhtuks on lapse riided määrdunud. Siis tuleb selgitada, et riided on küll mustad, aga samas koges ja õppis laps päeva jooksul olulisi asju. Tulebki rääkida ja rääkida, muud üle ei jää. Meil ei ole veel olnud olukorda, kus me ei suudaks konflikti lahendada. Vanemad saavad aru, et kodus ühe või kahe lapsega toimetada on teine asi kui suures rühmas. Jõuame üksmeelele ja asi saab korda.

Viimasel ajal on üha enam kritiseeritud nüüdisaegset lapsest lähtuvat pedagoogikat. Maarja Vaino kirjutas Postimehes, et kui lastele anda liiga palju vabadust, on nende elu selle võrra ebaturvalisem. Kuidas teile selline vaatenurk tundub?

Oleme seisukohal, et lapsest lähtuv kasvatus tähendab lapse arvamuse ja huvidega arvestamist, aga last tuleb õpetada ka vastutama. Laps saab ise valida, kas ta hommikul kõigepealt voolib või tahab hoopis ehituskeskuses midagi korda saata, aga kõik need tegevused, mis õpetajad on nädalaks planeerinud, tuleb tal nädala jooksul ikka ära teha.

Kahtlemata tuleb lasteaias anda teadmisi, aga kui last õigesti ja hästi suunata, saab õpetaja õppeprotsessis jääda pigem kõrvalseisjaks ja lapse tegevust mõnusalt toetada. Lapsed õpivad ja tegutsevad väga oskuslikult ja aktiivselt, kui neile tegutsemisvabadust anda.

Mitu korda on Kõrveküla lasteaed hea lasteaia tunnustusprogrammis osalenud?

Oleme osalenud kolmel korral. Programmis osalemine on pannud meid sihikindlamalt tegutsema ja andnud teadmise, et oleme õigel teel ning võetud sihid on õiged.

Kõigil kolmel korral oleme kutsunud külla ka kriitilise sõbra ja see ei ole lisapinget tekitanud. Iga korraga oleme järjest rohkem arenenud ja konkreetsemaks läinud, see on väga hea peeglisse vaatamise ja oma töö mõtestamise võimalus.

Tööd kirjutades oleme aru saanud, kui head tööd meie õpetajad teevad. Juhtkonnale on see andnud teadmise, et oma personali tuleb hea töö eest ka tunnustada. Püüame anda õpetajatele rohkem tagasisidet ja julgustada neid oma häid kogemusi jagama. Meil on suur lasteaed, kümme rühma, millest kolm asuvad eraldi majas, mistõttu koostöö on hästi oluline. Nüüdseks võib öelda, et koostöö toimub kõigil tasanditel.

Nagu ühes suures peres?

Just. Oma lasteaiapere all mõtleme kõiki, kes on meie lasteaiaga seotud: lapsevanemaid, lapsi, töötajaid. Me kõik lasteaias teretame. Meie kohta räägitaksegi, et see on üks huvitav lasteaed, kus kõik kõiki teretavad, isegi kui üksteist ei tunta. Teretamine on nakkav ja kevadeks on juba kõik omavahel tuttavad. Kuna igal aastal tulevad lasteaeda uued lapsed, lapsevanemad ja ka mõned uued töötajad, tuleb seda teed ikka ja jälle üheskoos uuesti käia ja avastada.