Väike koolimuuseum Haapsalus

1. nov. 2019 Kalle Lõuna Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja - Väike koolimuuseum Haapsalus kommenteerimine on välja lülitatud
Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumitoa rajamiseks ja arendamiseks tegi suure töö ära Haapsalu 1. keskkooli ajalooõpetaja Ellinor Merima. Muuseumitoa arendamisse on panustanud ka Embi Hunt, Merilin Schults ja Kalle Lõuna. Fotod: Kalle Lõuna

Ilmselgelt ei suuda koolide muuseumitoad võistelda „päris“ muuseumidega, ent kindlasti on neil oma roll meie hariduselus. TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi küsitlusest selgus, et eelmisel õppeaastal oli Eestis 36 koolimuuseumi, 10 muuseuminurka ja viis museaalse väärtusega materjalikogu. Arv on ehmatavalt väike. Tänase kirjutise eesmärk on innustada kõhklejaid rajama enda koolile muuseumi või muuseumituba. Sellest saadav kasu väärib tehtavaid pingutusi.

Milleks on koolile vaja koolimuuseumi? Selle kohta pole raske tuua vähemalt nelja põhjendust.

Õppetöö mitmekesistamine. Õpilastega koolimuuseumi külastamine on märkimisväärselt lihtsam, sest see asub üldjuhul koolimajas või selle vahetus naabruses. Koolis on hõlpsasti korraldatav näidismaterjalide ajutine eksponeerimine klassiruumides. Muuseumi näitus või kogudes leiduvad esemed võimaldavad illustreerida eri ajalooperioode, siduda minevikku tänasega. Nii on keskaja teema näitlikustamiseks LÜG-i koolimuuseumis eksponeeritud õpilaste praktilisi töid: Haapsalu piiskopilinnuse maketti, Otepää püssi ja ajutiselt ka rõngassärgi originaalsuuruses koopiat. Õpilased on olnud kaasatud muuseumi materjalide korrastamisse. Sellel kevadel sai koolimuuseumi esemekogu täielikult digitaliseeritud samuti praktilise töö käigus. Varem on õpilased osalenud Haapsalu 1. keskkooli õppenõukogu protokollide ja Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi kroonikate digiteerimises. Seega võimaldab koolimuuseum noortel kokku puutuda museaalide säilitamise ja kasutamise esmaste põhimõtetega. Omandatud teadmisi ja oskusi on võimalik rakendada nii uurimis- kui ka projektitöödes.

Kohaliku hariduse ajaloo talletamine. Haapsalus sündis eestikeelne gümnaasium 19. detsembril 1918, mil legendaarne koolijuht Anton Üksti võttis üle endise linnakooli Saksa okupatsioonist allesjäänud varad. Ülevõetud asjade seas leidus museaalset väärtust omavaid esemeid: „puust püssid, kipskujud, kapp zooloogia abinõudega ja kolm kasti mineraloogia näidiseid“. Tänapäevased koolimuuseumid on enamasti ajalookesksed, kahe ilmasõja vahelisel perioodil aga pigem loodusloo- ja maateaduse põhised. Kahjuks ei ole loetletud varast midagi säilinud. Haridust on Haapsalus antud keskajast peale, koole on olnud palju ja nende asukohad muutunud. Arusaadavalt on vaja koguda, süstematiseerida kohaliku hariduse lugu. Praeguseks on Läänemaa ühisgümnaasiumi muuseumil kolm põhikogu, kokku umbes 1400 museaaliga. Kogud sisaldavad käsikirju, fotosid, esemeid, digiteeritud materjale ja palju muudki. Muuseum on spetsialiseerunud eelkõige eestikeelse hariduse loole Haapsalus. Loomulikult on väärtuslikke kooliajaloo materjale meie rahvusarhiivis ja „pärismuuseumides“, ent kohalikus koolimuuseumis lisandub veel üks oluline aspekt – kogukondlik mälu, suuline pärimus. Kontaktid pensionile jäänud õpetajate ja vanemate lendude vilistlastega annavad juurde emotsionaalse tausta.

Kooliajaloo uurimine. Tänu koolimuuseumis leiduvale on see tehtud märkimisväärselt kergemaks. Läänemaa ühisgümnaasiumis on uurijale tagatud lugemiskoht, vajadusel saab kasutada arvutit. Kogud on süstematiseeritud ja tulmeraamatu abil on võimalik leida soovitavad museaalid. Koolimuusemi kogutud materjali on kasutatud väitekirjade koostamisel, teadusuurimustes, artiklites, õpilasuurimustes. Eelmise aasta sügisel valmis koguteos „Lend. 100 aastat eestikeelset gümnaasiumiharidust Haapsalus 1918‒2018“, mis tugines osaliselt koolimuuseumi kogudel. Koolimuuseumi fotosid on kasutatud olustiku taasloomisel näiteks Haapsalu vehklemiskoolkonna sündi kajastavas mängufilmis „Vehkleja“. Ja igal aastal on leidunud õpilasi, kes soovivad uurida enda kooli. Kunagised õpilased, tänased vilistlased Laura Raadik ja Kertu Ilves koostasid kooliajaloo ülevaate, mis on külastajatele eksponeeritud koolimaja 4. korruse stendidel. Õpilaselt Kristjan Kaljuveelt pärineb uurimistöö teemal „Läänemaa ühisgümnaasiumi hoonete areng läbi ajaloo“. Arlethe Annuse ja Annabel Triebstock käsitlesid oma uurimistöödes kunagise legendaarse muusikateatri Pöialpoiss tegevust.

Põlvkondadevahelise sideme hoidmine. See koolimuuseumi kõige tähtsam ülesanne. Koolimuuseumi külastavad nii õpilased kui ka nende vilistlastest vanemad ja vanavanemad. See on koht, kuhu saab tänane abiturient või vilistlane talletada enda lennu materjale ja olla kindel, et neid hoitakse hoolega ja nad leiavad kasutust. Kuigi Läänemaa ühisgümnaasium on õppekorralduselt ja sisult uus kool, otsustati säilitada järjepidevus. Detsembris tähistasime saja aasta täitumist eestikeelsest gümnaasiumiharidusest Haapsalus. Ka 2013. aastal loodud riigigümnaasiumi nimi Läänemaa Ühisgümnaasium on tulnud kahe ilmasõja vahepeal tegutsenud eestikeelsest gümnaasiumist. Muuseumist on võimalik leida materjale kooli lõpetanute ja pedagoogide kohta. Muuseumi külastavad mõistagi ajaloohuvilised, ent tõeliselt hakkab muuseumi püsinäitus kõnetama inimesi, kellel on kooliga olnud isiklik kokkupuude.

Koolimuuseumi edasine areng sõltub kunagistest ja tänastest õpilastest ning õpetajatest. Kindlasti LÜG-i muuseumi arendamine jätkub. Üks olulisi ülesandeid on kogude täiendamine. Kuidas jõuab museaal koolimuuseumi? Tavaliselt võtab annetaja või info jagaja ühendust Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetajaga ja ühiselt selgitatakse välja eseme, info seos kooliga, määratakse aeg, seisukord ja unikaalsus. Museaal korrastatakse, võetakse arvele ja varustatakse tulmenumbriga. Läänemaa ühisgümnaasiumile on tekkinud vilistlastest annetajate toetusel lõpumärkide kogu. Lõpumärgid on eksponeeritud klaasvitriinis, lisatud on andmed annetaja ja/või märgi omaniku kohta. Lõpumärk eksponaadina on eriti tänuväärne, sest võimaldab luua sidet läbi aegade tänaseni välja.

Käesoleval aastal osales koolimuuseum esmakordselt muuseumiöö programmis, mille käigus külastasid meie muuseumi arvukad huvilised. Läänemaa ühisgümnaasium julgustab koole oma muuseumi loomisel ja arendamisel. Muuseumi külastavate vilistlaste ja õpilaste tänu on  seda väärt.

Kohtumiseni koolimuuseumis!

Säilinud on esimese lennu märk aastast 1922. Märkide kujundus on õpilaskunstnike looming, kahjuks pole esimeste märkide autoreid teada. Juba esimesel märgil on näha kooli ajaloo peamisi sümboleid – kajakas.
Teine, tõrviku kujutisega märk on ainus teadaolev Rootsi eraühisgümnaasiumi lõpumärk. Teatavasti loodi 931. aastal Haapsalus Rootsi gümnaasium, mis tegutses tihedas koostöös eestikeelse gümnaasiumiga Haapsalus. Paljud õpetajad olid koolil samad ning ühine oli ka direktor – legendaarne Anton Üksti (1888‒1942). Esimene lend 11 õpilasega lõpetas 13. juunil 1936. Kool likvideeriti Nõukogude okupatsiooni ajal 1940. Sellest lõpumärgist oli varem olemas vaid üks mustvalge joonistus. Rootsieestlaste väljaandes Kustbon avaldatud üleskutse täiendava informatsiooni saamiseks osutus viljakaks. Käesoleval suvel täienes märgikogu esimese lennu lõpetaja Berta Amani (1916‒2018) lõpumärgiga. Teise maailmasõja ajal Rootsi põgenenud Berta oli pedagoog ja aktiivne eestirootsi kultuurielu eestvedaja.
Kolmas märk pärineb 18. humanitaarlennu lõpetajatelt 1940. aastal. Koolireformi käigus lõpetas endine Läänemaa ühisgümnaasium oma tegevuse ja tööd alustas Haapsalu gümnaasium, sellest siis ka lennunumber märgil – I. Tõsi, järgnevad lennud naasid lendude loendamisele aastast 1922. Märk anti kätte abiturientidele aktusel 1939 sügisel. See, et järgnes Nõukogude okupatsioon, oli juhus. Võib arvate, et juhuslikult punane märk ei valmistanud lõpetajatele rõõmu. Järgmine sama kujundusega märk on kantud sinisele emailile.
Stalini ajastul oli lõpumärgid põlu all. 1956 kujundas abiturient Räni Kalk uue, Haapsalu 1. keskkooli lõpumärgi, mis jäi aluseks järgnevatelegi. Märgil on ühendatud traditsioonilised sümbolid puri ja kajakas. Mustal pintsakul kantud sinivalge märk tekitas keelatud värvikombinatsiooni, mis kehutas seda aktiivselt kandma. Viisnurk märgil peideti kandmisel keti varju või viiliti üldse maha.