Veebiküsitluse kommentaar: Pretensioonikas lapsevanem – võimalus õpetaja eneseanalüüsiks

1. nov. 2019 Kätlin Konstabel psühholoog-psühhoterapeut - Veebiküsitluse kommentaar: Pretensioonikas lapsevanem – võimalus õpetaja eneseanalüüsiks kommenteerimine on välja lülitatud
Kätlin Konstabel.

See, kuidas sujub suhtlemine lapsevanematega, on õpetajale võimalus väärtuslikuks eneseanalüüsiks, ja seda nii erialases kui isiklikus plaanis.

Mida tähendab näiteks see, kui lapsevanemat nimetatakse pretensioonikaks? Sellel fraasil on ebameeldiv kõla, aga mida nii ütleja tegelikult mõtleb? Lapsevanem võib häirida, sest õpetaja tunneb, et temaga maajagamisele kulub liiga palju aega.

Või häirib hoopis see, et ütleja tunneb end ebakindlalt, kui lapsevanemad tema töö küsimärgi alla panevad, selle kohta üldse midagi küsivad? Viimane võib omakorda viidata tõsiasjale, et õpetaja üldine enesehinnang loksub.

Kui lapsevanemad tunduvad pretensioonikad selles mõttes, et tahavad suhelda liiga palju, siis võiks kaaluda, kui mugavalt tuntakse end näiteks õppeaasta alguses suhtlemisreegleid paika pannes. Sõbralikult, hoolivalt ja koostöövalmilt, ent samas enda piire kehtestades. Võib-olla on see aga hoopis koht, kus tuleks esmalt läbi arutada vanematega suhtlemise põhimõtted koolis endas?

On selge, et kui mõni õpetaja on 24/7 kättesaadav ja valmis suhtlema nii telefonis, sõbrustama sotsiaalmeedias kui käima vanema muresid kuulamas kohvikus, siis tekib lapsevanemal ootus, et nii õpetajatega suhtlemine käibki.

Pretensioonikatest vanematest rääkimine – selle asemel et kasutada lapsevanema kirjeldamiseks neutraalsemaid sõnu, nagu näiteks „murelik“ või „ärevil“ – annab aga ka võimaluse mõelda, et kas endal on jaksugi näha lapsevanema vajadusi tülikaks muutunud käitumise taga. Kui ise ollakse töistel põhjustel läbipõlemise äärel või vaevavad parasjagu muud elumured, väheneb ka võimekus olla teistega empaatiline. Sellisel juhul ei jää muud üle, kui et õpetaja – nii tubli ja tragi, kui ta ka on – peab ise abi otsima.

Kui lapsevanemale ühelt pool kinnitada, et ollakse suhtlemisvalmis ja avatud, ent vanem kogeb, et tegelikult nähakse teda vaid ebameeldiva tüütusena, jääb sellest väga silmakirjalik mulje. Kooli ja kodu vaheliste pingete käes kannatab aga teadagi laps.


Comments are closed.