Vene koolide õpetajad saavad nüüd emakeelset ettevõtlusõppe koolitust

29. nov. 2019 Sirje Pärismaa toimetaja - Vene koolide õpetajad saavad nüüd emakeelset ettevõtlusõppe koolitust kommenteerimine on välja lülitatud
Jelena Semendjaeva, Lilia Volkova, Marina Pissareva, Svetlana Ofitserova ja Julia Nikiforova. Foto: Katrin Kivisild

Ettevõtlus- ja majandusõppega on haaratud olnud pigem eesti kui vene õppekeelega koolid. Et ka venekeelseid koole kaasa tõmmata, algasid sügisel ettevõtlusõppe seminarid vene keeles. Need on eelsoojendus veebruaris algavale kuuekuulisele koolitusprogrammile vene õppekeelega koolide õpetajaile.

Venekeelsed seminarid leidsid aset ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“, sihtasutuse Innove ning investorite klubi koostöös. Eesmärk oli lasta õpetajail nuusutada ettevõtlusõhustikku ning anda baasteadmisi majanduse toimimisest. Et teemad oleksid elulähedased, panid programmi kokku ja olid ka koolitajaks praktikud investorite klubist. Venekeelsele elanikkonnale loodud klubi vedajatel on isiklik ettevõtluskogemus ja nad oskavad teemasid avada praktiliste harjutuste, analüüside ja arutelude kaudu.

Õpetajate Leht kohtus õpetajatega kolmanda seminari ajal, kui seljataga olid arutlused Eesti maksusüsteemist, kus muuhulgas räägiti sellest, miks on ümbrikupalk ohtlik ja kuidas Ukrainast tulnud tööjõud võib tõsta meie õpetajate ning politseinike palka. Vaatluse alla võeti ka Eesti tulevikustrateegiad.

Tallinna Tõnismäe reaalkooli inglise keele õpetaja Marina Pissareva on enne kooli tööle tulekut ka ise ettevõtlusega tegelnud ja tahaks nüüd hakata ettevõtlust õpetama.

„Olen koolitusest väga huvitatud,“ rääkis Marina Pissareva. „Ma tunnen valdkonna temaatikat, aga tahaksin õppida, kuidas seda edasi anda. Õpetan gümnaasiumiklasse, kus on juba täiskasvanud, aga näen, et nad teavad väga vähe Eesti tööturust. Lõpetavad kooli, loovad pere, aga ei tea lihtsaid asju. Meie praegune kool on ikka väga kaugel elust. Oleks tore, kui õpilased oskaksid juba koolis valida, mida oma eluga edasi teha. Olen käinud ka eestikeelsetes koolides, kus on õpilasfirmad, mis teenivad juba raha. Arvan, et peame oma koolides sama tegema ja arendama projekte koos eesti koolidega. Meie juhtkond on ettevõtlusõppe alustamisest väga huvitatud.“

Tähtis on lõiming

Ehte humanitaargümnaasiumi käsitöö ja kodunduse õpetaja Lilia Volkova rääkis, et nende koolis toimub kogu aeg midagi huvitavat, on ka ettevõtlusõppe kursus. Korraldatakse laatasid, õpilased valmistavad küpsetisi, moose ja müüvad neid. Pärast võrdlevad, kui palju keegi raha teenis. See on neile väga hea algus.

„Mina tahaksin samuti selles suunas tegutseda,“ lausus Volkova. „Igas õppeaines on võimalik ettevõtlikkust arendada ja tegevusi lõimida. Mulle meeldib õppida, elukestev õpe ongi Eestis au sees. Kui ma ennast ei arenda, pole mul ka õpilastele midagi põnevat edasi anda. Tahaksin laiendada oma vaatenurka ja õppida, kuidas lõimida teooriat praktikaga.“

Pärast väikest kõhklust soostusid eestikeelset intervjuud Õpetajate Lehele andma ka Maardu gümnaasiumi õpetajad. Nad ütlesid, et tahaksid kõik pääseda veebruaris algavasse ettevõtlusõpetajate pikka koolitusprogrammi. Maardu gümnaasiumis on õpilasfirmasid loodud, aga Julia Nikiforova, Svetlana Ofitserova ja Jelena Semendjaeva tahaksid ise ka ettevõtlikkuse arendamisel kaasa lüüa. Matemaatikaõpetajana näebki Nikiforova võimalusi, kuidas majandusõpet oma ainega lõimida. Matemaatika- ja füüsikaõpetaja Ofitserova soovib hakata majandusmatemaatikat õpetama. Ajalooõpetaja Semendjaeva näeb võimalusi, kuidas lõimida ajalugu ja majandust.


KÜSIMUS JA VASTUS

Millised muutused on toimunud õpetajates seminaride käigus?

Katarina Holm, Investorite klubi asutajaliige:

„Õpetajad on muutunud julgemaks, tahavad rohkem arutleda ning arvamust avaldada. Esimesel seminaril kiputi vaid ütlema, et ei tea, ega proovitudki arutleda. Nad on väga head kuulajad ja konspekteerijad. Küsida veel ei julge, aga see on vaid aja küsimus. Tahaks loota, et kui algab kuuekuuline kursus, siis õpetajad juba küsivad ka, sest teavad, et peavad selle ettevalmistusega kooli minema ja seal tegutsema hakkama.“


KOMMENTAAR

Käärid kahe kooli vahel on suured

Katrin Kivisild, programmi „Edu ja tegu“ praktilise ettevõtlusõppe ja ettevõtliku kooli tegevussuuna juht

„Ettevõtlusõppe programmi on rakendatud kolm ja pool aastat. Oleme korduvalt saanud tagasisidet, et peaksime rohkem keskenduma vene õppekeelega koolidele. Eesti koolid on olnud kaasatud „Ettevõtliku kooli“ haridusprogrammi, Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmi ja muude projektide kaudu, mis on arendanud ettevõtlikkust nii õpilastes kui õpetajates.

Vene koolides midagi sellist toimunud pole. Tänu sellele on Eesti koolide õpilased oluliselt ettevõtlikumad ja Eesti tööturu võimalustest ja õppesuundadest paremini informeeritud.

Kõik algab kooli juhtkonnast ja õpetajaist. Vene koolide juhid ei mõista ega oska väärtustada ettevõtlusõppe olulisust. Koolides on välja kujunenud autokraatlik juhtimissüsteem, töökorraldus erineb eestikeelsete koolide omast, õpetajal pole sellist vabadust, autonoomsust ja paindlikkust. Väga jäigalt jälgitakse õppekava, ei kasutata lahedaid meetodeid. Eesti koolides rohkem katsetatakse, viiakse õpilasi ettevõtetesse, õppekäikudele, kasutatakse aktiivtegevusi. Vene koolides üht-teist muidugi tehakse, aga eesti koolides on majandus- ja ettevõtlusõppele mõtlemine süsteemsem ja see on hariduse loomulik osa.

Et õpetaja ei jääks üksi, on tähtis juhtkonna toetus.

Teine pudelikael on õpetajate ettevalmistus. Vene koolide õpetajaile pole nii palju koolitusi ja nad ei saa ennast arendada. Püüamegi teha seminaridega eelsoojenduse ja koolitusprogrammiga tühimikku täita.

Näeme seminaridel, et õpetajate teadmiste tase on erinev. Eesti õpetajad loevad lehti, vaatavad uudiseid, on rohkem ette valmistunud. Vene õpetajad elavad justkui paralleelmaailmas, tarbivad teisi uudiseid. Püüame alustada ABC-st, et nad suudaksid teistmoodi õpetama hakata. Meie kõigi sihtrühm on ju õpilased. Õpetaja on vahend, et õpilases saaksid muutused toimuda. Kui õpetaja ise ei tea ega oska, ei saa midagi muutuda.

Ka PISA testid on näidanud, et eesti õppekeelega koolide õpilased on paremad probleemide lahendajad. Vene õpilased pole seda harjutanud. Ja kui sa pole harjutanud, siis sa ei oskagi.

Seega käärid on suured. Sellist pikaajalist koolitust vene keeles polegi varem õpetajaile tehtud.

Olukorra testimiseks tegime neli seminari, et saada teada, milline on valmisolek ja tase. Lähtuvalt kokkuvõtteist saame paremini kujundada koolitusprogrammi, mis on vene keelega õpetajaile esmakordne. Novembri lõpus saab hakata end sinna kirja panema.“


Sillamäe Vanalinna kooli teise klassi õpilased esitlevad oma tulevikukooli mudelit. Foto: Sillamäe Vanalinna kool

Ettevõtlikud noored ja õpetajad Sillamäe Vanalinna koolis

Irina Meljakova, Sillamäe Vanalinna kooli projektijuht:

Meie kool osaleb programmis „Ettevõtlik kool“ aastast 2006, kui ettevõtlikkuse arendamisest noorte seas haridusasutuste tasandil alles hakati rääkima nii Ida-Virumaal kui ka kogu Eestis.

Saavutasime esimesena Eestis ettevõtliku kooli kuldtaseme, kuid järgmisel hindamisperioodil olime nõus leppima hõbetasemega just sellepärast, et ettevõtlikkuse arendamisele noortes hakati lähenema süsteemsemalt ja püstitasime kõrgemaid eesmärke kuldstandardi saamiseks. Oleme täiesti nõus, et on veel tippe, mille poole püüelda.

Arendame ettevõtlikkust noorte projektide ja programmides osalemise kaudu, aga ka iga klassi, õpetaja või õpilase individuaalse tegevuse või saavutuse kaudu. Oleme märganud, et see pakub ka õpetajatele uusi väljakutseid ning tugevdab koostööd asutuste, organisatsioonide ja ettevõtetega, kuna pakub põnevaid kokkupuutepunkte. Noortel ei ole alati kerge olla algataja, sest sellega kaasneb vastutus, kohustused ja tulemuste aus analüüs, kuid just see arendab kõige rohkem – oskus riskida, pingutada ja saavutada või teha järeldused ja saada uusi kogemusi.

Kogu koolipere ning meie partnerid (vanemad, linnavalitsus, asutused) on „Ettevõtliku kooli“ põhimõtetega tuttavad ning aktsepteerivad neid. Koolis on koordinaator, kes teavitab, arendab ettevõtliku õppe rakendamist ja süsteemi ning aitab õpetajaid, suunab õpilasi ja vajadusel partnereid.

Koolis on kindlaks määratud ja osalejatega kooskõlastatud reeglid programmi rakendamiseks. Õppeaasta lõpus toimub igas klassis ideede foorum, kus arutatakse järgmise aasta suundi.

Augustiks sisestavad klassijuhatajad ja aineõpetajad Google’i dokumenti info, mille kallal plaanivad järgmisel õppeaastal tööd teha. Vajadusel plaani korrigeeritakse. Õppeaasta jooksul tehtud projektid, koolitused ja muu fikseeritakse blogis (pikaajalise projekti puhul peetakse projektipäevikut), seda kajastatakse meedias, analüüsitakse.

Mai lõpus teeb iga klass projektide festivalil esitluse, tutvustab oma edulugu ning teeb kokkuvõtteid. Festivalile kutsutakse külalised, eksperdid. Õppeaasta lõpus esitab iga klass programmi koordinaatorile vähemalt ühe eduloo.

Teretulnud on ka individuaalsed projektid ja ideed, mida toetatakse, õpilast suunatakse ideed arendama.

Iga algatus väärib tähelepanu, isegi klassiekskursioon võib panna ettevõtlikkuse proovile, kui seda organiseerivad noored, mitte ei jookse klassijuhataja, silmad punnis, kogudes raha, tellides bussi ning pakkudes valmis kava. Laske noortel planeerida, mõelda, võtta vastutus, jagada ülesanded. Kui mingi asi ei õnnestugi, on see nende ellu viidud tegevus ja uus kogemus!

Oleme ettevõtlikud, aga otsime võimalust ka ettevõtlusõpe õppekavva võtta.


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.