Vilde „Kevade“ ja muud prohmakad
Tuleb välja, et Tartumaal osatakse Põhja-Eestist pärit riigikeelt paremini kui Tallinnas või Virus, meeste õigekiri aga longab rohkem kui naistel.
Sellel nädalal avaldatud 2019. a riigieksamite andmete ja analüüside põhjal selgub, et eesti keele riigieksami keskmine tulemus jäi eelmiste aastate tulemustega võrreldes samale tasemele, 62 punkti. Eesti keele riigieksami keskmine tulemus on üldse olnud viimase viie aasta jooksul stabiilne.
Tuleb välja, et kõrgeim keskmine tulemus on mitu aastat järjest olnud Tartu maakonnas. 2019. aastal oli madalaim keskmine tulemus Järva maakonnas.
Nii nagu eelmistelgi aastatel, oli ka tänavu naiste keskmine tulemus meeste omast kõrgem. Nende keskmine tulemus erines seitse protsenti. Nii nagu varasematel aastatel, oli ka tänavu naiste kirjutamisosa keskmine tulemus meeste omast kõrgem kõigis hinnatud aspektides. Kõige rohkem erines õigekeelsuse keskmine tulemus. Teiste hinnatud aspektide erinevus nii suur ei olnud.
2019. aasta eesti keele riigieksami põhieksamil osales 6679 eksaminandi: 2929 meest ja 3750 naist. Vormilt oli eesti keele riigieksam kirjalik kaheosaline eksam. Eksamitöö variante oli seekord neli, igaühe lugemisosa koosnes ühest või mitmest alustekstist ning kolmest lugemisülesandest. Töö kõikides variantides oli kolm lugemisülesannet, mille hindamisel arvestati nii vastuse sisu kui ka õigekeelsust. Riigieksami hindajaid oli kokku 64 (eesti keele õpetajad, õppejõud).
Tänavu toimusid riigieksamid 23. korda ja neid sooritas kokku 9657 eksaminandi. Õpilased pidid gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, võõrkeele ja matemaatika riigieksami. Lisaks riigieksamitele tuli gümnaasiumi lõpetamiseks teha koolieksam ja uurimistöö.
Sagedasemad vead kirjandites
- Kirjutamisülesande vääriti mõistmine – ülesanne läks kirjutamise käigus meelest ja seetõttu ei jõudnud arutlus eesmärgini.
- Probleemikäsitlus polnud ammendav.
- Analüüsi ja argumenteerimise asemel domineeris jutustus ja/või kirjeldus.
- Puudusid üldistused ja järeldused.
- Raskusi valmistas nõutud valdkondadest näidete toomine (kirjandusest, filmikunstist, meediast jm).
- Palju esines alustekstide ümberkirjutamist.
- Probleeme tekitas sobiva pealkirja sõnastamine. Pealkirjad olid pikad ja lohisevad või väga lühikesed ja üldised.
- Käsitlust alustati pika kirjeldusega minevikust.
- Eksiti faktidega, nt ajaloosündmused, kunstnike nimed, raamatute autorid.
- Õpilastel oli raskusi tsiteerimisega: tsiteeriti juhuslikult ja vigadega, eksiti ka autori nime kirjutamisel. Kohati liialdati tsitaatidega ega suudetud neid tekstiga siduda. Mõnikord puudus tsiteerimisel sisuline mõte, sest tsitaat seletati enne või pärast tsiteerimist oma sõnadega üle.
- Eksiti mõistete kasutamisel.
- Raskusi tekkis kokkuvõtte kirjutamisega ja paljudes kirjandites ei täitnud see oma funktsiooni.
- Paljude eksamitööde puhul oli käekiri raskesti loetav.
Allikas: SA Innove („2019. aasta eesti keele riigieksamist“, Pille Reins, eesti keele ja kirjanduse ekspert)