Õpetajate Leht 13. detsembril

Et head tegemisest saaks harjumus

Eesti inimesed on iga aastaga heldemad annetajad. Eelmisel aastal annetati vabaühendustele kokku 40 miljonit eurot, mida on rohkem kui kunagi varem. Püsiannetajaid on 12 000. Heategevusfond Minu Unistuste Päev aitab täide viia raskelt haigete laste unistusi, heategevusfond Aitan Lapsi kogub annetusi laste kultuurielamuste heaks. 3. detsembril toimusid Eestis esmakordselt annetamistalgud. Heategevusele pööratakse üha rohkem tähelepanu ka koolides ja lasteaedades.

Kas Mauruse kool oli hea kool?

„Õpilased paistavad arvavat, et kõik nendest vanemad inimesed, loomulikult ka õpetaja, on ajast maha jäänud,“ tõdeb muusikaõpetajana töötav laulja Airi Allvee. „Õpetajat nähakse tänases koolis kui vähetähtsat tegelast, kes peab kui kelner restoranis roa välja vahetama, kui see parajasti ei maitse.“ Tema hinnangul on siiski üks hea lahendus, mis õpilasi köidab – lõimimine.

Õpilased pidasid ministriga läbirääkimisi

Tallinna Vanalinna hariduskolleegiumi õpilased pidasid 3. detsembril läbirääkimisi meeskonnaga, kuhu kuulusid sellised avaliku elu tuntud nimed nagu Mailis Reps, Indrek Tarand, Hans H. Luik ja Kärt Kross-Merilo. Õpilaste meeskonna moodustasid noored, kes olid äsja läbinud Georg Merilo läbirääkimiste kursuse. Läbirääkimised prominentide meeskonnaga olid neile justkui eksamitöö. Uudis on see, et õpilased valdasid läbirääkimiste reegleid oma partneritest paremini.

Koolikiusamine kui kasvatusprobleem, mis nõuab süsteemset sekkumist

Tallinna ülikooli dotsent Riin Seema kirjutab Kanadas välja antud haridusministri määrusest, mis toetab väga süsteemselt ja läbimõeldult koolide võitlust koolikiusamisega. Kas Eesti ei võiks sellest eeskuju võtta, on Riin Seema küsimus.

Grüüne Ott: „Lapsest lähtuv kasvatus ei tähenda vabakasvatust“

Tallinna Endla lasteaeda tunnustati väärtuskasvatuse konverentsil hea lasteaia edendaja tiitliga. Tõsteti esile lasteaia pühendumist lapse päeva õnnestumisele lasteaias, et iga laps õpiks iga päev midagi uut ja tunneks end lasteaias hästi. Väga palju arvestatakse lasteaias lastelt saadud tagasisidega.

Koolijuht ja -pidaja – kes keda?

Koolijuhte on ärevuses hoidnud sündmused ja juhtumid, kus direktorid on jäänud võimuvõitluse jõuvõtete haardesse. Avalikkuseni on jõudnud uudised vallandatud koolijuhtidest. Lisaks on terve hulk intsidente toimunud suurema meediakärata ning sumbunud enne laiema avalikkuse ette jõudmist.

„Milliseid sõnumeid saadab praegune omavalitsusjuhtide käitumine neile inimestele, kes on just alustanud teed koolijuhina või kaaluvad mujalt sektorist hariduse juhtimisse tulekut?“ küsib Eesti koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht.

Õpetaja süütenöör olgu parajalt pikk

Angela Ader tundis sotsioloogia magistriõpingute kõrvalt Tartu ülikooli haridusuuenduskeskuses töötades, et valdkonna probleeme uurides peab ka ise koolielu lähedalt tundma. Ta liitus „Noored kooli“ programmiga ning õpetab nüüd teist aastat Anna Haava nimelises Pala koolis inglise keelt ja robootikat.

Kas teate, kus tegutsevad raamatuhaldjad?

Tänavusele eesti keele aastale pühendatud raamatukoguhoidjate ühingu ja rahvusraamatukogu korraldatud Sõnaleiduri võistlusel otsiti vastet kolmele terminile:raamatukoguhoidja ,pop-up-raamatukogu ja andmebaas. Kokku saadeti võistlusele 405 uudissõna, mis loodud erineva süvenemise ja keeletunnetuse tasemega.

Kas läti keel taandub köögikeeleks?

Läti haritlased kardavad, et läti keele väljatõrjumine teadusest ja akadeemilisest keskkonnast toob kaasa keele taandumise teistest valdkondadest ja kokkuvõttes hääbumise. „Doktoriväitekirjad on lätikeelse uue terminoloogia tekke oluline allikas. Kui seda ei sünni, siis on ohustatud lätikeelne teadussuhtlus tervikuna. See mõjutab omakorda lätikeelse kõrghariduse omandamise võimalikkust, potentsiaalselt läti keele positsioone muudes kasutusvaldkondades,“ leiavad läti humanitaarid.