Tallinna reaalkooli külastas Kanada kindralkuberner Julie Payette

26.–29. novembrini viibis Eestis riigivisiidil endine astronaut ja tänane Kanada kindralkuberner Julie Payette, keda saatvasse delegatsiooni kuulus ka Kanada esimene murdmaasuusatamise olümpiavõitja Beckie Scott.

Oma visiidi teisel päeval, 27. novembril külastasid kindralkuberner ja Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid delegatsioonidega Tallinna reaalkooli, kus kohtumisest sai osa suur osa kooliperest. Reaalkoolile kohaselt oli külaliste vastuvõtmisesse aktiivselt kaasatud palju õpilasi.

Kanada on Briti rahvaste ühendusse kuuluv konstitutsioonilise monarhiaga riik, mille riigipea on kuninganna Elizabeth II. Aastast 2017 on Kanada kindralkuberner insener ja endine Kanada kosmoseagentuuri astronaut Julie Payette. Kuna tegu oli esmakordselt Kanada poolt nii kõrgel tasemel toimuva riigivisiidiga Eesti Vabariiki, siis valmistasid seda ette nii Kanada Euroopa saatkonnad, Eesti Vabariigi välisministeerium kui ka presidendi kantselei. Riigivisiidi raames külastati ka Tallinna reaalkooli, kus president Kaljulaid ja kindralkuberner Payette osalesid 5. klassi programmeerimistunnis. Kooli saalis toimus vestlusring riigipeade ning reaalkooli, kosmosekoolide võrgustiku ja Tallinna tehnikaülikooli kosmoseprogrammi üliõpilastega. Tippsportlaseks kujunemisest ning oma olümpiavõidust kõneles õpilastele Kanada endine murdmaasuusataja Beckie Scott.

Riigipeadele tutvustati 5. klassi eri aineid lõimivat draamaprojekti

Järgnevalt tutvusid Julie Payette ja Kersti Kaljulaid 5. klassi draamaprojektiga. Projekt, mis algab hilissügisel ning kestab maini, lõimib emakeele, kunstiõpetuse, käsitöö, tehnoloogia, informaatika, muusika- ja draamaõpetuse. Projektiga alustatakse emakeele ainetunnis, kus õpilased moodustavad väiksemad rühmad, valivad välja oma loo ning kirjutavad selle põhjal näitemängu stsenaariumi. Teose valimisel leiavad õpilased tuge õpetaja suunistest. Näiteks valiti 2017. aastal kõik tekstid kirjanik Ernst Peterson-Särgava loomingust, sest tema sünniaastast möödus 150 aastat. Särgava tekstide valimine on olulisel kohal ka Tallinna reaalkooli ajaloo ehk realica populariseerimisel, sest hüüdnime Habe kandnud kirjanikuhärra töötas aastaid Tallinna reaalkoolis õppealajuhataja ja koolijuhi kohusetäitjana.

Stsenaariumidele tuginedes luuakse kunstiõpetuse tunnis lavamaketi joonised ning käsitöö- ja tehnoloogiatundides meisterdatakse maketid valmis. Käesoleval õppeaastal esitati maketile nõudmine, et selles on vaja kasutada ühe elemendina mikroarvutit, sest projektis osalevad 5. klassi õpilased on läbinud 3. ja 4. klassis micro:bit miniarvuti baasil programmeerimise algõppe. Micro:bitte saavad õpilased draamaprojektis kasutada näiteks maketi valgustamiseks ja kardinate liigutamiseks, samuti lipu heiskamiseks ja langetamiseks. Elevusega selgitasid 5. klassi õpilased riigipeadele micro:biti tööd ja tunni lõpus küsisid julgemad ühispilti.

Viimase etapina valmivad draamatundides kõigil rühmadel oma minilavastused ning informaatikatundides koostatakse minilavastustele kavalehed. Iga rühm kannab hoolt ka selle eest, et valmiksid vajalikud dekoratsioonid ja rekvisiidid. Stiililt on lood erinevad ning traditsiooniliste lavastuste kõrval saab näha nii varju- kui ka nukuteatrit, ära on kasutatud infotehnoloogilisi võimalusi. Lavastused kantakse ette kahes saalis ning see vältab 90 minutit. Etendusi on palutud vaatama lapsevanemad, aineõpetajad ja 4. klassi õpilased. Esituste vahel kõlavad muusikatunnis sündinud omaloomingulised rahvalaulud, mille autorid ja ettekandjad on samuti 5. klassi õpilased. Olulise tähtsusega on projektide esitamise korraldamine. See annab õpilastele edaspidiseks hea ülevaate projektitööst ning koostööoskusi projektides osalemiseks.

Kohtumine olümpiavõitja Beckie Scottiga

Kanada esimene murdmaasuusatamise olümpiavõitja Beckie Scott andis spordihuvilistele õpilastele tunni, kus jagas lugusid oma karjäärist ja edust. Esitluse muutsid meeldejäävaks Scotti karismaatilisus ja emotsionaalsus. Kohtumine kõnetas ning inspireeris õpilasi. Beckie Scott rõhutas aususe ja eetiliselt õigete valikute tegemise olulisust ka siis, kui edu on võimalik saavutada ka ebaausal viisil.

Beckie Scott meenutas oma esimest võistlust 1998. aasta taliolümpial Jaapanis, kus ta enne nõlvalt laskumist ootamatult hirmust kangestus ega suutnud enam samas tempos jätkata. Pärast võistlusi oli Kanada meedia täis artikleid, kus teda nimetati järjekordseks ebaõnnestunud olümpiavõistlejaks. Just tollel hetkel otsustas Scott, et peab järgmisel olümpial jõudma poodiumile. Ta jättis vahele kõik MK-etapid, et keskenduda 2002. aasta taliolümpiamängudele. Suusataja käis võistluste eel korduvalt Salt Lake Citys, et harjuda rajaga. Raske töö kandis vilja ja Scott lõpetas olümpiasõidu kolmandana, kaotades esimese ja teise koha venelannadele. Võidujoovastust suurendas tunnustus kodumaal. Paari aasta pärast leiti Venemaa suusakoondislaste verest jälgi dopingu kasutamisest ning nad diskvalifitseeriti. Kanadalanna tõusis 2002. aasta topeltjälitussõidus esimesele kohale, temast sai olümpiavõitja. Neli aastat hiljem anti talle üle kuldmedal. Isiklik kokkupuude taolise looga andis Scottile kindla arusaama puhtast spordist ning praegu, lõpetanud professionaalse sportlaskarjääri, on ta maailma antidopingu agentuuri eestkõneleja.

Aulas toimus vestlusring

Vestlusringi juhatas sisse president Kersti Kaljulaid. Ta avaldas lootust, et õpilaste võõrandumine reaalsest maailmast ei süvene ja peamiseks suhtlusvormiks jääb näost näkku lävimine. Presidendi kujutelm uuenduslikust koolisüsteemist mõjus õpilastele värskendava ning lootustandvana. Idee seisnes õpilaspõhises hariduses, mis toimib sarnaselt mänguga, lastes õpilastel jõuda pingutades tasemelt tasemele. Aastaid on sarnased nägemused olnud ilusad, ent kättesaamatud ideaalid. Nüüd, võimsate arvutite ajastul ei tundu mõte enam võimatu.

Kindralkuberner Julie Payette jätkas kosmoseteemadel, juhtides jutu rahvusvahelisele koostööle maavälise maailma avastamisel. Marsile minek ei tohiks olla ühe rahva, vaid kogu inimkonna saavutus. Näitena tõi Payette ISS-i ehk rahvusvahelise kosmosejaama, mis rajati 1980. aastatel külma sõda trotsides. Payette on seda kõike ise näinud ning usub sellesse, sest on oma astronaudiaastatel kõnealuses kosmosejaamas viibinud.

Jutuks tuli ka ambitsioonikas Space X ja Elon Musk. Oldi ühel meelel, et erasektori pürgimine kosmilistesse kõrgustesse on äärmiselt positiivne, kuid tuleb olla valmis õigel ajal vajalikke regulatsioone tegema, et uusi võimalusi ulatuslikult ja pöördumatult ei kuritarvitataks. Eksastronaut uskus, et meil on hea võimalus mitte ainult näha oma eluajal inimest Marsil, vaid ehk jõuda sinna isegi.

Arutelu lõpus räägiti kliima soojenemisest. Julie Payette’ilt küsiti tema arvamust FFF-liikumise ning kliimastreikide kohta. Ta vastas, et kui koolist küsiti, kas tema laps võib ülemaailmsel kliimastreigil osaleda, ütles ta: „Muidugi tuleb tal sinna minna!“

Õpilastel oli kandev roll külaliste võõrustamisel

Enne Julie Payette’igakohtumist andsid Tallinna reaalkooli vilistlaskogu liikmed Sven Ratassepp ja Mari-Liis Lind ning koolijuht Ene Saar ning õppealajuhataja Madis Somelar õpilastele ülevaate riigijuhtide võõrustamise protokollist. Ühtlasi avati õpilastele Kanada kindralkuberneri staatust ning tööülesandeid.

Kaasasime delegatsiooni vastuvõtmisesse ja külaliste tervitamisesse nii põhikooli- kui gümnaasiumiastme õpilasesinduste juhid – 9. klassist õpilase Kristofer Robin Topsi, abiturientidest Gregor Pihlaki ja Siret Siimu. Eesmärk oli pakkuda õpilastele väliskülaliste võõrustamise kogemust. Kuna reaalkooli 11. klassi õpilasel Joonas Richard Roosel on nii sünnijärgne Eesti Vabariigi kui ka Kanada kodakondsus, siis andis just Joonas riigijuhtidele tervikliku ülevaate 5. klasside draamaprojektist. Joonas esindas koos koolijuht Ene Saarega reaalkooli ka Kanada saatkonna korraldatud vastuvõtul.

Et Julie Payette’i delegatsiooni liikmed saaksid lühiülevaate reaalkooli ajaloost ja koolispordist, saatis olümpiavõitjat Beckie Scotti meie koolimajas 11. klassi õpilane Hugo Kivilo. Aulas tutvustasid Julie Payette’i delegatsioon liikmetele reaalkooli ajalugu ning juhatasid sisse vestlusringi 11. klassi õpilane Kertu Birgit Anton ja 12. klassi õpilane Markus Vaher. Aulas näidatud reaalkooli ajalugu, traditsioone ning väärtuskasvatust kajastava filmi autor on vilistlane Johann Ortin Õun. Visiidist tegi ingliskeelse kokkuvõtte ning koostas tänukirjad väliskülalistele 11. klassi õpilane Mirko Meerits.

Õpetajate Kailit Taliaru, Ahti Pendi, Veiko Somelari ning õpilaste Gregor Pihlaku, Mia Niini, Annika Õunapuu, Nicolas Lotmani ja Simm-Marten Saadi mõtted võttis kokku õppealajuhataja Madis Somelar.