Üliõpilaste õppereis Brüsselisse

23. dets. 2019 - Üliõpilaste õppereis Brüsselisse kommenteerimine on välja lülitatud

10. ja 11. detsembril käisid Tallinna ülikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks õppivad üliõpilased õppereisil Brüsselis.

Õppereisi eesmärk oli tutvuda Euroopa Parlamendi ja NATO peakorteri tööga, et tutvuda nende institutsioonide igapäevatööga. Lisaks said üliõpilased võimaluse tutvuda põhjalikumalt Belgia pealinna Brüsseliga, Euroopa Ajaloo Maja ja Belgia parlamendiga. Reis sai võimalikuks Euroopa Parlamendi Eesti saadiku Marina Kaljuranna kutsel.

Bussiekskursioon Brüsselis

Esimesel päeval hoolitses meie eest eurosaadik Sven Mikseri nõunik Henri Kaselo, kelle linnaekskursioon osutus meeleolukaks ja harivaks. Ilm oli päikeseline, mis ei ole Brüsselis igapäevane. Saime teada, et Belgia on ebatavalisel moel tekkinud riik, kus külalisel võib valloonide ja flaamide omavaheliste erimeelsuste tõttu asjaajamine üsna keeruliseks kujuneda. Belgias on kolm ametlikku riigikeelt: hollandi, prantsuse ja saksa. Kesklinnas räägitakse rohkem flaami keelt, äärelinnad on prantsuskeelsed. Belglaste kuningas Leopold I (17901865) oli esimene belglaste kuningas, alates 1831. aastast kuni surmani. Talle on austuse märgiks mitmeid ausambaid rajatud, kuid samas on teada, et ta kohtles asumaade elanikke väga julmalt. Kuningavõim ja uhked ehitised (justiitspalee jt) on rajatud riigi ühtsena hoidmiseks.

Bussiekskursiooni esimene peatus toimus Brüsseli maailmanäituse (Expo 58) jaoks rajatud Atomiumi monumendi juures, mis on Brüsseli üks kuulsamaid vaatamisväärsusi. Ehitis on rauamolekuli kujuga.

Kuigi linnaekskursioon ei kestnud kaua, õnnestus meil käia nii pea- kui kõrvaltänavail ning näha ära suurem osa Brüsseli kesklinna vaatamisväärsustest. Saime teada, miks on Brüsselis rohkesti kõrgeid, kitsaid ja kolme akna laiuseid ja välisseina kaudu üksteise külge kleebitud maju. Bussisõidu ajal kuulsime, et justiitspalee oli Hitleri lemmikhoone Brüsselis.

Sõitsime mööda ka kahest Esimeses ja Teises maailmasõjas hukkunud Belgia sõduritele pühendatud mälestusmärgist, millest ühe ees põleb igavaene tuli. Meie võõrustaja rääkis belglaste kokkuhoidlikkusest: mälestusmärk püstitati pärast Esimest maailmasõda ja kui Teine maailmasõda lõppes, raiuti sinna lisaks ka Teise maailmasõja aastaarvud. Sõitsime mööda Sabloni kirikust, vanimast Brüsselis. Notre Dame du Sabloni kirik on Brabanti gootika ime, Le Sabloni piirkonnas asuvad kunsti- ja antiigikauplused ning laupäeviti ja pühapäeviti tegutseb antiigiturg.

Möödusime ka Brüsseli St Michelli katedraalist, mis on pühendatud Brüsseli linna kaitsepühakutele Miikaelile ja Gudulale. Katedraalis toimuvad kuninglikud laulatused ja jõulujumalateenistuse teleülekanded. Saime teada, et Flaami parlament ja Belgia parlament asuvad kõrvuti majades ning neid lahutab kuningalossist vaid park. Samuti asuvad kõrvuti Vene ja USA saatkond.

Jalutuskäik Brüsseli vanalinnas

Jalutuskäik Brüsseli vanalinnas kujunes tempokaks, kuna programm oli tihe. Läksime kiirel sammul hotellist Maison Du Dragon Brüsseli peaväljakule Grand Place. Seda lihtsalt peab nägema! Flaami barokiajastu pitsiline arhitektuur. Endises kuningakojas Maison du Roi asub praegu Brüsseli linnamuuseum. Peaväljakul on ka hilisgooti stiilis raekoda, kus nüüd asub suurejooneline Hotel de Ville.

Raekoja platsil oli jõulukuusk. Aastaid oli vaidlus, kas väljakul ikka peaks olema jõulupuu. Probleemi lahendasid meie lõunanaabrid – juba mitmendat aastat kingivad lätlased Brüsselile jõulukuuse, mis võetakse tänuga vastu, kuna kingitusest ei ole viisakas keelduda.

Manneken Pis (pissiv poiss) jäi meil nägemata. Seevastu nägime õhtusöögilt tulles Jeanneke Pis’i (pissiva tüdruku) purskkaevu, mille oli lasknud 1987. aastal valmistada Brüsselisse Impasse de la Fidélité’le keegi nutikas ärimees, et oma ettevõttele külastajaid ligi meelitada. Tänaseks on skulptuuri ette paigutatud vandaalide tõkestamiseks kaitsevõre.

Lõunat sõime lihtsas kesklinna kreeklaste söögikohas, kus ports oli suur, kuid hind üliõpilastele taskukohane. Seejärel kiirustasime Euroopa Parlamendi juurde, kus Silver Meikar meid sissepääsukleepsudega juba ootas.

Euroopa Parlament

Parlamendihoones tegi meile ringkäigu Henri Kaselo, kes andis põgusa, kuid informatiivse ülevaate Euroopa Liidust üldiselt, selle kõige olulisematest institutsioonidest ning nende tööst.

Pärast infotundi kohtusime Marina Kaljurannaga, SDE Euroopa Parlamendi saadikuga. Mõneti jätkas Kaljurand Kaselo räägitut, kuid keskendus rohkem Euroopa Parlamendile, selle fraktsioonidele, nende fraktsioonide poliitilistele vaadetele ning tõi välja, kes Eesti saadikutest millisesse fraktsiooni kuulub. Näiteks Jaak Madison kuulub identiteedi ja demokraatia (ID), Kaljurand ise sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsiooni.

Kaljurand kirjeldas Euroopa Parlamendi tööd, andis ülevaate peamistest komisjonidest, kus ta oma tööd teeb (nt täiskohaga kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni (LIBE), asenduskomisjonidest tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni (ITRE), kus ta osaleb hobi korras, kuna komisjon tegeleb naiste õiguste teemaga.

Kaljurand on soe ja karismaatiline suhtleja, heas mõttes familiaarne, ning vastas kõigile esitatud küsimustele otsekoheselt, vahel ka humoorikalt. Kaljurand seletas lihtsal moel, miks on vaja Euroopa Liitu ja mida annab tavainimesele poliitika. Esmapilgul võib Euroopa Liit jääda kaugeks, kuid vestluse käigus selgus, kuivõrd palju liit tegelikult Eesti elu mõjutab. Nii näiteks on see avanud Eestile arenguvõimalused, mis oleksid Kaljuranna sõnul iseseisvalt mõeldamatud: põllumajandus on saanud mitmeid toetusi, mille abil on uuendatud tehnikat ning tõstetud tootlikkust, avanenud on suurem võimalus olla osaline kaubanduslepingutes ja ületatud mitmed tollitõkked.

Arutasime ka Eesti hariduse probleeme. 2016. aastal presidendiks kandideerimise ajal Eestis ringi sõites nägi Marina Kaljurand inimeste majanduslikku ebavõrdsust. Kaljurand leidis, et majanduslikult kehvemal järjel olevatest peredest pärit lastel aitab elus edasi jõuda hea hariduse omandamine. Vestluse käigus tõime välja kodu- ja distantsõppe eeliseid ja puudusi, arutasime kogukonnaõppe rakendamise võimalusi.

Veel arutles Kaljurand, kuidas saaks Euroopa Parlamendi toimimist Eestis edukamalt tutvustada, võidelda võimalike väärarusaamadega. Õpetajate sõnul on õpilastel mitmeid vääruskumusi. Näiteks arvamus, et Eesti peab riigi sissetulekust maksma 10% Euroopa Liidu eelarvesse. Kaljurand julgustas koolides poliitdebatte korraldama, eriti enne valimisi. Kaljurand käib ka ise regulaarselt koolides Euroopa Parlamendi tööst rääkimas, kuid sarnast teavitustööd peaks koolides tegema veelgi enam. See võiks olla ka õpetajate ülesanne.

Euroopa Ajaloo Maja

Mis ühendab giljotiinitera, telegraafiaparaati, õigekeelsussõnaraamatut, Stalini büsti, gaasimaski ja Margaret Thatcheri käpiknukku? See on Euroopa lugu, millega saab tutvuda Brüsseli südalinnas kaunis Leopoldi pargis asuvas Euroopa Ajaloo Majas.

Euroopa Ajaloo Maja kontseptsiooni tutvustas meile muuseumi haridustöötaja Blandine Smilansky. Muuseum avati 6. mail 2017 ning see tutvustab külastajale Euroopa regiooni ajalugu protsesside ja nähtuste kaudu, mis on eurooplasi läbi sajandite mõjutanud. Euroopa Ajaloo Maja on loodud Euroopa Parlamendi eestvõttel ja kuulub parlamendi külastusobjektide hulka, on aga teaduslikult sõltumatu. Muuseumi koduleht ütleb, et maja eesmärk on panna inimesi Euroopa ajaloo ja Euroopa integratsiooni ajaloo üle mõtlema ja arutlema“. Viiel avaral korrusel on välja toodud nii koopiate kui ka originaalidena ajaloolisi esemed eri riikidest, filmi- ja fotomaterjali, kaarte. Esemete ja info saamiseks on koostööd tehtud ka Eesti ajaloomuuseumiga. Euroopa Ajaloo Maja väljapaneku eksponeerimisviis sarnaneb Eesti ajaloomuuseumi ja Vabamu ekspositsiooniga.

Euroopa Ajaloo Maja eksponaate tutvustatakse külastajatele tahvelarvutite vahendusel kahekümne neljas Euroopa Liidu ametlikus keeles. Külastuseks soovitatakse aega varuda üheksakümmend minutit. Süvenemiseks sellest ei piisa. Sissepääs on tasuta. Sissepääsuks tuleb esitada kehtiva isikut tõendav dokument.

Euroopa Ajaloo Maja on avatud Euroopa Parlamendi eestvedamisel kohaks, kus diskuteerida, õppida ja peegeldada külastajatele Euroopa ajaloo protsesse nii Euroopa riikide ja rahvaste liitja kui ka eraldajana. Oluliseks peetakse näidata seda, et Euroopa eri riikides tõlgendatakse mõnda ajaloosündmust erinevalt.

Püsiekspositsioonis on rohkelt tähelepanu pööratud 20. sajandi ajaloole: maailmasõdadele, inimõiguste rikkumisele diktatuurirežiimides, külma sõja vastasseisudele ning Euroopa ühinemisele. Meeleolukalt leiavad kajastamist muutused igapäevaeluolus.

Näitusele on välja pandud mitmeid eestlastele tuttavaid esemeid. Näiteks pakkus meile äratundmisrõõmu „Kalevipoeg” ja Eesti Vabariigi esimene põhiseadus aastast 1920. Ajutiselt näituselt „Rahutu noorus” jäi silma eestikeelne fraas „meil on aega veel“. Väljapanek on mitmekesine ja kasutab interaktiivseid lahendusi. Euroopa Ajaloo Maja kodulehele on üles pandud õppematerjale ja töölehti.

NATO peakorteris

NATO peakorter on mastaapne hoone Brüsselis Evere linnaosas. NATO uus peakorter ehk HQ nagu teda kutsutakse, võiks oma kujult meenutada näiteks baasi Marsil või vaala skeletti. Turvameetmed nii hoone ümber kui sees ei jäta kahtlust, et tegemist on erilise hoonega.

Meid võtsid NATO peakorteris vastu Eesti Vabariigi suursaadik NATO juures Kyllike Sillaste-Elling, Esinduse asejuht Siiri Königsberg, kaitsepoliitika ekspert Kalle Kirss, sõjalise talituse ekspert Rene Innos, Eesti ekspert NATO peakorteris Kaupo Rosin ja Thomas Chlon, NATO avalike suhete osakonnast, kes kümme aastat tagasi teenis oma riiki suursaadikuna Eestis. Nende oma ala tipp-spetsialistide käest saime infot 70 aastat tegutsenud kollektiivse sõjalise kaitseorganisatsiooni kohta ja ka vastused oma paljudele küsimustele. Meie külaskäigu programmi koostasid Mirjam Sutrop ja Anna Maria Vahimets Eesti esindusest.

Läbivaks märksõnaks eri esinejate sõnastuses oli, et NATO koostöö toimib väga hästi. Saime teada, et riikide esinduste peamine töö seisneb poliitiliste kokkulepete otsimises liikmesriikide vahel ja töös paljude komiteede tasemel. Sõjaväelasi on peakorteris vähemus ja nende töö on seletada ja „tõlkida“ poliitilisele ladvikule sõjaväelisi otsuseid ja kaalutlusi. Enne sõjalist tegutsemist on alati vaja saada nõusolek tsiviilpoolelt. Suur osa tööst seoses algatuste ning lahendustega on poliitilisele poolele tõlkimine, mida sõjalised terminid tähendavad ning miks sõjaväelased nii mõtlevad.

NATO-t iseloomustab ühtsus ja solidaarsus. Kõik otsused võetakse vastu ühehäälselt. Igapäevane töö näeb ette konsensuse otsimist. Eesti lähtub konsensuse leidmisel küll enda huvidest, kuid arvestab alati ka teiste liikmesriikidega. Esmalt toimub konsulteerimine, sõlmitakse kokkulepped, peetakse eri juhtimistasandil kohtumisi ja koosolekuid. Töögruppe on palju, kuid 29 riiki arutavad kõik küsimused läbi koos, ühise laua taga.

NATO-s on liikmesriikide ohutaju erinev. Peamised julgeolekuriskid on praegu Venemaa ja terrorism. Uued väljakutsed ja ka võimalused on küberjulgeolek ning Hiina.

NATO liikmesriigid asuvad küll Põhja-Atlandi piirkonnas, kuid ohud pole geograafiliselt piiritletud – potentsiaalne vastane võib tegutseda globaalselt või mitmes kohas korraga – multidomeeniliselt. NATO on sunnitud tegelema ka selliste globaalsete väljakutsetega nagu energiajulgeolek, Arktika, kübersfäär, ränne, tehnilised uuendused, inimeste turvalisus, relvastuskontroll jne. Ohte on palju ja nende kõigiga tuleb arvestada. Varem tegeleti pigem ühe asjaga korraga, keskenduti ühele fookusele. Tänasel päeval üritatakse tegelda mitmete muredega korraga.

Liitlasi, kes praegu Eestis meie kaitsesse panustavad, näiteks britid, pole sunnitud siia tulema, nad on teinud seda vabatahtlikult. Liitlased on meiega arvestanud ja kõigi probleemidega kursis. Partnerlusega tegelemine on väga oluline: Ukraina, Gruusia, Austraalia jne. Viimati liitus NATO-ga Montenegro. Peagi saab uueks liikmesriigiks Põhja-Makedoonia.

NATO-s on tasakaal ohtude, sõjalise strateegia ja ressursside jaotamise vahel. Ohte hinnatakse kaugele – kuude ja aastate pikkuselt. Probleemi üritatakse ette ennustada, seepärast teeb tööd ka luure. Tegelikult hoitakse tihedamalt konflikte ära kui neid juhtub. NATO on võimeline reageerima päeva jooksul. Pidevalt toimub sõjaliste ohtude analüüs ja luure, kujundatakse strateegiat, kuidas hüpoteetilist olukorda lahendada.

NATO on nii kaitse- kui poliitiline organisatsioon. Seda on oluline rõhutada eriti infosõja kontekstis, kus vastaspool püüab luua NATO-st pilti kui puhtalt sõjalisest organisatsioonist. Otsus sõjaliste vahenditega tegutseda on alati poliitiline otsus ja see võetakse vastu NATO peakorteris ühehäälselt. NATO tegevust iseloomustavad ka „heidutus ja kaitse“. Õppuste eesmärk on valmisolek. Euroopa armee on hea senikaua, kui lisab reaalset võimekust ja seejuures toetab NATO-t. Euroopa armee ei taga üksinda transatlantilist haaret, nagu seda teeb NATO.

Belgia parlament – esinduskogu, mis on täis sümboleid

Brüsseli kõige suurem üllataja oli Belgia parlament ja seda just tänu oma rikkalikule sümboolikale. Ilmselt ei pruugi keskmine külastaja Belgia parlamenti minna, sest Euroopa südameks peetavas linnas asub ju niigi Euroopa parlament ja NATO peahoone, miks siis veel aega Belgia enda esinduskogule kulutada. Vastus peitub nii tugevas kontrastis eelmainitud asutustega kui ka pealtnäha peidetud sõnumites.

Belgia parlamenti sisenemisel tervitab külastajaid jumalanna Ateena, kes on hõlpsasti ära tuntav tänu tema kõrval istuvale öökullile. Sellega vihjed Euroopa vanimale tsivilisatsioonile ei lõpe mööda esinduskogu ringi käies leiab veel Dooria stiilis sambaid. Selle kõige põhjus on iseenesest lihtne: oli ju Vana-Kreeka Euroopa kultuurihäll ning demokraatia sünnikoht.

Belgia kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast ja senatist. See ei ole aga lihtsalt üks fakt brošüüris, vaid tegu on asjaoluga, mis manifesteerub väga tugevalt kohe alguses: nimelt on pool hoonest kaetud rohelise ning teine pool punase vaibaga. Roheline on viide murule ja tavakodanikele, kes asuvad esindajatekojas, ning punane, mis on läbi ajaloo olnud ülikute värviks, tähistab senatit.

Lisaks vaipkattele on rohelist või punast värvi ka suur osa parlamendi saalide sisekujundusest, silmatorkav näide on toolid. Esindajatekoja toolid meenutavad vanades bussides olevaid roheliseks värvitud kunstnahaga kaetud klappistmeid. Senati saalis saab istuda puidust nikerdatud sametkattega toolidel.

Esindajatekoja trepist üles jõudes seisavad külastajad silmitsi kolme vitraažiga: kahe lõviga ja ühe kirvega, mille alla on kirjutatud Lex (seadus). Siinkohal on nende mõistmiseks abiks Rooma arvud, mida õpime viiendas klassis. Kirve juurde on kirjutatud number MDCXXX (1830), mis tähistab Belgia riigi asutamise aastat. Kurja ilmega lõvi juurde on aga kirjutatud MDCDXIIII (1914), mis vihjab Esimese maailmasõja algusele, ning teise lõvi alla MDCDXVIII (1918), mis vihjab Esimese maailmasõja lõpudaatumile.

Fotod:: Jüri Seepter, Christian Tammerik, Eesti esindus

Senatis katab kõiki toole lõvi, mis esialgu mingit erilist emotsiooni ei tekita: on ju tavaline, et kuningriikide valitsejad kasutavad lõvi võimusümbolina. Senati lõvisid teeb aga eriliseks asjaolu, et nendel on kaks saba. See on otsene vihje Belgia kakskeelsusele: prantsuse ja hollandi keelele.

Kahe parlamendi koja erinevus paistab silma ka nende suursugususes või selle puudumises. Esindajatekoja saal on praktiline, heledates toonides ja lihtsakoeline, Senat seevastu kaetud kulla ja karraga: lage ehib kuldlehtedega kaetud kuppel, seintel on Belgia jaoks tähtsate vürstide ja kuningate pildid, mis on samuti kaetud kuldlehtedega.

Kui kellelgi tekib kunagi võimalus külastada Belgia parlamenti, tasub sellest kindlasti kinni haarata. Külastus on kiire ja visuaalselt köitev läbilõige Belgia poliitilisest ajaloost. Kustumatuks muudab külastuse ka kohalik giid, kes valdab räägib väga detailselt, kuid seejuures põnevalt Belgia poliitikast, parlamendist ja riigi ajaloost üldiselt. Ega unusta uurida pärast iga tähtsama ruumi külastamist, kas kellegi juhtub olema küsimusi.

Kokkuvõtteks: õpetlik ja hariv reis

TLÜ ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õppekava üliõpilaste õppereis Brüsselisse andis võimaluse koguda näiteid, mis aitavad muuta Euroopa institutsioonid õpilaste jaoks tähenduslikumaks. Lisaks teadmiste laiendamisele toetas kahepäevane koosolemine üksteist tundmaõppimist ja sõpruskonnaks kujunemist. Kaasüliõpilase õlg on toeks ka ülikooli õppetöös ette tulevate probleemide ületamisel ning ülikoolist sõlmitud tutvus jätkub kolleegide koostöö vormis akadeemilise hariduse omandamise järel.Täname Marina Kaljuranna bürood õppereisi võimalikuks tegemise eest!

Artiklis jagavad oma mõtteid Christian Tammerik, Veronika Uussaar, Johanna Rozin, Aet Mikli, Liivia Talvik, Aigi Bremse, Lembi Välli, Evelin Amor, Kristjan Allik, Tauri Einberg, Margus Ader, Aivi Pärisalu, Tuulika Sooväli-Rosin. Tekstid koondas artikliks Mare Oja.


Comments are closed.