Kuu raamat: Katherine Applegate, „Soovipuu“
Katherine Applegate on tuntud Ameerika kirjanik, kes peamiselt on keskendunud lastele ja noortele mõeldud fantaasiasarjade kirjutamisele. Kuid ta on kirjutanud raamatuid ka n-ö väljaspool sarja ja pälvinud näiteks 2013. a Ameerika lastekirjanduse auhinna Newbury Medal raamatu „Üks ja ainus Ivan“ eest, mis jutustab tõestisündinud loo vangistuses elavast gorillast. Raamat tõlgiti eesti keelde 2014. a ning leidis kohe tunnustust Paabeli Torni parimate tõlkeraamatute auhinna nominatsiooni näol.
Käesoleval aastal ilmus eestikeelses tõlkes taas üks Katherine Applegate’i lasteraamat, „Soovipuu“. Raamatu peategelane on vana punane tamm nimega Punane, kes kasvab kahe naabermaja piiril. Ta on seal paigas olnud juba 216 aastat. Puud asustab kirev seltskond loomi ja linde, kes saavad üpris mõnusasti külg külje kõrval elatud. Suur tammepuu hoiab ja kaitseb neid, pakkudes peavarju. Inimeste seas on see tamm tuntud soovipuuna, kelle okste külge tullakse iga aasta 1. mail linte siduma ja soove soovima. Puu on näinud pika eluea jooksul mitmeid muutusi, kuid viimasel ajal toimuvad sündmused muudavad ta ärevaks. Nimelt, kui ühte majadest kolib elama moslemiperekond, saab vana puu omal nahal tunda kohalike viha võõraste vastu. Lisaks tekib oht puu elule: maaomanik on otsustanud suure varjurikka puu maha raiuda, mis jätaks kõik puust sõltuvad loomad kodutuks. Siis otsustab vana Punane, et on aeg äärmuslikeks tegudeks: ta räägib inimlastega.
Applegate oskab oma lugusid jutustada südamliku huumori ja soojusega. Ta räägib lihtsas keeles igapäevastest asjadest, millesse põimib ka filosoofilisi mõtisklusi. „Soovipuu“ on mitmekihiline raamat: selles on lugu loomadest, inimestest ja kesksel kohal lugu puust. Ometi ei seisa need kihid üksteisest eraldi ja see ongi „Soovipuu“ kandev idee: kõik on üksteisega seotud, isegi üks väike tegu – hea või halb – mõjutab keskkonda tervikuna.
„Soovipuu“ sobib lugemiseks noorema kooliastme lastele ja annab rohkelt head materjali arutlemaks nendega tõsistel teemadel, nagu võõraviha, pagulased, ühtekuuluvus, surm, aga ka selliste väärtuste üle nagu igaühe panus turvatunde ja heaolu tekitamiseks oma lähemas ümbruskonnas ja ühiskonnas laiemalt, keskkonna ja pärandi säilitamine, soov ja püüd teist elusolendit mõista. Eestlastele kipub isegi praegusel linnastumise ajastul olema hingelähedane puude teema, on meilgi oma soovipuud. Samuti on eesti rahva mälus tugevalt alles oma pagulaskogemus, kui II maailmasõja jalust põgeneti – enim Rootsi, aga kaugemalegi. Lasteraamatuid, mis viimati nimetatud teemat käsitleksid ja sobiksid ka väiksematele lastele, on paraku eesti keeles ilmunud veel vähe.
Raamatule „Soovipuu“ on loodud koguni temaatiline ingliskeelne veebilehekülg www. wishtreebook.com, kus on võimalik panna kirja oma soov, riputada see virtuaalse soovipuu külge ning ühtlasi vaadata, mida teised on soovinud. Veebilehelt saab alla laadida brošüüri juhistega, kuidas arutleda raamatus tõstatatud teemade üle klassis või rühmas ja milliste tegevuste kaudu saab igaüks anda oma väikese panuse, et ühiskond oleks sõbralikum ja turvalisem kõigi jaoks.