Digitehnoloogiavõistlus „Ventspils IT Challenge“
Võistkond IT-arbuusid ja juhendaja Helen Pullinen. B-vanuserühma kolmas koht. Finalistid Eestist. Peetri lasteaia-põhikooli, Viljandi gümnaasiumi ja Parksepa keskkooli meeskonnad koos võistluse korraldaja Inguss Blaudumsiga.
Lätis Ventspilsis toimus juba neljandat korda rahvusvaheline digitehnoloogiavõistlus „Ventspils IT Challenge“, kus osalesid õpilased Lätist, Leedust, Eestist ja Soomest.
Konkurss koosnes kahest voorust: kaugvoor toimus 2. septembrist 11. oktoobrini ning finaalvoor 13.–15. novembrini. Eestist pääses finaali üheksa võistkonda, millest kuus oli Peetri lasteaiast-põhikoolist (juhendajad Helen Pullinen ja mina). B-vanusegrupist pääses finaali ka Parksepa keskkooli ning D-vanusegrupist Viljandi ja EBS-i gümnaasiumi meeskond. Kokku osales Eestist eelvoorus 72 võistkonda.
Mul on hea meel, et kolmel aastal järjest on minu ja Helen Pullineni juhendatud meeskonnad finaalvõistlusele pääsenud ja juba teist aastat järjest koguni kolme meeskonnaga.
Missugused olid võistluse ülesanded?
Oli väga erinevaid ülesandeid. Näiteks kiitsid õpilased interneti ohutuse ülesannet, sest seal tuli luua inimeste aitamiseks esitlus, kuidas vältida internetis tekkivaid probleeme. Huvi pakkus ka lauamängu loomine. Vanematele õpilastele meeldis veebilehte teha, sest taolist ülesannet polnud nad osanud oodata. Raskemaks osutus animaklipi loomine ringi raadiuse ja diameetri õpetamiseks. Õpilased ei olnud seda teemat koolis veel õppinud ja esmalt tuli see neil endale ingliskeelse Wikipedia abil selgeks teha. Võistlejatel oli tore ennast proovile panna, meeskonnatööd parandada ning oma mugavustsoonist välja tulla. Osalejad usuvad, et kõik need ülesanded on kasulikud ka edaspidises elus ja koolitundides.
Kuidas võistlusteks valmistusime?
Rahvusvahelistele võistlustele jõuavad lapsed tavaliselt ikka tänu oma õpetajate eestvedamisele. Nii Peetri lasteaias-põhikoolis kui ka Surju põhikoolis (töötan mõlemas) olen mina olnud see, kes on kutsunud õpilasi ja õpetajaid Ventspilsi rahvusvahelisel konkursil osalema.
Võistluseks valmistutakse suures osas pärast õppetunde, sest digiõpet pakutakse Peetri lasteaias-põhikoolis ainult 5. ja 7. klassi õpilastele ning ülesannete mahukuse tõttu tuleb õpilastel teha palju lisatööd.
Klassiõpetaja Helen Pullinen, kelle õpilased on kahel järjestikul aastal kolme võistkonnaga finaalvooru pääsenud, püüdis tänavuse kooliaasta alguses ka klassitundides õpilastele selliseid keskkondi tutvustada, mille valdamisest Ventspilsis kasu võiks olla. Tollal ta veel ei teadnud, et meeskonnad finaali pääsevad, aga kuna eesmärk oli olemas, siis selle nimel ka tegutseti. Ja ikkagi – enamasti kohtus õpetaja Pullinen huvilistega ka pärast õppetööd ja tutvustas lastele seda, mida tunnis polnud veel jõudnud teha. Initsiaatorina olin alati nõus abistama, kui vähegi tarvis oli. Eks selline digitehnoloogiavõistlus eeldabki väga palju õpetaja initsiatiivi, õpilaste motiveerimist ja innustamist.
Mis võiks olla paremini? Oleme Helen Pullineniga mõlemad seda meelt, et digiõpetus võiks ainetunnina juba esimesest klassist alates tunniplaanis olla. See eeldab muidugi, et on olemas vajalikud seadmed ning õpetajatel piisavad teadmised ja oskused. On väga oluline, et lapsed oskaksid tulevikus arvutit ja teisi digiseadmeid enda kasuks tööle panna, mitte olla ainult tarbijad.
Miks tasub võistelda?
Olen näinud, kuidas kõik võistlusel osalejad on õppinud tegema paremini meeskonnatööd ning sihipäraselt kasutama eri veebikeskkondi ja arvutiprogramme digitaalse sisuloome jaoks. Võistluse käigus on paranenud õpilastel arvuti kasutamise vilumus, aja planeerimise ja esitluste tegemise oskus, saadud on teadmisi interneti turvalisusest, ringi raadiusest ja diameetrist ning kodulehe tegemisest. Aga eelnevas jutus on ju pädevusi, mida riiklik õppekava välja toob. Lisaks said õpilased Ventspilsis teada sellise uskumatu tõsiasja, et nad suudavad kuus tundi ilma midagi ebatervislikku näksimata järgmise söögikorrani vastu panna.
Võistlustel saab nalja ka!
Ventspilsis võistlustel juhtus ka naljakaid asju, mida on tore meenutada. Üks neist oli esimese päeva õhtul õigesse kohta jõudmine. Tutvumisüritusele tuli minna jalgsi, aga väga vihmase ilma tõttu otsustasid mõned meeskonnad sõita sinna taksoga, lootes, et nii on mugavam ja kiirem. Kolme meeskonna puhul aga osutus takso valimine keelebarjääri tõttu hoopis suureks seikluseks. Taksojuht ei saanud aru, kuhu sõita, ja pärast pikka tiirutamist Ventspilsis toodi seltskond hotelli juurde tagasi ning õpilased koos juhendajaga alustasid oma teekonda hotelli juurest uuesti, seekord juba jalgsi matkates.