E-HINDAMINE: Eesti keele kui teise keele õpitulemuste e-hindamisest

Elektroonilise hindamise üks oluline eelis on võimalus säästa õpetaja aega: andmed on ülevaatlikud, arhiveeritavad ning lubavad jälgida õpilase õpitulemuste muutumist ja arengut õppekava eesmärkide kontekstis. Samuti pakub e-hindamine kiiret ja mugavat võimalust anda tagasisidet kõigile osalistele – õpilasele, lapsevanemale, õpetajale, koolile ja riigile.

Haridusvaldkonnas räägitakse juba mõnda aega üleminekust õpitulemuste e-hindamisele, millega seoses rakendatakse ellu mitmeid sisulisi muudatusi. Näiteks hakatakse ka I kooliastmele korraldama riiklikku e-tasemetööd ning nii põhikooli- kui ka gümnaasiumilõpetajad hakkavad tegema e-testi, mis mõõdab korraga kaht keeleoskustaset.

Selleks, et eesti keele kui teise keele õpitulemusi võiks kõigis kooliastmetes lähiaastatel elektrooniliselt hindama hakata, tehakse järjepidevalt arendustöid.

E-hindamise vajadus

Eesti elukestva õppe strateegia rakendamiseks koostatud „Digipöörde“ programm näeb ette, et õppeprotsess peab olema vastavuses tegelikkusega, võimalikult kooskõlas tänapäevase infoühiskonnaga. Kuna igapäevaelus kasutatakse üha enam digilahendusi, siis peaks see kajastuma ka õppetöös.

Infotehnoloogia võimaluste rakendamine ei pruugi muuta õppetööd varasemast sisukamaks, kuid aitab luua rikkalikumat ja ajakohasemat õpikeskkonda ning valmistada õpilasi igapäevaeluks paremini ette. Samuti pakub see mitmekesisemaid ja mugavamaid võimalusi õpitulemuste hindamiseks. E-hindamise arendamist veab SA Innove Euroopa sotsiaalfondi tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ toel.

E-tasemetööd

I kooliastmele pole eesti keele kui teise keele e-tasemetööd seni korraldatud. Nüüd on see aga plaani võetud. Testi koostamisel lähtutakse nii praegu kehtivast õppekavast kui ka Euroopa keeleõppe raamdokumendi A1-keeleoskustaseme kirjeldusest. Testiga hakatakse mõõtma nelja osaoskust: kuulamist ja lugemist (arvutihinnatavad) ning kirjutamist ja rääkimist (inimhinnatavad). E-tasemetöö teevad õpilased eksamite infosüsteemis (EIS). Kuigi kirjutamise ja rääkimise osa ülesannete vastuseid ei kontrolli mitte arvuti, vaid inimene, sooritavad õpilased need siiski EIS-is (rääkimise osa helisalvestised laaditakse üles EIS-i). II kooliastmes on eesti keele kui teise keele e-tasemetöö kasutusel juba 2016. aastast. Selles kooliastmes on uuenduseks rääkimise osa lisandumine.

II kooliastme e-test hakkab mõõtma A2-keeleoskustaseme viit osaoskust: ühelt poolt kuulamist, lugemist ja keele struktuuri tundmist ning teiselt poolt eesti keeles rääkimise ja kirjutamise oskust. Testi koostamisel lähtutakse samuti praegu kehtivast õppekavast ning ka Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-keeleoskustaseme kirjeldusest.

Kahel tasemel e-eksamid

Põhikooli- ja gümnaasiumiastmes toob üleminek e-eksamile kaasa samuti sisulisi muudatusi. Nimelt muutub mõõdetavate keeleoskustasemete hulk: põhikooli lõpueksam hakkab mõõtma B1- ja B2-keeleoskustaset ning gümnaasiumi riigieksam B2- ja C1-keeleoskustaset. Mõõtmisulatuse laiendamine ei tähenda hariduse omandamisele seatud normide tõstmist, vaid annab võimaluse hinnata ka parema keeleoskustasemega õpilasi. Mõlema kooliastme e-eksam on ühitatud eesti keele riikliku tasemeeksamiga ning piisava tulemuse saavutanud õpilasele väljastab SA Innove keeletasemetunnistuse (B1–C1).

Kahetasemeline eksamivorm pole Eestis küll midagi täiesti uut – see on kasutusel inglise keele riigieksamil. Sama eksamivormi eesti keele kui teise keele eksami puhul täielikult rakendada ei saa, kuna eksam on praegu ja ka edaspidi ühitatud tasemeeksamitega. See tähendab, et eesti keele kui teise keele eksami edukal sooritamisel antakse välja tasemetunnistus. Selleks peavad olema täidetud nõuded, mis erinevad eksamist, mille sooritamisel antakse välja lõpueksamitunnistus.

Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi e-eksam hakkab mõõtma kahel keeleoskustasemel viit osaoskust: kuulamist, lugemist ja keele struktuuri tundmist ning kirjutamist ja rääkimist. E-eksamite koostamisel lähtutakse lisaks praegusele õppekavale ka Euroopa keeleõppe raamdokumendi B1–C1-keeleoskustasemete kirjeldusest. E-eksamit hakkavad õpilased sooritama eksamite infosüsteemis.

Kahetasemelise eksami koostamisel ei liideta senise kahe eri taseme eksami ülesanded üheks eksamiks, vaid selle asemel luuakse uus vorm, mis tuleb varasema ühetasemelise pabereksamiga võrreldes veidi mahukam. Uued e-eksamid hakkavad põhikooliastmes sisaldama ülesandeid B1- ja B2-tasemel ning gümnaasiumiastmes B2- ja C1-tasemel. Ülesanded on järjestatud kasvavas raskusastmes ning õpilastel tuleb eksamil ära lahendada kõik ülesanded.

Arendustööd

E-hindamise instrumentide väljatöötamine on põnev, kuid ka keerukas ja aeganõudev protsess. Eesmärk on luua ajakohased ja õpilaste eripärasid arvestavad hindamisvahendid. Ühelt poolt nõuab see terviklikku ja läbimõeldud visiooni, teiselt poolt praktilisi ja hästi töötavaid lahendusi. Töö käib ning üht-teist on jõutud juba ära teha. Näiteks on rääkimise osa tarvis valminud EIS-is uus arendus, mida hakatakse lähiajal katsetama, ning koostöös analüütikutega püütakse paika sättida kahetasemelise eksami lävendipiire. Selle tarvis on kohtutud ka Soome kolleegidega ning kuulatud nende kogemusi. Samuti katsetatakse ja analüüsitakse e-testidesse plaanitavaid ülesannete prototüüpe. E-testide täpne ülesehitus saab lõplikult selgeks tööprotsessi käigus.

Kuna e-hindamisele üleminek eeldab digipädevaid õpetajaid ja õpilasi ning valmisolekut infotehnoloogia vahendeid õppetöös kasutada, siis oleme soovitanud õpetajatel eksamite infosüsteemis ringi vaadata ja otsida sealt õpilastele harjutamiseks sobivaid e-ülesandeid. Nii harjuvad ka õpilased ülesandeid arvutiekraanil lahendama ning saavad paremini tuttavaks EIS-i keskkonnaga, kus neil tuleb hiljem e-testi tegema hakata. Samuti õpivad õpetajad EIS-i ja selle võimalusi paremini tundma.