On kardetud, et kaasava hariduse juurutamine suunab õpetajate tähelepanu ja energia ennekõike erivajadustega lastele. Andekad, usinad ja teised tublid jäävad seetõttu tähelepanuta ega suuda oma võimetele kohaselt areneda. Kui lugeda värske PISA tulemusi, selgub, et Eestis on suurenenud tippsooritajate hulk ning vähe on õpilasi, kes testi hästi ei sooritanud – nende õpilaste osakaal on meil Euroopa väikseim ja ka maailma mastaabis väga väike. Seega võib Eesti näitel järeldada, et kaasav haridus ei ole saanud andekate ja motiveeritud õpilaste haridusteel takistuseks. Eesti õpetajatel on jätkunud tähelepanu erinevate võimete ja motiveeritusega õpilastele. Kui õpetajad peavad märkama HEV-lapsi, märkavad nad ka andekaid. Õpetajal on meie inimeste kujunemisel nii suur roll, et Eesti õpetaja väärib pealinnas ausammast nagu emagi.

Samas on meie koolidel ja õpetajatel suur autonoomia, mis tähendab, et meie õpetajatel on võrreldes oma paljude teiste maade kolleegidega üsna suur vabadus otsustada, kuidas nad oma klassis eesmärkideni jõuavad ja õpilasi toetavad.

Suur osa meie silmapaistvalt kõrgest tasemest on saavutatud tänu kodule, vanematele, kes tunnevad laste käekäigu ja tulemuste vastu tõsist huvi, innustavad neid õppima ja usuvad, et parem haridus aitab saada tulevikus parema töö ja sissetuleku – elutingimused. Meil on küll oma nn eliitkoolid ja vastuvõtukatsed, aga üldiselt peetakse head haridust iga inimese põhiõiguseks ning kõikidele õpilastele üle terve riigi on tagatud hea ligipääs haridusele. Meil ei ole vaeste ega rikaste koole, mida oleme näinud välismaa filmidest. Eestis on põhihariduse saamise võimalused väga õiglased, mis tähendab, et lapse haridus ei sõltu vanemate rahakotist ega haridustasemest.

Hobisid ja trenni peetakse meil ka elu tavaliseks osaks, mitte niivõrd luksuseks. Paljud huviharidusringid toetavad noorte inimeste akadeemilist võimekust ja arendavad mõtlemisvõimet. Õpilaste seas on populaarsed tehnoloogiaringid, aga ka teaduskoolid, mille tegevused ja õppematerjalid täiendavad kooliprogrammi. Näiteks Tartu ülikooli teaduskool on tegutsenud andekate õpilaste huvides juba üle poole sajandi, pakkudes nutikatele õpilastele võimetekohaseid väljakutseid. Korraldatakse süstemaatilist õpet üle Eesti.

Eestlane on nii hariduses kinni, et pole vast väär väita: hea hariduse poole püüdlemine on eestlasel geenides.