Ilmar Tomuski „Kõrvalised isikud“ sai Aasta Rosina auhinna

Jooksu pealt sündinud raamat pälvis tunnustuse sõnamängude ja säravate illustratsioonide eest.

Eesti lastekirjanduse keskus andis novembri lõpus üle Aasta Rosina auhinna möödunud aasta kõige omanäolisemale lasteraamatule. Kõigist keskuse töötajatest koosnev žürii valis tunnustuse vääriliseks Ilmar Tomuski (fotol koos kirjastuse Tammerraamat juhataja Tiina Tammeriga) kirjutatud ja Priit Pärna piltidega „Kõrvalised isikud“.

Žürii hinnangul on see raamat tõeliselt magus rosin nii suurele kui väikesele kirjandussõbrale. Tomuski humoorikas tekst ja selle sõnamängud avavad meie emakeele mitmekülgseid võimalusi lastele ning pakuvad muhedat avastamist ka täiskasvanutele.

Eesti lastekirjanduse keskuse direktori Triin Soone sõnul on see nn kogu pere raamat, mis sobib suurepäraselt väiksematele ettelugemiseks, suurematele lastele ise lugemiseks ja samuti pakub see rohkelt naeru ja lugemismõnu täiskasvanutele.

„Kõrvalised isikud“ üllatas žüriid esmalt teemavalikuga – selles on 18 meie keeleväljendeile ja sõnamängule üles ehitatud lugu, mille sisu ja humoorikust tõstavad esile nüansirikkad ja karikatuursed illustratsioonid. „Kui kirjanik on lugudesse juba lisanud rohkelt mängulisust ja sõnalist vürtsi, siis kunstnik oskab sellele veel oma keerdkäigud juurde lisada,“ nendib Soone. „Raamat on nii sisult kui ka vormilt vaimukas, leidlik ja stiilne, näidates, kui rikkalik on meie emakeel. Samuti on üllatav autorite tandem, sest Ilmar Tomusk ja Priit Pärn ei ole varem raamatut koos teinud. Seega koostöö debüüt ja kohe kümnesse, sest kogu raamat peegeldab autorite omavahelist head koostööd ja teineteisemõistmist. „Kõrvalised isikud“ on üks tõeline emakeeleaasta raamaturosin!“

„Sina, poiss, pole mitte lihtsalt kõrvaline isik, sa oled lausa kahekõrvaline isik,“ lausus raamatu peategelasele mees, kelle ülesandeks oli kõrvaliste isikute viibimist ehitusplatsil takistada. „Kuna sul on kaks kõrva peas, oled sa kahekõrvaline isik. Ja see on kaugeltki liiga kõrvaline, et siit läbi minna,“ lisas ta.

„Ideed, nagu üldiselt teada, tulevad ikka jooksu pealt. Mu jooksurada läheb mööda Nõmme-Haabersti kergliiklusteed ja sealt Harku metsa. Mõne aja eest tekkisid raja kõrvale kinnisvaraarendused. Ühel õhtul joostes märkasin, et piirdeaial on silt „Kõrvalistel isikutel läbikäik keelatud“. Iseenesest täiesti tavaline silt, aga kuna joostes peale mõtlemise midagi tarka teha ei ole, hakkasin omaette arutlema, kas see käib ka minu kohta – et kas ka mina olen kõrvaline isik. Ning põhjaliku mõttetöö tulemusena jõudsin järeldusele, et ei ole. Sest ma olen kahekõrvaline isik,“ kirjeldab kirjanik Ilmar Tomusk raamatu saamislugu. „Sealt edasi tulid pähe paljud teised väljendid, mis tegelikult tähendavad hoopis midagi muud, kui sõnade järgi võiks otsustada. Kui talv on käes, siis kummas käes? Kui teadmised on sügavad, siis kustkohast need sügavad? Kui isa teeb vastuvõtul presidendile sügava kummarduse, siis mismoodi presidendi ihukaitse sellele reageerib? Kui keegi magab sisse, siis kuhu? Ja kui ta ärkab üles, siis kui kõrgele?

Kõige enam hakkas mind häirima mõte, et panen igal hommikul endale mütsi pähe. Pea peaks ju ammu mütse täis olema. Miks me ütleme, et paneme soki jalga, kui tegelikult paneme jala sokki? Miks me ütleme, et paneme kampsuni selga, kui tegelikult läheb selg kampsunisse ja lisaks seljale läheb sinna ka kõht? Ning mida mõtleb poes tädi, kui keegi seisab tema kõrvale?

Selliseid väljendeid on eesti keeles väga palju ning osa neist jõudis ka raamatusse. Panin endale meelepärased väljendid ritta ning ehitasin iga sõna või väljendi ümber loo, olgu siis tegu silma, nina, kõrva, keele või mõne muu sõna baasil tekkinud väljendiga.“

Autori sõnul ongi „Kõrvaliste isikute“ keskmes sõnamängud. „Laps või täiskasvanu, kes seda loeb, hakkab sõnade tähenduse ja laiemalt keele üle rohkem mõtlema,“ selgitab ta. „Keele mitmetähenduslikkus on midagi sellist, mida on mõnikord üsna raske mõista, see raamat aitab lugejal keele eri tasanditest paremini aru saada.“

Kingituseks sobiks see raamat autori arvates kõikidele, kes lugeda oskavad, seega ilmselt alates kuuendast-seitsmendast eluaastast. Lõpetades nendega, kes veel lugeda saavad. Nii et kui üks tuntud väljend inglise keelest eesti keelde tõlkida, on ülemiseks vanusepiiriks vaid taevas.

Seda raamatut kasutatakse Tomuski sõnul usinalt nii koolis emakeeletundides kui ka eesti keele kui võõrkeele õppematerjalina täiskasvanute keeleõppes. Päris algajale keeleõppijale see ei sobi, aga kõrgtasemele ehk C1-tasemele sobib nagu rusikas silmaauku.

„Soovitaksin seda lugeda ka poliitikutel,“ lisab Tomusk. „Kui sa mõistad keele ja sõnade nüansse, on sul võimalik oma oponentidele öelda väga otse ja väga tõsiseid asju nii, et sa neid ei solva ega alaväärista. See vajab treenimist ja „Kõrvalised isikud“ on üsna hea õpik sõnade tähenduse mõistmiseks.“

Eriliselt tõstab autor esile Priit Pärna pilte. „Ta on suutnud niigi veidratele väljenditele ja nendega seotud olukordadele omalt poolt mitu vinti peale keerata, nii et pildid jutustavad veel oma loo ning tähelepanelikul vaatajal on seal kõvasti avastamist,“ märgib ta. „Üks mu lemmikpilte on see, kus jalgpallurid kogu aeg viiki mängivad, kuna kohtunikul on jalas viigipüksid.“

Aasta Rosin on Eesti lastekirjanduse keskuse tunnustus kõige erilisemale lasteraamatule, mis ilmunud viimase aasta jooksul. „Kui kommenteerida sõna „eriline“, siis see on raamat, mis positiivselt üllatab ja on omanäoline. Erilisus võib avalduda nii sisus kui ka vormis,“ selgitab Eesti lastekirjanduse keskuse direktor Triin Soone.

Soone sõnul on eesti lasteraamat praegu oma parimas vormis ja raamatuid ilmub meil palju. „Kui vaadata selle aasta statistika seisu, siis on lastele ilmunud juba pea 650 raamatut (sh 132 algupärast ja 518 tõlkeraamatut). Vahetult enne pühi tuleb neid rohkelt juurde ikka selleks, et raamat jõuaks kingikotti. Ka autoreid on meil palju – pea sada autorit on sel aastal avaldanud lasteraamatu. Eriti heal tasemel on pildiraamat – meil on palju põneva käekirjaga omanäolisi illustraatoreid ja rõõmustav, et käsitsi illustreerimine ei ole arvutiajastul kuhugi kadunud,“ räägib ta.

Auhinna võitjaid tunnustati Eesti lastekirjanduse keskuse tänupeol kilo rosinate, rahapreemia ja tänukirjaga. Raamatu andis välja kirjastus Tammerraamat.