Kas läti keel taandub köögikeeleks?

Läti haritlased kardavad, et läti keele väljatõrjumine teadusest ja akadeemilisest keskkonnast toob kaasa keele taandumise teistest valdkondadest ja kokkuvõttes hääbumise.

Paljud läti haridustegelased lõid novembris Läti meedias häirekella. Nende avalik pöördumine Läti presidendi, peaministri, haridusministri, seimi haridus-, kultuuri- ja teaduskomisjoni ning ajakirjandusväljaannete poole kandis pealkirja „Häirekiri läti keelt ähvardavast pretsedenditust ohust. Kontseptuaalselt uue doktoriastme omandamise protsessi kasutuselevõtt Lätis“.

Avaliku pöördumise või häirekella ajend oli Läti haridus- ja teadusministeeriumi uus doktorantuurimudel „Innovatiivne doktoriõpe ja oivaline uurimistöö“ – haritlased kutsusid üles mitte piirama läti keele kasutamist doktoriastme omandamisel.

Ministeeriumis tuldi lagedale ettepanekuga, mis näeb ette, et doktoriväitekirjad kirjutataks edaspidi inglise või mõnes muus võõrkeeles. Niiviisi kasvaks Läti teadlaste rahvusvaheline konkurentsivõime. Doktorikraadi kaitsmiseks ette nähtud komisjon peab koosnema kahest välisriigi retsensendist, sestap tuleb doktoriväitekiri koostada inglise või mõnes muus rahvusvahelises teaduskeeles, riigikeeles (st läti keeles) tuleb kirjutada üksnes lühikokkuvõte.

Vastuolu põhiseadusega

Ülalmainitud kirja allkirjastanud haritlasest oponendid osutasid asjaolule, et Läti Vabariigi haridus- ja teadusministeeriumi töögrupi vaimusünnitis päädib sellega, et läti keelel pole Lätis tehtavas tippteaduses enam sisuliselt kohta, lätikeelseid teadustekste enam ei kirjutata. Pikas plaanis tähendab see läti keele täisväärtusliku eksistentsi lõppu.

Pealekauba, läti keelt teaduskeelena pärssiva ettepaneku tegi ministeerium – valitsusasutus, mis on kohustatud järgima Läti Vabariigi põhiseadust, seda kaitsma, mitte aga eirama.

Läti Vabariigi põhiseadus algab järgmise preambuliga: 1918. aasta 18. novembril välja kuulutatud Läti riik on loodud, ühendades lätlaste ajaloolise maa-ala ning tuginedes läti rahva vankumatule omariikluse tahtele ja talle kuuluvale enesemääramisõigusele, tagamaks läti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ja areng läbi sajandite, kindlustamaks Läti rahva ja igaühe vabadus ning edendamaks heaolu. (Vastu võetud 19. juunil 2014, jõustunud 22. juulil 2014.)

Läti haritlaste avaliku kirja läti keele kui teaduskeele kaitseks allkirjastasid enam kui 800 teadlast, kõnealuse kirja üks algatajaid, Ventspilsi kõrgkooli tõlketeaduskonna dotsent PhD Jānis Veckrācis (ka luuletaja kirjanikunimega Jānis Vādons) selgitas Õpetajate Lehele, et pärast Läti taasiseseisvumist ähvardab läti keelt pretsedenditu oht. Keele hääbumise võimalus pole mingi teooria, sest tänapäeva haaranud ükskõiksuse korral juhtub see väga kiiresti. Euroopast (Sloveenia, Valgevene) võib juba tuua näiteid, mida tähendab, kui kõrghariduses ja teadustegevuses riigikeel üle parda heidetakse. Sloveenias saadi tema sõnul õige kiiresti aru, mis ohud riigikeelest loobumisega kaasnevad, normid tehti ümber.

Jānis Veckrācise sõnul nõuavad Läti haritlaste häirekirja allkirjastanud, et valitsus järgiks Läti Vabariigi põhiseadust ja vastavaid õigusakte, täidaks oma kohust – tugevdada ja arendada läti keelt kui riigikeelt, mitte ei õõnestaks selle mainet ja tulevikuväljavaateid. Doktorantidel peab säilima võimalus kirjutada doktoriväitekiri läti, inglise või mõnes muus Euroopa Liidu ametlikus keeles; peab olema tagatud, et doktoriväitekirja tõepoolest saab läti keeles kirjutada. Teadlaste sõnul ei pea Läti ennast allutama primitiivsele arusaamale rahvusvahelisusest, mis tähendab kõikide eluvaldkondade inglistamist, samamoodi kui okupatsiooni ajal toimus kõikide valdkondade venestamine.

Jānis Veckrācis selgitas, et ülalmainitud avaliku kirja koostajad on vastu nõudele, et Lätis kirjutataks doktoriväitekirju ainult võõrkeeles. „Keegi meist ei ole selle vastu, et doktoriväitekirju kirjutatakse vabal valikul mõnes võõrkeeles,“ täpsustas ta. „On absurdne, et Lätis tahetakse keelata kirjutada doktoriväitekirju riigikeeles. Mitte miski ei keela hiljem doktoriväitekirju inglise keelde tõlkida. Võõrkeele, mitte läti keele kasutamiseks mitmes valdkonnas on alati olnud hulganisti põhjuseid. Ometigi oleme oma keelt arendanud ja kujundanud. Pole tarvis luua illusiooni, et inglise keel lahendab võluväel kõik teadusprobleemid.“

Lahing Läti pärast

Läti haridus- ja teadusministeeriumi ettepanek doktoriväitekirjade kirjutamiseks inglise või mõnes muus võõrkeeles tõi esile veelahkme füüsikute ja lüürikute, teisisõnu humanitaaride ja reaalteaduste esindajate vahel. Riia tehnikaülikooli teadusprorektori Tālis Juhna sõnutsi kirjutatakse Riia tehnikaülikoolis pea kolmandik kõikidest doktoriväitekirjadest inglise keeles, sestap kaldutakse seal toetama nõuet kirjutada doktoriväitekiri rahvusvahelises teaduskeeles.

Riia tehnikaülikooli teadusprorektor Tālis Juhna: „Kui meil on inglise keel, siis saame kaasata häid oponente. Ning on loogiline, et siis paraneb ka tööde kvaliteet.“ Seevastu Läti teaduste akadeemia akadeemiku, Läti ülikooli teadusprorektori Ina Druviete sõnul on Läti ülikooli seisukoht doktoriväitekirjade kirjutamise kohta üksnes võõrkeeles kategooriliselt eitav.

Läti publitsist Agris Liepiņš: „President Egils Levits sõnas, et iga põlvkond peab pidama oma lahingu Läti eest. Olen veendunud, et võitlus läti keele kui teaduskeele täisväärtusliku kasutamise eest on samuti lahing Läti eest.“

Agris Liepiņši kommentaar doktoriväitekirja võõrkeelsuse nõudele: „Keele allakäik algab selle kadumisest või olematusest militaarsfääris, seejärel teaduses, hiljem kultuuris, viimaks kasutatakse keelt üksnes olmes, st sellest saab köögikeel.“

Tema sõnul oli aeg, mil väideti, et Goethet pole võimalik läti keelde tõlkida, sest läti keel olevat selleks liiga labane. Ometi võttis Rainis töö ette ja tõlkis Goethe „Fausti“ läti keelde.

Kirjandusteadlane Jaan Undusk: „Rainise tõlke erakordsus ei tulene mitte ainult tema varasest aastaarvust, vaid samuti töö kvaliteedist: tõlge on täiel määral loetav ja poeetiliselt inspireeriv ka tänase lugeja jaoks sada aastat hiljem. Kui ka mitte alati kongeniaalne, siis – nagu on öeldud – geniaalne oli see tõlge kindlasti. Tegu ei olnud mitte ainult üleüldise kultuuri-, vaid ka keelekultuuri sündmusega: Rainis lõi uusi sõnu, elustas juba unarusse jäetuid, avastas ja uuendas sõnatuletusmalle.“

1915. aastal, Esimese maailmasõja ajal, kui moodustati Läti kütipolgud ehk nn Läti rahvusväeosad, lubati seal käsklusi anda läti keeles, ent seda luba ei kasutatud. Põhjus oli väga lihtne: Läti kütipolkude ohvitserid olid õppinud Vene sõjakoolides, määrustikud olid ainult vene keeles, kütipolkude ohvitserid oskasid käsklusi anda ainult vene keeles. Vanemad ohvitserid rääkisid vene keeles ka muul ajal. Lätikeelne militaarterminoloogia sündis ja arenes ühes Läti riigi loomisega.

Noppeid Läti haritlaste kirjast läti keelt ähvardavast ohust, mis on inspireeritud haridus- ja teadusministeeriumi teadaandest „Kontseptuaalselt uue doktorantuuriraamistiku ja uue doktoriastme omandamise protsessi kasutuselevõtt Lätis“

• Läti keele väljatõrjumine suvalisest valdkonnast, seda enam teadusest ja akadeemilisest keskkonnast, tähendab iseenda hävitamist. Keele eluprotsessid on omavahel tihedasti seotud. Mingi osa kängumisel surevad teisedki tasapisi välja, ning meie eneseteadvus ja enesetunnetus surevad samuti välja.
• Võimalus või kohustus kirjutada doktoriväitekirja võõrkeeles tähendavad kahte erinevat arusaama.
• Läti oludes pole võimalik, et doktoriväitekirjade kokkuvõtted jäävadki ainsateks lätikeelseteks teadustekstideks. Illusoorne on hirm, et läti keel on mingis valdkonnas oivalisuse, edukuse, tähelepanu pälvimise takistus.
• Doktoriväitekirjad on lätikeelse uue terminoloogia tekke oluline allikas. Kui seda ei sünni, siis on ohustatud lätikeelne teadussuhtlus tervikuna. See mõjutab omakorda lätikeelse kõrghariduse omandamise võimalikkust, potentsiaalselt läti keele positsioone muudes kasutusvaldkondades.
• Lubamatu on eksitada avalikkust väitega, et võõrkeeles kirjutatud doktoriväitekirjad võib läti keelde kvaliteetselt tõlkida automaatsete tõlkemasinatega.